KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE
Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega
Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed.
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id b a kte rid , m is o n ve tte jõ ud nud h e itve te s t ja ka rilo o m a d e ka s va tus e s t
67% inimestest töötab teeninduses ja vastukaaluks põllumajanduses 15% ja tööstuses 17% elanikkonnast. Väga palju inimesi elab linnades, Panama citys elab kolmandik kogu elanikkonnast. Inimeste eeldatav eluiga on suhteliselt kõrge üle 75 eluaasta, ning kirjaoskus oli aastas 2006 oli vähemalt 93% elanikkonnast. Arengus on kõvasti kaasa aidanud ka 82km pikkuse Panama kanali ehitamine, tänu millele käib pea kogu Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeanisse transport selle kaudu, välditakse 13 000 km ringi. Aastas läbib kanalit üle 14 000 laeva ja see moodustab ka suure osa Panama majandusest. Panama on riik kus ühendatud moodne linnastunud ühiskond ja tuhandeid aastaid muutumatuna püsinud indiaani hõimud kes elavad vihmametsades siiani sõltumata välisilmast.
Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos oma kaaskonnaga sügavale Aafrika sisemaale. Sel hetkel ei teadnud veel Dick ega ta kaaskond, et nad asuvad Aafrikas. Ka Harris valetas neile libedalt, et nad on Lõuna- Ameerikas ja ta on rändur. Dick sai varsti nende skeemist aru ja Harris põgenes. Nad hakkasid jõge otsima, et sealt tagasi Atlandi ookeanisse jõuda aga neile sai saatuslikuks termiidi pesas magamine, sest hommikul kui nad ärkasid olid nad ümber piiratud pärismaalastest. Nad olid lõksu veetud. Nad viidi vangilaagrisse, ainult Herkulesel õnnestus põgeneda. Nad pandi ahelaisse. Nad kõik olid üksteisest lahutatud. Teel ühines Dickiga Harris, et tuua sõna, et proua ja tema poeg on surnud. Ta sööstis Harrisele kallale, haaras tema vöölt lühikese mõõga ja torkas selle talle südamesse. Harris oli surnud
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
Joonis 2. Nigeeria lipp Allikas: http://www.flags.net/NGRA.htm Joonis 3. Nigeeria vapp Allikas: http://www.ngw.nl/int/afr/ng-nat.htm Nigeeria asub Aafrika mandri lääneosas. Kuulub Musta Aafrika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Riik paikneb Atlandi ookeani lõunaosas, Guinea lahe ääres. Riiki läbivad suuremad jõed on Nigeri jõgi ja Benue jõgi. Nigeeriat läbivate jõgede suubumine Atlandi ookeanisse on soodne tingimus majanduse arengule riigis. See hõlbustab nafta ja teiste maavarade transporti ekspordi jaoks lõuna riikidesse. Riigi lõunaosas valitseb ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima, kuid riigi keskosas valitseb troopiline kliima, mis soodustab kahjurite ja nakkuste levikut riigis. Sealses piirkonnas on väga suureks probleemiks kliima muutumine, globaalne soojenemine, mis on tingitud nafta tööstuse poolt tekitatud õhusaastest.
(hüdroenergia, biokütused, tuule ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini.
kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise
mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus ,,Pilgrim" Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega. Neil tuli plaan juhatada Dick koos oma kaaskonnaga sügavale Aafrika sisemaale. Sel hetkel ei teadnud veel Dick ega ta kaaskond, et nad asuvad Aafrikas. Ka Harris valetas neile libedalt, et nad on Lõuna-Ameerikas ja ta on rändur. Dick sai varsti nende skeemist aru ja Harris põgenes. Nad hakkasid jõge otsima, et sealt tagasi Atlandi ookeanisse jõuda aga neile sai saatuslikuks termiidi pesas magamine, sest hommikul kui nad ärkasid olid nad ümber piiratud pärismaalastest. Nad olid lõksu veetud. Nad viidi vangilaagrisse, ainult Herkulesel õnnestus põgeneda. Nad pandi ahelaisse. Nad kõik olid üksteisest lahutatud. Teel ühines Dickiga Harris, et tuua sõna, et proua ja tema poeg on surnud. Ta sööstis Harrisele kallale, haaras tema vöölt lühikese mõõga ja torkas selle talle südamesse. Harris oli surnud
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI.
Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal.
Tagajärg- väheneb biosfääri liigiline koosseis ja vastupidavus muutustele. Abinõud: - Luua kaitsealad - Liikide elupaikade säästev kasutamine - Elupaikade säilitamine Jäätmeprobleem Põhjused: - Rahvastiku arvu kasv - Tarbimise ja tootmise suurenemine - Kasutusel olevad materjalid, mis lagunevad väga aeglaselt Tagajärjed: - Jäätmeid ei ole kusagile panna - Keskkonna saastumine - Prügimäed, eriti linnade ümber - Prügi veetakse ookeanisse Abinõud: - Korduvkasutamine - Prügi sorteerimine - Ümbertöötlemine - Ohtlike jäätmete kogumine - Kompostimine Energiakriis Energia kasutamise ulatuse ja viisi mittevastavus energiavarude suurusele ja keskkonna elukõlblikkuse säilimisele. Võib olla tingitud poliitilistest pingetest, energiaallika ammendumisest või tootjapoolsest hinna tõstmisest
manöövriks". ,,T-manöövri" eeliseks on tulejõud, sest ise saab kasutada kogu oma laevastiku suurtükke, samas kui vastane saab vaid oma kiilvee rivide esimeste laevade suurtükke kasutada. Brittide strateegia eesmärgiks I maailmasõja ajal, oli saavutada regionaalne mere valdamine Põhjameres. Sakslaste vastu kasutati mereväeblokaadi, sulgedes Inglise kanali ja patrullides Norra meres, mis takistas pealvee laevastikul ilma kontakti astumata pääseda Atlandi ookeanisse. Suure Laevastiku eesmärgiks oli lüüa sakslaste Avamerelaevastikku otsustavas merelahingus, mis jäi täitmata. Sakslased kasutasid brittide mere valdamise takistamiseks kaapersõda ning redulaevastikku. Kaapersõjaks kasutati peamiselt allveelaevu, sest neil oli pääs Atlandi ookeanisse. Redulaevastikku kasutati brittide merepatrullide vastu Põhjameres, millega seoti Suure Laevastiku jõudusid. 12 Kokkuvõte
William kirjutab luulevormis . Pärast esimese peatüki lugemist sellest roamantilisest raamatust, kuulsin ma kellegi sisenemisest kirikusse. Selja taha vaadates nägin ma Williamit, kes imestunul ilmel kergete sammudega minu poole liikus. Ta istus mu kõrvale ja küsis minu arvamust tema luuletuste kohta. Mina ei olnud võimeline midagi kostma, vaatasin talle suu ammuli otsa ega lausunud sõnagi. Alles nüüd nägin ma tema sügavsiniseid silmi , kuhu võib nagu ookeanisse kadunuks jääda. Olin väga imestunud, et selline mees oskab nii ilusasti armastusest, loodusest ja sõprusest kirjutada. Ta oskab oma mõtted nii kaunilt riimi seada. Sealt sai alguse meie suhtlemine. Me õppisime üksteist tasapisi tundma. Ma uurisin temalt kuidas on temast nii hea luuletaja saanud. Kuidas on see võimalik, et ta kirjanik ei ole, kui ta kirjutab nii hästi. Kuid selle peale vastas ta, et elu on
Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb põhjanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidzit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeanisse. Cook oli sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema kolmas reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest. Cook ei suutnud kaua tegevusetult istuda ja ta hakkas planeerima uut ekspeditsiooni. Selle mõte oli otsida teed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani (Loodeväil). Juba 1776 aasta
mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoores selle alt pärinev vulkaaniline materjal. 28. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid purskavad aga pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. 29. a)subduktsioonivööndi tekkimine; raskem maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta sügavik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama,tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. b)kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteisest kaugemale, tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke ja
Jõudis Aafrika lõuna tippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika sõites on võimalik jõuda Indiasse. C. Kolumbus 1492 jõudis Uude Maailma. Tahtis avastada mereteed Indiasse. Vesco da Gama- 1497 asus teele Indiasse. Jõudis Aafrika tippu ja sealt edasi jõuti Indiasse 1498. Amerigo Vespucci- 1501 veendus, et on leidnud Uue Maailma, tundmatu mandri. Pärast nim Ameerikaks tema nime järgi. V. N. De Balboa- tahtis leida teed Indiasse lääne poolt. 1513 a jõudis Vaiksesse ookeanisse. Franao de Magalhaes- tahtis leida läänepoolset teed Indiasse. 1519- 1522 jõudis koju tagasi 1 laevaga viiest . läänetee oli avastatud, aga see polnud otstarbekas. Põhjused: 1) taheti saada idamaadest kaupu odavamalt, ilma vahendamata. 2)taheti leida meretee Indiasse, et maismaa kaubateedel mitte kohtuda türklastega. 24) Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda. 25) Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust. Tulemused:
Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse
ujumiseks kõlblikud, kuid tegelikult see nii ei ole.(6) Prügi ookeanis häirib kalureid ja lõhub meresõidukeid. Palju sellest prahist jõuab ka arengumaade rannikule. Mõnes Hawaii saare rannas on kolmemeetrine prügikiht. Seda tuntakse, kui ,,Plastic Beach" (Plastiku rand). Teises randades aga on plastmassliiva väikesi terakesi rohkem, kui looduslikku liiva. Ja seda koristada on pea võimatu. Mereelukate kaudu jõuavad mürkained toiduahelasse. Ja kuna kõik mis satud ookeanisse, jõuab lõpuks ringiga tagasi inimeste toidulauale. (5) Probleemi lahendamine Suurim vaidlus käib prügisaare vabanemise ümber. Tänu sellele ei ole leitud ühtne arvamus, et kuidas lahendada probleemi. Prügisaare avastaja Moore peab lahenduseks aga ennetamist. Et inimesed hakkaksid tegelema parema jäätmekäitlusega ja randade koristamisega. Kahjuks aga seda sodi sealt veest on võimatu ära koristada.
veetaimestikust ning kalastikust. Taimed hukkuvad ka igasuguse saaste vette sattumisel nagu näiteks kevadiste suurvetega põllumaadel, kuhu on väetist kuhjatud tonnidega või kalameeste poolt, kes kalal olles loobivad prügi ning rämpsu vette, prügikasti või selleks ettenähtud kohta panemiseks. . Veereostuse allikad, põhjused Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on
20. septembril, 1519, väljus Hispaaniast viiest laevast koosnev laevastik. Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. Christoph Kolumbus
Ameerika suuruselt kolmas linn.Seal elab 3.1 miljonit inimest, kellel on kokku umbes 8 miljonit autot ja liiklusvahendit. Seega, võib järeldada, et õhu saaste on Argentiinas küllaltki suur ning piisav, et tekitada tõsisemaid tervisehäireid VEESTIK Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Erinevates Argentiina osades, on esinenud probleeme liigse veerohkusega või siis jällegi põuaga. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Argentiina jõed voolavad enamasti Atlandi ookeanisse. Parana, Paraguay ja Uruguay jõgi moodustavad ülisuure Lõuna-Ameerika jõekompleksi. Río de la Plata jõe suudmes asub delta, mille kaudu voolavad mitmete jõgede veel ookenisse.Parana-Uruguay jõed moodustavad kokku 3000 km-pikkuse süsteemi. Pildil kujutatud Itaipú tamm, mille energia rahuldab üle 40% terve argentiina elektrivajadusest ning on maailma suurim. Nimetus Pikkus (km²) Vool ( m³/s)
kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv- halo. Päike asub süsteemi tsentrist 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku paiknemisest. 3 2. TEISED GALAKTIKAD Kui Ferno Magelhes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeanisse jõudis, märkas ta taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Neid nimetatakse Magelhesi Pilvedeks. Esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest. Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi veedeldavaid udukogusid. 1771. a. Koostas C. Messier esimese udukogude kataloogi. Seda täiendasid omalt poolt perekond Herscherid. Kokkuvõttes oli nende poolt
on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond ja tuuled puhuvad merelt (kõrgrõhkkond) maale (lõunapoolkeralt põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovused aitavad kaasa ühtlasema temp. jaotumisele Maal. Soojuse überjaotumine toimub tuulte ja hoovuste abil. Tekkepõhjused: püsivalt samas suunas puhuvad tuuled, erinev vee tihedus, veerikaste jõgede sissevool ookeanisse. Jaotus: Soe hoovus toob soojema ilma ja sademed. Külm hoovus toob külmema ilma ja kuiva kliima (kõrbed: Atacama, Namiibi) 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumass - suur sarnaste omadustega õhu kogu., mis saab oma omadused aluspinnalt ja liikudes teise kohta mõjutab seal ilma. Temperatuuri alusel: ekvatoriaalsed (EÕM)- kõige soojemad; troopilised- pöörijoonte
liikumissuunas? Parasvöötme tsüklonid liiguvad läänest itta. Troopilised tsüklonid liiguvad läänevoolu tõttu ida või kirde suunas. 3) Milline ilm on Eestis tsükloni üleminekul suvel? Tsükloni üleminekul on suvel Eestis jahe ilm (kõrgrõhkkonna puhul päikseliselt soe). 4)Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. Suur veeringe moodustab ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Väikse veering puhul aurustub vesi aga see langeb ookeanisse tagasi. 5) Austraalia ja Okeaania kaart PILET 12 1)Millised tegurid ja kuidas soodustavad maalihete tekkimist? Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kivimite all olevad kergesti deformeeruvad setted, välisjõud (tuul, vesi, jää). 2) Selgitage veebilanssi maailmas ja Harku järve näitel. Veebilanss on et merre tuleb nii vett juurde, kui ka läheb ära, juurde tuleb jõgedes, mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja
tuleb vett säästvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi. /3/ 5 Mis on vee reostumine? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/ Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/ Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida
Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. 36. Nimeta viis globaalprobleemi. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale. Rahvastiku kasv Kliima muutus Õhusaaste Veekogude reostumine Õhukihi hõrenemine 37. Iseloomusta ühte globaalprobleemi põhjalikumalt. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). 38. Bioloogiline mitmekesisus. bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. 39. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Euroopa naarits, Rohe-kärnkonn, Kollane käoking (Aconitum lasiostomum), Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), Mägi-lipphernes (Oxytropis
kes proovivad välja pääseda, kui saak üles tõstetakse. 2007 aasta raport Wildlife Conservation Society andmetel näitab, et delfiinide abiga oli võrgu saagiks 27 kg ning ilma delfiinide abita ligikaudu 5 kg. (Holland, 2015) PRÜGI MERES Vesi on Maal pidevas ringluses ning ühendab omavahel kõiki planeedi osasid. Kilekott võib ookeani sattuda näiteks metsaalt, kus see vihmavee või sulava lumega jõkke uhutakse ja sealt juba edasi ookeanisse. Plastikust kotte on leitud näiteks vaaldade, delfiinide, kilpkonnade, hüljeste ja merelindude seedesüsteemidest kui ka hingamisteedest. Plastiku ohtlikkus seisneb selles, et ei kõdune ning vette jääb ulpima pinnakihtidesse, kus elavad enamus vee organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete toimel mikroplastikuks, milles näiteks linnud toitu näevad. Siiski ei mõju see hästi, sest tekitab soolekahjustusi ja toitainevaegust. (Soosaar, 2011)
Pennsylvania ja Wisconsin osariikide maad USAs ja Ontario provintsimaa Kanadas (2) (vt. Joonis 1). Vesikonda ka kuuluvad tuhanded Joonis 1 (3) väiksemad järved, nii nimetatud sisejärved, ja hulk jõgesid. Suur Järvistu vesikond, mis katab pindala 765900 km2, ulatub ligikaudu 1110 km lõunapoolt põhjapoole ja 1380 km Ülemjärvelt läänes kuni Ontario järveni idas.(4) Kõik viis järve on liidetud jõgedega omavahel ja Saint Laurenty jõe kaudu toimub vee äravool Atlandi ookeanisse. Seega see järvede rühm omab mere tunnuseid: lainelisus ja kauge horisont, mistõttu nimetatakse seda sisemereks (inland sea)(5). Omakorda kogu vesikonda saab jagada igat järve alam- vesikondadeks (vt. Joonis 2) Joonis 2 Suur Järvistu alam-vesikonnad (6) 4 1.2. Batümeetria Michigani Huroni Ontario
osakeste voog ja gammakiirgus · kosmiline kiirgus 5) OOKEANIDE REOSTUMINE Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Vete risustamine Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel oksad, kallaste muld jne. Reostumine Suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Raiskamine Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse. ( saaks vähendada: tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamisega, igapäevaselt vähema tarbimisega ) Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad. (reomntida, trahvida) 6) MULDADE DEGRADATSIOON PÕHJUSED, MÕJU, TAGAJÄRG Degradatsioon viljaka mulla kahjustumine või kadumine. Põhjused: ehitus, olmejäätmetega, masinatega, ebaõige väetamise või mürkainete kasutamisega
´´ ja Alinda võttis välja oma suure nuia mis oli rauast tehtud ning hakkas Tarmot ähvardama. ´´Palun kõike peale rauast nuia!´´ ´´Siis kiirusta ja hakka minema!´´ Tarmol polnud midagi muud üle jäänud, kui minna ja jooksis nuttes laevale. Samal ajal olid teised piraadid laeva sisemuses ja võtsid inimesed vangi. ´´Me ei tapa teid...aga me võtame kõik mis on midagi väärt.´´ ütles üks piraatidest. ´´Kõik kes vastu panevad visatakse ookeanisse.´´ ütles Alinda, kes oli laeva peale jõudnud. Kohtumine kuningaga Tarmo aga ei olnud teiste piraatide juures vaid vaatas ringi ja sattus kööki. ´´Tere? Siin pole kedagi eks?´´ ta piilus ukse vahelt sisse ja ei näinud kedagi. ´´jumal tänatud.´´ Siis ta märkas seda suurt vaati. Daam kellest ma ennem rääkisin peitis ennast ühes teises kabiinis piraatide eest. Tegelikkuses ei
Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb põhjanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidzit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus- Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake'i väina Atlandi ookeanisse. Cook oli 8 sõitnud ümber Antarktika, kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema kolmas reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest.Cook ei suutnud kaua tegevusetult istuda ja ta hakkas planeerima uut ekspeditsiooni. Selle mõte oli
keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse,
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus
4) Dublin City - Väike kuid täis ajaloolisi vaatamisväärsusi ja muuseume. Dublin saab hoida turisti vähemalt nädal aega tegevuses. Laupäeviti on kesklinn täiesti inimesi täis käis soppavad. 5) Glendalough - Kõige tähtsam kristlaste vaatamisväärsus Iirimaal. Väga ilus org. 6) Lakes of Killarney and Ring of Kerry - Seal on hingemattev mägede maastik, eelajaloolised monumendid ja Killarney järved. 7) Cliffs of Moher - Järsak mis langed 650 jalga otsa alla Atlandi ookeanisse. LITOSFÄÄR Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. UUDISED Suurim Iiri pank taas sügaval kahjumis Bank of Ireland kukkus tänavu esimese poolaastaga sügavale kahjumisse, kuna kõrgenenud rahastamiskulud pühkisid minema enam kui veerandi panga puhtast intressitulust.
Redutsent - surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Relikt - on mingi objekt, nähtus või organism, mis on võrreldes endiste aegadega säilinud osaliselt (väikesearvulisena): Reostajad - isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti Reostumine - on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Reostusallikad - tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust Reostuskoormus - ehk saastekoormus on mingis ajavahemikus (nt ööpäevas) puhastusseadmesse jõudva või keskkonda heidetava reoaine hulk Reovee-sete - on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks
NO2 - 0,027: nitrobakterid NO3. Fosforiringe: Fosfor on kriitiline vee ökosüsteemides, kuna limiteerib sealset produktsiooni. Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks. Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanites toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavax. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt
NO2 0,027: nitrobakterid NO3. Fosforiringe: Fosfor on kriitiline vee ökosüsteemides, kuna limiteerib sealset produktsiooni. Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks. Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanides toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavaks. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii
See on mõjutatud olnud Läänemere kohal olnud veekogust Balti jääpaisjärv. Millalgi toimus järsk külmenemine (kestis umbes 500 aastat) võib-olla on see seotud olnud suure jäämassi sulamisega, mis võis mõjutada Golfi hoovust. Järkjärgult jää taandus loode poole (Skandinaavia). Pärast Balti jääpaisjärve toimus Billingeni katastroof (8213 või 9600 eKr). Meri kadus ära kui jää sulamine jõudis Billingeni mägede juurde, siis ta murdis Atlandi ookeanisse välja ja Balti paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry
· 16. sajandi keskel jõudsid portugallased Jaapanisse. 17. sajandi algul sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele. · 17. sajandi algul avastasid hollandlased Austraalia (Willem Janszoon). · 17. sajandil jõudsid Põhja-Ameerika idarannikule inglased ja prantslased. · 18. sajandil jõudsid Põhja-Ameerika läänerannikule hispaanlased ja venelased. · Avastamata jäid veel Loodeväli ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeanisse viiv meretee ja Kirdeväli meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeanisse. Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed: · Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. · Avardunud maailmapilt tingis uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. · Maadeavastuste mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. 43
juurde ja läheb ära. Fosfor-ringe erinevalt lämmastikust, ei ole atmosfäär fosforile (oluliseks) fondiks. Põhilised fondid on: Kivimid, muld (olulisim), ookeanisetted. Lahustunud P on vähe. Maismaale tuleb seda kivimite porsumise ja väetamisel (väga vähe). P juurdetulek süsteemi on väga aeglane. Veel aeglasem on P-ringe ookeanis. Ookeani põhjast P-d kätte ei saa. Vees on väga oluline P-ringe organismides. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse P-rikkad ühendid. Kõige rohkem on P kätte saada vahemikus pH 6-7, kui pH on madalam, siis on seda Fe ja Al ühendites, kui pH on kõrgem, siis Ca ühendites. P võib olla väga oluline limiteeriv tegur, eriti kõrge pH'ga muldades (teda lihtsalt ei saa sealt kätte).
3 miljardit aastat tagasi oli elu põhiliselt bakteriline. Vanusega üle 2 miljoni on leide Kanadas. 1 miljardit – söelaadsed moodustised Ameerikas. Proterosoikumi lõpus eraldatakse Ediacara fauna (vend), kus elu hakkas tormiliselt arenema. Varaarhaikumis oli atmosfäär ja hüdrosfäär ühtne- koosnes metaanist ja ammoniaagist, maapind polnud tugevalt liigestatud. Siis muutus ilm külmemaks ja tekkis ookean, mis oli madal (Ph 1-2), siis settis ookeanisse palju karbonaate, nt. MgCO3 (dolomiit) ja Ph oli 6. Proterosoikumi alguseks oli hüdro- ja atmosfäär eraldunud, päike paistis otse Maale. Oli palju dolomiite ja seoti palju CO2. Toimus kiire bakterite areng, atmosfääri hakkas kuhjuma vaba hapnik. Maaa muutus oksüdeerivaks Praterosoikumi lõpul oli elu mereline, sügavusel 10-50 meetrit. Üleval pol oli liiga suur UV-kiirgus. PALEOSOIKUM (540-250 miljonit aastat tagasi) - TRILOBIITIDE AEG
o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused. o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja.
annaabi.ee 
