James Cooki elulugu (0)

James Cook
James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire 's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema perekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid.
1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene merereis.
Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema. Ta teadis, et nii saab vältida ohtlikke haigusi, nagu näiteks skorbuut .
Nad sõitsid ümber Horni neeme ja saabusid 11. aprillil 1769 Tahitile, kus nad vaatlesid Veenust ja tutvusid kohaliku elanikkonnaga. Seal saabus Cookile teade, et ta peab üles leidma muinasjutulise lõunamandri ja selle Inglismaale vallutama. Ta lahkus Tahitilt 13. juulil. Järgmisena avastas ta Seltsisaared ja purjetas Uus- Meremaale , mille ta avastas koosnevat kahest suurest saarest . Seal tekkis Cooki meeskonnal konflikt kohalike elanikega, mille käigus pidid nad kohalikke elanikke tulistama. Endeavour veetis Uus- Meremaal mõne kuu, mille ajal  tõestati, et see ei ole suure lõunamandri osa.
9. aprillil 1770 jõudis Cook Austraaliasse. Sõites ümber Austraalia juhtus neil õnnetus, mis oleks ekspeditsiooni katastroofiga lõpetanud. Endeavour sõitis otsa Suurele Vallrahule.
Meeskonnal oli tükk tööd, et laev korallriffi pealt ära saada ja lekkiv laev ära parandada. Peale kuudepikkust purjetamist Austraalia rannikul jõudis Cook otsusele, et tegemist ei ole suure lõunamandriga.
Siis sõitsid nad Jaavale. Austraaliat ja Uus - Guinead ühendav väin tõestas, et need on kaks erinevat maad. Siis äkki puhkesid meeskonnas malaaria ja düsenteeria. Hoolimata Cooki jõupingutustest ei saanud neist haigustest hoiduda. Suri 30 meest. Järelejäänud meeskond jõudis Inglismaale tagasi 13. juulil 1771.
Üks asi jäi Cooki siiski piinama . Ta tahtis teada kas lõunapoolkera veel avastamata osa koosneb ainult määratust hulgast veest või on seal siiski mõni manner. Inglise mereministeerium otsustas, et ta peab minema ja sellele küsimusele vastuse leidma. Talle tehti kohustuseks see maa, kui see eksisteerib, kuninga nimel üle võtta. Cook ei uskunud, et eksisteerib 7. Maailmajagu, kuid Mereministeeriumi survel võttis ta pakkumise vastu. Talle anti kaks uut laeva Resolution ja Adventure .
1772 aasta 13 juulil asus Cook kahe laevaga Plymouthi sadamast teele. Sajakonna päeva pärast oli Cook Aafrika lõunatipus ja nad sõitsid edasi lõuna poole, kuid kuna läks liiga külmaks pidid nad tagasi põhja poole suunduma. Märtsis jõuti Uus-Meremaale, seal pani ta maha inglise koduloomi ja istutas juurvilju, et saared muutuksid asustamiseks kõlbulikumaks.
Uus-Meremaalt suunduti uuesti niikaugele lõunasse kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Cook pöördus õnnetult Tahitile. Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas, et see jää ümbritseb põhjanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidžit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake 'i  väina Atlandi ookeanisse. Cook oli sõitnud ümber Antarktika , kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema kolmas reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest.
Cook ei suutnud kaua tegevusetult istuda ja ta hakkas planeerima uut ekspeditsiooni. Selle mõte oli otsida teed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani (Loodeväil). Juba 1776 aasta suvel läks Cook jälle merele . Seekord olid laevadeks Resolution ja uus laev Discovery. Ta sõitis Vaiksesse ookeani, tegi peatuse Uus-Meremaal. Edasi purjetas Tahitile ja sealt edasi põhja poole, avastades Cooki saared ja Jõulusaare. Ameerikat nägi ta 1778. aasta märtsis ning avastas Hawaii saared. Kogu suve uuris Cook, Ameerika rannikut, sõitis siis ümber Alaska poolsaare ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Seal ei näinud ta midagi muud peale jää ja otsustas lõuna poole tagasi minna, et järgmine kevad uuesti Loodeväila otsima tulla. Otsides kohta kus peatuda , sattus Cook Hawaiile. Seal kuulutati ta kohaliku rahva poolt jumalaks ja teda võeti vastu suure külalislahkusega. Kuu aja pärast mõistis Cook, et ekspeditsiooni peab jätkama ja 1779 . aasta 4. veebruaril lahkus Cook oma laevadega Hawaiilt. Kahjuks sattusid laevad tormi kätte ja Cook oli nädala aja pärast sunnitud Hawaiile tagasi minema. Jälle koheldi teda kui saagikusjumal Lonoikamakahiki't. Kuid siis suri üks Cooki meeskonnaliige, kes oleks pidanud surematu olema, kuna ta oli jumala kaaskonnast ja kohalikud hakkasid aru saama, et Cook ei ole mingi jumal. Cook´i saarel olemise ajal varastati ühelt tema laevalt paat . Cook otsustas pealiku pantvangiks võtta, et äkki annavad siis vargad paadi tagasi. Tema plaan ei õnnestunud ja tekkis rüselus, mille käigus James Cook surmati. James Cook suri 14. novembril 1779, 51 aastaselt. Meeskonnal õnnestus põgeneda ja nad jõudsid tagasi koju 1780. aasta augustis.
Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis .
James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast. Tänu tema reisidele suurenesid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused.
Kasutatud allikad:

• http://et.wikipedia.org/wiki/James_Cook
  
• ,, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ‘’ lk. 33. Kirjastus ,, Valgus’’ 1987 Tallinn
  
• http://www.hot.ee/voidman/referaadid/jamescook.html