Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ küsimustele vastamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor  Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda
vaevasid?
Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas,
põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva,
sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda
armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed  suhtuksid
temasse   tähelepanelikumalt.   Armastab   kuulsust,   melu   ja   kära.   Tundis   end
vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi
enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada   vaevas   enda   arvates   reuma   või   rinnaangiin.   Samuti   esinesid
hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril
end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja)
professorisse?
Teiste suhtumine professorisse ei olnud just parim. Esines n-ö tagarääkimist. Kui
professor rääkis, siis tundsid kõik end natuke õnnetuna ja kurnatuna. Tema naine
oli armunud hoopis Astrovisse. Sonja oli abivalmis, kuid ei aidanud professorit just
meeleldi.  Ivan ja Sonja töötasid professori heaks ja austasid teda ning olid tema
teaduse üle uhked, kuid seda esines enim nooremas eas. Vana lapsehoidja arvas, et
professoril on õigus ja teab, mis on hea ning mis halb. Varasemalt suhtuti temasse
lugupidavamalt kui hetkel. 3. Kuidas   suhtusid   doktor   Astrov   ja   professor   Serebrjakov   metsa
kasutamisse?
Astrovi meelest raiuti metsa liiga palju ja selleks ei olnud tegelikult põhjust, seda
peaks tegema vaid siis, kui see  on hädavajalik. Ta istutab iga aasta uut metsa
juurde ning on saanud selle eest isegi medali. Arvab, et metsad on väga vajalikud
ja   on   kaunistavad.   Uskus,   et   puitu   on   rumal   kasutad   niisama   kütmiseks   ja
ehitamiseks. Professor arvas, et metsa ei ole mõistlik püüa, sest see ei taga piisavalt
kindlat head sissetulekut. On vähemalt korra kaalunud metsa müüa, kuid siis sai
aru, et see ei kasumlik. Arvas, et parem idee on on müüa mõisa. 4. Millised mured vaevasid Sonjat? Sonja, kes oli Astrovisse armunud, tundis suurt muret selle üle, kas Astrov võiks
ka tema vastu midagi tunda. Kas armastus on vastastikune? Ta ei olnud kindel, kas


peaks seda doktorilt küsima või peaks laskma sel veel oodata ja loota, et armastus
tärkab vastu. 5. Kuidas muutus doktor Astrov näidendi jooksul? Alguses oli Astrov üsna sõbralik ja kõigiga suhtlev, kuid pärast seda, kui kiindus
Jelenasse ja nägi, et keegi justkui ei jaga temaga samu arusaami metsandusest,
muutus ta rohkem kinniseks. Pingete kasvades ei olnud ta enam nii avatud. Ta oli
abivalmis   ja   soovis   professorit   aidata,   kuid   nähes,   et   ta   ei   soovi   abi,   plaanis
pidevalt lahkuda ning tegi enda lahkumisest tihti juttu.  6.   Millised   olid   tegelaste   armusuhted   (kooselud   ja   vastamata   armastus)?
Kujuta neid skeemina.
 Serebrjakov + Jelena, kes teda arvatavasti ei armastanud Sonja(prof. tütar varasemast abielust) unistab Astrovist, kes omakorda on armunud
Jelenasse. Mingi hetk tundus, et Ivan vaatas samuti Jelena poole. 7. Milline oli Sinu meelest tegelaste suur elu eesmärk? Mille põhjal Sa seda
arvad?
Näidendist   jäi   mulje,   et   tegelased   olid   varem   pühendunud   ainult   tööle   ja   on
unustanud   kasutada   võimalusi,   mida   noorus   neile   pakkus,   see   tekitas   neis
kahetsustunde. Tundsid end juba vanana. Samuti valutasid nad pead selle üle, mida
arvaksid tulevased  põlved nende praegustest  tegemistest ja suhtumistest.  Arvan
seda   tegelaste   vestluste   põhjal,   milles   nad   kahetsevad   tegemata   jätmist   ning
lootust, et tulevased põlved neid ikka hästi mäletavad. Vanemad tegelased arvasid,
et nad on teistele vaevaks.  8. Miks oli onu Vanja õnnetu? Onu Vanja oli õnnetu, sest ta tundis, et on juba vana ja kahetses, et ei olnud teinud
nooruses asju, mida oleks soovinud.  Tunneb end juba liiga vanana. Mõtted ta peas
olid segi, tundud, et keegi ei mõista teada. Ta arvas, et maailm on hukka minemas.
Ta oli enda mõtetega segaduses ega leidnud endas selgust. Segadust ja pettumust
tekitas ka professori soov müüa mõisa.  Talle tundus, et keegi ei vaata teda kui sobivat kaaslast ja ta ei sobigi kellelegi.
Keskeakriis?
Anton Tšehhovi näidend-ONU VANJA-küsimustele vastamine #1 Anton Tšehhovi näidend-ONU VANJA-küsimustele vastamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maku1414 Õppematerjali autor
"Onu Vanja" Kontrolltöö, analüüs

Sarnased õppematerjalid

Onu Vanja
5
docx

Onu Vanja

Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunneb end seetõttu halvasti. Tuleb Voinitski(47-aastane), kes ennast lõpuks pohmakast välja magas. Professor loeb öösiti ning kirjutab, seetõttu on söögiajad paigast nihkunud. Ilmuvad ka kõik teised teed jooma. Voinitski ehk onu Vanja kobiseb professori kallal, et too palitu seljas, vihmavari käes ringi jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest. Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta

Teatriõpetus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

"Prohvet Maltsvet" . Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; veel ilmus ärieluaineline näidend ,,Side,, Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut. 9)A.Kitzbergi elu ja looming. (29 dets. 1855- 10 okt. 1927) Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane. Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi-Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana.

Kirjandus
Imeline kirjandus
11
doc

Imeline kirjandus

Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid ta pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Realismi põhizanr on eepika suurvorm- romaan. Realism jaguneb kriitiliseks ja psühholoogiliseks. 3. Realism Vene kirjanduses- teemad, esindajad, olemus Ivan Gontsarov, Ivan Turgenev, Nikolai Gogol, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi, Anton Tsehhov(novellist ja näitekirjanik) 4. Lev Tolstoi eluoluline ülevaade 1828-1910 Sündis kõrgaadlike perekonda, ta kasvas ilma vanemateta, ema suri kui Lev oli 2 ja isa kui Lev oli 9. teda kasvatasid sugulastest hooldajad. Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu.

Kirjandus
Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted
4
doc

Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted

PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi

Kirjandus
Vene kirjandus
21
doc

Vene kirjandus

Pärast seda liikusime kohe F. Dostojevski ja ,,Kuritöö ja karistuse" juurde. Dostojevskit peetakse küll väga heaks kirjanikuks, kuid tuleb tunnistada, et ta polnud just tavaline inimene. Tal oli rakse lapsepõlv ning ka vanaduses pidi ta võitlema langetõvega. Tänu tema iseloomule on ka tema teosed erilised. ,,Kuritöö ja karistus" käsitles mõrtsuka hingemaailma täiesti uuest vaatepunktist. Mina jäin üldiselt teosega rahule. Järgnevalt võtsime ette Anton Tsehhovi, tema novellid ja näidendid. Alustasime taas ajakangaga ning järgnes tutvumine tema varasemate novellidega. Osasid novelle oli võimalik ka klassikaaslaste esituses näha. Järgnesid hilisemad novellid, nagu ,,Jonõts" ja ,,Daam Koerakesega". Kuigi sarnaselt varastele novellidele oli ka neid väga vähe tegevust tundusid nad mulle huvitavamad. Pärast Tsehhovi novellistikaga tutvumist saime ülevaate ka tema tähtsamatest näidenditest ja nende narratiividest

Eesti keel
Kirjanduse arvestus
20
docx

Kirjanduse arvestus

kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju nimetama aega enda ja antiikaja vahel `keskmiseks ajaks'). Laiemalt keskaegse

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

· lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda, kasvas välja), kui oli 16. siis levis kuulujutt, et ta pole isa päris poeg · 15 aastaselt lahkus koolist ning alustas näidendite kirjutamisega, 1. kord ei saanud, 2. kord sai vaevu sisse oslo ülikooli, keskendus kirjutamisele ­ üliõpilaste ajalehe peatoimetaja; läks sealt edasi ühte apteeki õpipoisiks, ei saanud hakkama · 1. näidend ilmus, kui ta oli 20, kasutas teist nime, kellelegi ei meeldinud see näidend · sai teenijaga lapse, pidi maksma pojale, aga kordagi ei näinud · 1. lavastatud näidend ,,kangelaskalm", arvati, et igav ja ei meeldinud rahvale · järgmised 20-30 näidendit ei läinud kellelegi peale, suurimad inspiratsioonid norra pärismusjutud · oli bergenis, teatris det norske theater, 145 näidendit aitas lavastada, sel ajal ei kirjutanud ühtegi asja, keskendus kogemuse

Kirjandus
Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
23
docx

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on ,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude kuritegudega, mille saladust otsitakse. Kriminaalromaanile on lähedane ka süzeed pingestav mõistatuslikkuse motiiv. Ometi on tegu teosega, mida võiks nimetada hoopis sümfooniliseks

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun