10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mannukas3
Õppematerjali autor
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel,
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5
Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad. Kalarikkamad piirkonnad on siin Grööni, Barentsi ja Norra meri ning suurte jõgede suudmealad. Põhilisteks püütavateks kalaliikideks on tursk ja heeringas. Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti elab. Maismaaloomadest liigub jääväljadel jääkaru, kelle keha katab tihe valget värvi karvkate, mis aitab tal kehasoojust hoida ning saakloomi jahtides kergesti lume taustal maskeeruda. Jääkaru jahib põhiliselt hülgeid ning on väga hea ujuja ja sukelduja. Jääkaru retked
maakera pinnast, moodustades hiiglasliku territooriumi pindalaga 361 miljonit ruutkilomeetrit. Maailmamere maht on 1 miljard 370 miljonit kuupkilomeetrit vett see on 15 korda suurem üle veepinna ulatuva maismaa mahust. See hiiglaslik veemass on pidevas liikumises, mis on tingitud maakera pöörlemisest, tuultest, hoovustest, lainetusest, päikese soojusest ja Kuu mõjust, kosmilisest kiirgusest, põhjareljeefist, maavärisemistest ja veealuste vulkaanide pursetest. Seetõttu avaldab meri tugevat mõju kõikidele Maal eksisteerivatele elusatele ja elututele vormidele. Merevee füüsikalis-keemilised omadused. Põhilisteks elusorganeid, materjale ja tehnilisi vahendeid mõjutavate merevee omaduste hulka kuuluvad tema temperatuur, soolsus, tihedus, fosfaatide ja hapnikusisaldus. Temperatuur. Maailmamere pinnavete keskmine aastaringne temperatuur on 17,54° C, kusjuures põhjapoolkeral on temperatuur ligikaudu 3° kõrgem kui lõunapoolkeral
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid