Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Onu Vanja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jelena, professor, sonja, astrov, doktor, marina, majas, doktori, armastab, pahane, vaatus, lahkub, hüvasti, joonud, kitarri, pudel, arvab, jätma, pitsi, viina, karda, jätaks, koguaeg, nutab, vastuseks, laseb, vanat, pudeli, puhata, stseenid, vaatuses, esimesest, abielust, lesk, vaesunud, mõisnik, lapsehoidja, töömees, tegevuskoht, alleel, papliAnton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse?
Jutustuse `'Stepp'' peategelane on 9-aastane Jegoruska, kelle onu viib linna gümnaasiumisse õppima. Jutustustes `'Tuled'', `'Kihlvedu'' ja `'Igav lugu'' kajastab kirjanik selle ajastu vene intelligentsi elu ja vaimseid otsinguid. `'Palat nr. 6'' Jutustuse tegevus toimub ühes Venemaa kolkaküla vaimuhaigete palatis nr. 6. Rämpsuhunnikul lesib nürimeelne erusoldat Nikita, kes peab valvama vaimuhaigete järele. Haiglat on juhatanud juba kakskümmend aastat pehmeloomuline ja intelligentne doktor Ragin. Ta mõistab üha selgemini, et see asutus on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik. Ragin saab kõigest aru, kuid ei oska ega tahagi midagi muuta. Siis kohtub ta vaimuhaige Gromoviga palatist nr. 6. Mees põeb jälitusmaaniat, aga haigushoogude vahel käitub normaalselt ja avaldab väga õigeid mõtteid. Doktori abi, võhikust arst Hobotov, kes unistab Ragini kohast, levitab kuuldusi, et haigla juhataja on ise hulluks läinud. Jutustuse mõte, et elu koledusi mitte
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
armub, kuid ta on sellest väga segaduses. Anatol võrgutab neiu, kes on temaga valmis isegi põgenema. Kui Andrei naaseb, teatab Natasa, et ei saa vürstiga abielluda. Andrei mõistab, et nende suhe purunes tema, mitte Natasa tõttu. Ta mõistab, et elus on kõige tähtsam armastus. Natasa abiellub Andrei surma järel Pierre Bezuhhoviga, kes on Andrei parim sõber. Pierre surub enda tunded esialgu kõrvale ning püüab Andreid ja Natasat lepitada. Sonja ja Nikolai  ühepoolne armastus Sonja poolt. Nikolai ja Marja Bolkonski. ,,Sõja ja rahu" põhiprobleemid: 1. Mis on elus tähtsaim? 2. Milliseks on inimene loodud  õnnetuks/õnnelikuks? 3. Milline on sõjaeetika? 4. Kuidas sõda inimestele mõjub? 5. Kas sõda on vajalik? 6. Kas abieluks on vaja armastust või peavad inimesed sobima? 10. 3 aadlikihti ,,Sõjas ja rahus"  iseloomustus Romaanis toob Tolstoi välja kolm aadlikihti: 1
Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk. Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe, talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis. * Anna Vassiljevna Stahhova (end. Shubina) - Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv/nukrutsev. 7aastaselt jäi orvuks (päris mõisa). Väike, kõhetu, peente näojoontega, püsimatu. Mehe truudusetus sõna otseses mõttes sööb teda. Kuuldes Jelena plaanidest Insaroviga, on murtud ja peab
tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma
,,Kajakas"  tõeline sedööver 1896. Esietendus Peterburis kukub läbi, samas mõne aja pärast Moskvas ollakse vaimustuses. Tegevus toimub 19. sajandi lõpul ühes mõisas. Noor algaja kirjanik tahab lavastada vormiliselt uut moodi näidendit. Peaosas Nina, kellesse ta ise on armunud ning kes soovib saada kuulsaks näitlejaks. Armastus ei jää püsima. Värske kirjaniku ema on tuntud näitleja. Nina aga armastab üht teist Âedukat - kirjanikku, kellega ta ka põgeneb. Nina karjäär ebaõnnestub, samuti ka suhe, ta naaseb mõisa. Näidend ebaõnnestub ning ka suhe Ninaga- Treplev teeb enesetapu. Näidend ,,Kajakas" on teos kunstist ja kunstnikest, kus algaja kirjaniku ema on tuntud näitlejatar, kes imetleb kunstis ennast, lilli ja aplausi. Tsehhov suhtub temasse suhteliselt halvasti Ka algajast kirjanik ei teeni Tsehhovi poolehoidu, sest ta peab kirjanduses oluliseks vormi, mitte sisu
Kaotab isegi kogu teosele omase võltsviisakuse ja sõimab kuidas jaksab. Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Luzin usub aga tõemeeli et D ja Pulheeria ainult Raskolnikovi poolt tema vastu üles keeratud ja et südames hoiavad nad ikkagi tema poole. Samal õhtul jätab Raskolnikov ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too
surmaotsus, kui ta pääses sellest ja oli Siberis Omski vanglas 4 aastat, seal tuli taluda rasket sunnitööd. Ahelatest ei vabastatud isegi mitte saunas ega haiglas, elas külmas ja haisvas puumajakeses. Asumisel abiellus ta kauni kuid raskelt haige naisega, kes suri hiljem tuberkuloosi. 46 aastaselt abiellus Fjodor 24 a. Noorema Anna Snitkinaga, seda suhet mõistsid paljud hukka just vanusevahe tõttu. Nende esimene laps Sonja suri 3kuusena kopsupõletikku, hiljem sündis perre tütar Ljubov ja hiljem 2 poega Fjodor ja Aleksei, kellest viimane suri langetõvehoo pärast. Tln-st räägib ta oma raamatus ,, Jutustus abitust inimesest", ,, Kuritöö ja karistus" kirjutas ta seetõttu, et oli ka ise suurtes võlgades. 2. 4 romaani, ,, Idioot" temaatika ja peat.  ,, Kuritöö ja karistus", ,,Idioot", ,,Mängur", ,,Nooruk". Raamat ,, Idioot" on lugu uuest inimesest ja tegelikust
Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja  naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna  ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov  jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja  kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits. (Seekord ilma irooniata, ta tõesti töötas prostituudina, et oma perekonda ülal pidada) Pjotr. P Luzin (Dunja peiks) - valelik ja värdjas. Svidrigailov  Mõisnik, kelle juures Dunja töötas, ajas talle ligi kogu aeg ja külarahvas hakas
mees Dunjale põhjustanud. Luzin käitub väga halvasti, leides et ta nõudmist ei ole täidetud. Kaotab isegi kogu võltsviisakuse ja sõimab kuidas jaksab. Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Raskolnikov jätab ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt.Rodja kohtub Porfiriga,on end peaaegu reetmas, Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Rodja loodab matuste õhtusöögil Sonjat
kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandi Peterburis. Antud aeg oli vaene ja autor kujutab kõike realistlikult ning ilustamata. Tegelased ei olnud rahalise omakasu peal väljas. Raskolnikov tahtis parandada ühiskonda, Sonja hakkas prostituudiks, et oma perekonda rahaliselt aidata. IV TEGELASKOND Põhiline peategelane oli teoses Raskolnikov, kes oli vaene, 23-aastane juuratudeng. Ta oli raskemeelsusele kalduv ja radikaalne, kes isegi ei teadnud, mida ta tahab. Ta pidas end haruldaseks ja andekaks, uskus, et tal on õigus tappa, kui see teeb ühiskonnale head. Raskolnikovil olid peened näojooned, ta oli väga ilus, kenade tumedate silmadega, tumeruuged juuksed, kasvu poolest üle keskmine, sale ja sirge.
V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka. Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub). VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi.
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz  40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi  õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland  pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot  suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev  pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella  punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
Kodust leiab Raskolnikov eest oma ema Pulheeria Ivanovna ja õe Dunja, keda ta mitu aastat näinud pole. Mees minestab, toibudes ajab kõik inimesed oma toast välja. Razumihhin armub Dunjasse, kuid ei julge seda tunnistada. Hiljem nõustub Raskolnikov ema ja õega kohtuma. Dunja saab kirja Luzinilt, et ta ei tohi oma venda nende järgmisele kohtumisele kaasa võtta, kuid too otsustab peigmehe käsku ignoreerida. Raskolnikovi külastab Marmeladovi tütar Sonja, kes meest oma isa matustele kutsub, tundes tohutut piinlikkust oma madala seisuse ja sündsusetu töö pärast (teenib raha prostituudina). Razumihhin viib Raskolnikovi politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, kes on kindel, et Raskolnikov ongi mõrvar, sest too pole ainsana liigkasuvõtjale panditud asju tagasi nõudmas käinud. Too vabandab, end sellega, et oli haige. Raskolnikovi külastab Svidrigailov, kelle naine Marfa oli Dunja ja Luzini suhte
kuulus kirjanik, läheb seltskonnas olemise asemel rahulikult kala püüdma. Niinal tuleb veel kuldseid sõnu: Kes on tundnud loomingunaudingut, sellele teidi naudinguid enam ei eksisteeri. Niina hakkab koju tagasi minema. Tal palutakse jääda, ent kahjuks siiski pidi ta minema. Muidu oleksid ta vanemad tema peale pahaseks saanud. Kui Treplev teada saab, et Niina koju sõitis, tahab ta talle meelehetlikult järgi minna. Dorn heietab talle kaasa: noorus, noorus! Masa pihib talle, et ta armastab Treplevi. Teine vaatus. Arkadina võrdleb ennast Masaga, et kumb paistab nooremana. Muidugi Arkadina ning selle põhjenduseks väidab, et ta paistab noorem seetõttu, kuna ona on palju tööd teinud. Räägib, et ta pole ennast kunagi käest lasknud ning põhimõtteliselt kiidab end takka. Sorin tuleb kepiga ning istub seejärel oma ratastooli. Seltskonnas käib ringi ka mingi raamat, mida siis kõik ajaviiteks kordamööda lugeda saavad. Treplev emotseb kuskil järve ääres
rahvahulka, kes piirab vankri alla jäänud joodikut. Tuleb välja, et see on Marmelaadov. Raskolnikov ütleb, et tunneb teda ja aitab koju viia. Kutsutakse arst, kuid Marmelaadov on liiga raskelt vigastatud ja sureb. Raskolnikov annab peaaegu kogu oma raha Katarina Ivanovale, et oleks võimalik viisakad matused korraldada. Järgmine päev saabuvad ema ja õde. Nad on Raskolnikovi seisust šokeeritud. Raskolnikov ei taha nendega eriti suhelda, tahab omaette olla. Vahepeal tuleb ka Sonja, kes Raskolnikovi matustele kutsub. Kõik lahkuvad ja jätavad Raskolnikovi rahule. Razumihhin lubab tema emale ja õele, et valvab Raskolnikovi järele. Järgmine päev läheb Raskolnikov koos Razumihhiniga Porfiri Petrovitši juurde, sest Raskolnikov tahab teada, kuidas saada politseist kätte kella, mille ta oli liigkasuvõtjale pantinud. Porfiri soovitab jaoskonda tulla ja avaldus kirjutada. Vestluse käigus tuleb jutuks Raskolnikovi artikkel ja ta seletab lahti selle mõtte:
) Vahetatakse viisakussõnu. Rank jätab endast kui sümpaatse inimese mulje. Krogstadist räägib aga kahtlevalt, et pole nagu hea inimene. Nora pakub mandlikooki, öeldes, et need sai ta Lindelt, kes on silmnähtavalt üllatunud. (Helmer, palitu käe peal ja kübar käes, tuleb oma kabinetist.) Nora kostab Linde eest, et tal läheks tööd vaja. Helmer on nõus aitama. (Üldise jutuajamise saatel minnakse esikusse. Väljast trepilt kostab laste hääli. Lapsehoidja Anne-Marie tuleb lastega. Doktor Rank, Helmer ja proua Linde lähevad trepist alla. Lapsehoidja tuleb lastega tuppa. Samuti Nora, sulgedes esikusse viiva ukse.) Nora hellitab lapsi ning asub nendega mängima. Teda segab Krogstad. Hüppab karjatades üles ning küsib, et mida teine tahab temast. Mees räägib, et ta on pangast minema kihutatud ning tema koha on saanud endale proua Linde. Nüüd tahab mees oma kohta tagasi saada või räägib Helmerile ära, et tema naine talt raha laenas. Noral on nutt kurgus
mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik
Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile, kus ta ka suri.
,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi  mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde"
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm.
teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi  õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae
isikliku kirja Stalinile ning siis Nõukogude valitsusele. Ta soovis saada luba emigreerumiseks, kui Nõukogude Liit talle kirjanikuna rakendust ei leia. Stalin helistas Bulgakovile ning küsis, kas mees soovib tõesti Nõukogude Liidust lahkuda. Bulgakov vastas, et Vene kirjanik ei saa elada väljaspool oma kodumaad. Stalin andis talle loa teatris töötamiseks ning hiljem tõi Bulgakov lavale Nikolai Gogoli "Surnud hinged". 1932. aastal abiellus Bulgakov kolmandat korda. Tema kolmas abikaasa Jelena Shilovskaja oli inspiratsiooniks Margarita tegelaskujule romaanis "Meister ja Margarita". Oma elu lõpuaastatel kirjutas Bulgakov näidendeid ja jutte ning tõlkis mitmeid novelle ja libretosid. Paljusid neist töödest ei avaldatud. Samuti jäid tema lauasahtlisse Nõukogude süsteemi naeruvääristavad kirjutised. 1930ndate teises pooles ühines Bulgakov Moskva Suure Teatriga, et töötada libretisti ja konsultandina. Ta lahkus, kui mõistis, et tal ei ole seal lootust oma töid lavale tuua
VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid. Söögisaalist kostab paljuhäälelist jutukõminat ja naeru; kõlistatakse noaga vastu klaasi; tekib vaikus; lühike
on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas
Ta sureb. 3 Ernst Graeber  koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse  Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma
väike kuritegu 1000 heateo vastu), sest maailma ümber kujundavad geeniused ei peatu eesmärgi nimel ei vere ega ohvrite ees. Kuid kuriteost enesest sai Raskolnikovi lootuste täielik kokkuvarisemine ning kohutav karistus. Ta ei kasuta röövitud rahast sentigi ning pärast mõrva pole talle ei iseenda ega inimkonna heaolu. Hingepiinad sooritatud teo pärast viivad Raskolnikovi hullumise piirini, teda vaevavad paljastamishirm ja soov end üles anda. Oluliseks saab kohtumine Sonja Marmeladoviga, kes läks pere aitamiseks ,,kollase pileti" teed. Tüdrukut vapustab Raskolnikovi õilsus ning ta armub. Just tema veendunud ja kindla nõuande mõjul ning vaevava üksindustunde tõttu tunnistab R mõrva üles. Elades Siberis sunnitööl olles läbi hingelise murrangu, algab R vaimne ärkamine ja ümbersündimine. Sonja usk Raskolnikovi ja tema väsimatu armastus päästavad mehe. Kas osadel inimestel on rohkem lubatud, kui teistel? Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada?
suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisaks oli rostovite perekond tuntud musikaalsuse poolest, neiu oli ülimalt rõõmus, kui tema poolde pöörduti kui täiskasvanu, ainult selleks et viimane laulaks. Samuti oli kutsutud ka Nikolai ja Sonja, kuid sonjat ei olnud toas ning natasa läks teda otsima , ning leidis ta koridorist kirstu pealt, mis oli rostovite perekonna noorsoo naiste kuravastuse kohaks. Natasa leidis sonja nutmas, kuna nikolaile oli saadetud sõjaväe kutse, õnneks suutis natasa neiu maha rahustada ning nad läksid koos laulma. Peale nn ühislaulu laulis Nikolai üksinda, ning Natasa läks Pierret tantsule kutsuma, kuna ta ema oli seda palunud. Pierre nõustus, ning natasa olin täiest õnnelik,
Leningradi kõrgseltskonnas, kuid tulenevalt spliinist kolis ta onult päranduseks saadud maamõisa ja kohtus 17-aastase Tatjana ja 15/16 aastase Olgaga ning kõike seda läbi oma sõbra Vladimir Lenski, kes oli 17-aastane naabermõisnik Saksamaalt. Tatjana saatis Oneginile siira armastust avaldava kirja, kuid Onegin lükkas selle tagasi, sest arvas, et muidu kasutaks ta ära lapsemeelsust. Samal ajal rääkis Lenski palju sellest, kuidas too armastab Olgat ja Tatjana nimepäeval Onegin tantsis palju Olgaga, mis tõttu kutsub Lenski ta duellile, kus ise hukkub ja pärast mida Onegin lahkub ja läheb Venemaale reisima, Olga aga abiellus juba pool aastat pärast Lenski surma. Aastal 1822 viis ema Tatjana Moskvasse, kus too tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, kuid kes tegi abieluettepaneku, millega Tatjana nõustus. 1824 sügis  1825 kevad taaskohtusid Onegin ja Tatjana ning kuigi ka Tatjana tunnistas, et
Teda oli haaranud patukahetsus, et ta naise kloostrimüüride vahelt ära põgenema oli sundinud. Palub naisel oma vanade vagaduste juurde naasta ,et mitte minna vastuollu taevaga. Donja Elvira sõimab mehe läbi, olles tema truud palet näinud, lubab kättemaksu taeva ning vb ka iseenda poolt. NELJAS STSEEN Sganarelle uurib oma isandalt, et kas tal südametunnistus ei hakka vaevama. Mees kiirustab oma pärast hetkelist mõtiskelu oma armuasju korraldama. Sganarelle on pahane, et ta nii nurjatut peremeest teenima peab. TEINE VAATUS (Mererand) ESIMENE STSEEN Pierrot, veidi kahtlase maainimese aktsendiga, teatab Charlotte uudiseid ,et päästis just ühe kaks uhket meest merehädast. Enne seda oli ta koos oma sõbraga üksteisele mullatükke vastu päid visanud. Seejärel näinud hädalisi, ent sõber ei jäänud uskuma. Teinud kihlveo, mille Pierrot võitis, kuna tõepoolest kaks abivajajat ulpisid vees, ent nüüd ei olnud nõus sõber neid mehi enam
Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui uks hakkab mürtsuma, läheb ta aeglasel saamul avama.) NARR (astub sisse, kummaski käes haruldane küünlajalg süütamata küünaldega; valgete juustega, kahvatu, kõhn ja kortsunud nägu; räägib vanainimeselikult pisut sosinal ja tödinal, siiski arusaadavalt; samm käbe, kuid kangete liikmete tõttu lohisev.) Ta on pahane, et miks noorteener talle ust ei avanud. Nad patravad pikalt. Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma
Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P. Viardot´ ga kuid too oli juba abielus. Platooniline armastus. Mõju vene kirjandusele algab juba ,,Küti-kirjadega". Kurvalt nendib ta, et need keda pekstakse on kaotanud inimväärikuse. Sai kriitika osaliseks. Kujutas oma teostes Vene ühiskonna kaasaja inimest. ,,Eelõhtul" tegevus sajandi keskel, peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna Jelena. Tihti kõrgete sõjaväelaste tütred polnud rahul sellega, et neist saaks vaid kenade ohvitserida kenad abikaasad. Üheks teemaks veel Turgenevi loomingus on põlvkondade vaheline vastuolu. (,,Isad ja pojad") Pilet nr. 7 Aleksander Puskini luule. Puskini 1820-ndate aastate lüürikat võib jaotada kahte põhirühma: poliitliline luule ja lembelüürika. Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal. Poliitilise
annaabi.ee 
