Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunneb end seetõttu halvasti. Tuleb Voinitski(47-aastane), kes ennast lõpuks pohmakast välja magas. Professor loeb öösiti ning kirjutab, seetõttu on söögiajad paigast nihkunud. Ilmuvad ka kõik teised teed jooma. Voinitski ehk onu Vanja kobiseb professori kallal, et too palitu seljas, vihmavari käes ringi jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest. Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta
"Prohvet Maltsvet" . Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; veel ilmus ärieluaineline näidend ,,Side,, Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. 9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana.
Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev, Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu.
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi
Pärast seda liikusime kohe F. Dostojevski ja ,,Kuritöö ja karistuse" juurde. Dostojevskit peetakse küll väga heaks kirjanikuks, kuid tuleb tunnistada, et ta polnud just tavaline inimene. Tal oli rakse lapsepõlv ning ka vanaduses pidi ta võitlema langetõvega. Tänu tema iseloomule on ka tema teosed erilised. ,,Kuritöö ja karistus" käsitles mõrtsuka hingemaailma täiesti uuest vaatepunktist. Mina jäin üldiselt teosega rahule. Järgnevalt võtsime ette Anton Tsehhovi, tema novellid ja näidendid. Alustasime taas ajakangaga ning järgnes tutvumine tema varasemate novellidega. Osasid novelle oli võimalik ka klassikaaslaste esituses näha. Järgnesid hilisemad novellid, nagu ,,Jonõts" ja ,,Daam Koerakesega". Kuigi sarnaselt varastele novellidele oli ka neid väga vähe tegevust tundusid nad mulle huvitavamad. Pärast Tsehhovi novellistikaga tutvumist saime ülevaate ka tema tähtsamatest näidenditest ja nende narratiividest
kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju nimetama aega enda ja antiikaja vahel `keskmiseks ajaks'). Laiemalt keskaegse
· lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda, kasvas välja), kui oli 16. siis levis kuulujutt, et ta pole isa päris poeg · 15 aastaselt lahkus koolist ning alustas näidendite kirjutamisega, 1. kord ei saanud, 2. kord sai vaevu sisse oslo ülikooli, keskendus kirjutamisele üliõpilaste ajalehe peatoimetaja; läks sealt edasi ühte apteeki õpipoisiks, ei saanud hakkama · 1. näidend ilmus, kui ta oli 20, kasutas teist nime, kellelegi ei meeldinud see näidend · sai teenijaga lapse, pidi maksma pojale, aga kordagi ei näinud · 1. lavastatud näidend ,,kangelaskalm", arvati, et igav ja ei meeldinud rahvale · järgmised 20-30 näidendit ei läinud kellelegi peale, suurimad inspiratsioonid norra pärismusjutud · oli bergenis, teatris det norske theater, 145 näidendit aitas lavastada, sel ajal ei kirjutanud ühtegi asja, keskendus kogemuse
Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on ,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude kuritegudega, mille saladust otsitakse. Kriminaalromaanile on lähedane ka süzeed pingestav mõistatuslikkuse motiiv. Ometi on tegu teosega, mida võiks nimetada hoopis sümfooniliseks
Kõik kommentaarid