peamiseks mõtteks ongi õnnelikkuse poole püüdlemine, selle täielikul saavutamisel ongi inimene täitnud oma eluülesande. Pidevalt õpetatakse, kuidas olla õnnelikum inimene ning arutletakse õnne teemal. Siiski on õnnelikkusel ka tumedam pool, mis võib sind takistada soovitud tulemuseni jõudmast. Õnnelikkus on üldjuhul väga kasulik õnnelikud inimesed saavutavad sagedamini oma eesmärgid, on tööl edukamad ning tunnevad end igapäevaselt paremini. Siiski pole õnnelikkus alati kasulik ja positiivne kogemus. võib juhtuda, et liiga õnnelik olles ei pööra me piisavalt tähelepanu ohtudele ja ähvardustele. Näiteks, kui iga päev on meeletult hea tuju, siis ei pruugi me tähele panna oma halvenevat füüsilist tervist. Õnnelik olemises pole midagi halba, kuid ei tohiks lasta õnnetundel segada oma ratsionaalset mõtlemist ning tuleks tähele panna erinevaid ohuallikaid. Muidugi tahavad
koguda: alati leidub midagi, mis paneb naeratama, millal võib nentida, et ollakse tohutult õnnelik, mõnikord tundub, et enam õnnelikum olla ei saagi. Sageli ütlevad seda näiteks õnnest säravad pruudid. Mis saaks olla suurem õnn artistile või esinejale, kui talle aplodeerib ja hõiskab mitukümmend tuhat andunud vaatajat? Õnn ei tule korraga ega jäta hiljem maha. Seda ,,tilgub" igal ajal veidike, tekitades tunde, et täna särab päike vaid mulle... Soovin, et võiksin koguda õnne igast päevast, et vanana tõdeda rõõmsalt, et olen rikas mälestuste poolest. Tõelised rikkused kogunevad ikka ju südamesse. Õnn tõepoolest elab meis endis, meie ümber, kinkides meile kuldseid hetki, nii et tunneme, kuidas sisemuses läheb hästi soojaks. Õnn tuleb ära tunda. Vahel aga, mõeldes möödunule, nendime kirbelt, kui õnnelikud me kunagi olime, saame liiga hilja aru, mis ÕNN on. Et seda kunagi ei juhtuks, tuleb olla valmis, et olla õnnelik
inimese enda kätes. Õnn on midagi, mille pärast on elu elamist väärt: "Iga inimene elab õnne tõttu, ei mitte töö ega jõu tõttu," ütleb teine vanasõna, ja siin saab tõmmata otsese paralleeli Aristotelese paganliku õpetusega, kelle arvates püüdleb iga inimene selle poole, mis tema jaoks on hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Positiivne psühholoogia positiivseks psühholoogiaks. Positiivse psühholoogia
seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb. Kui keegi peab oma elu üksi elama, näiteks lastetuse puhul. Hullem on muidugi,kui on halvad sõbrad või lapsed ning surevad alati need, kes on head ja armastatud. Siinkohal olen täiesti nõus, et õnne nägemus on erinev ja päris õnnelikkus on suhteliselt lai mõiste. Aristoteles tahab siinkohal rõhutada, et inimesepoolse aktiivsusega on võimalik oma tegevusega õnne saavutada. Õnn aga paistab olevat ülimalt jumalik isegi siis,kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud loomutäiuse, teatud õppimise või treenimisega. Kindlasti on võimalik eesmärke saavutada õppimise läbi, selleks peavad olema nii füüsilised, kui vaimsed eeldused. Kõike ei saa muidugi jätta juhuse hooleks. Kuigi vahest võib tunduda, et
Raha ei saa olla aga õnn omaette ning inimesed , kelle elu peamine eesmärk on võimalikult rikkaks saada , ei ole õnnelikud . Inimese tegelik rikkus peitub kusagil mujal. Rahva õnnelik olemine ongi tegelikult riigi püha eesmärk. Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust. Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab kui palju me tegelikult raiskame aega asjadele, mis ei tohiks olla elus nii olulisel kohal. Juba mitu aastat köidavad inimesi tõsielusarjad, mis tegelikult on emotsionaalne rämpstoit. Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetik
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksua
Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või
bioloogia ja keemia. NÄITEKS: Romaani "Rohtaed" peategelane Juulius töötas õpetajana. Ometi polnud ta õpetajatööd alustades kuigi silmapaistev ega suutnud õpilaste silmi särama panna. Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
1 tegemisest, kui ta tahab järelikult on selle teo teinud keegi, kes ise on vaba. Ja üldiselt on kõik teod, mida riikides elavad inimesed teevad hirmust seaduse ees, sellised teod, mille tegijatel oli vabadus need ka tegemata jätta. Vabadus ja tungiv vajadus on ühitatavad. Jumal ei käsi ega ole seetõttu ka nende tegude autoriks, siiski ei saa inimestel olla ühtki tunnet, ühtki iha mingi asja järele, mille põhjuseks ei oleks Jumala tahe. Kuidas mõõta alamate vabadust. ...peab alama kohustuse ja vabaduse tuletama kas nendest sõnadest (või muust samaväärsest) või suverääni asutamise eesmärgist; nimelt, rahust alamate endi keskel ja nende kaitsmisest ühise vaenlase vastu. Alamatel on vabadus kaitsta oma keha isegi nende vastu, kes neid seaduslikult ründavad. Alamal ei ole kohustust teha endale viga.
Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust Hea sõprus jätab jäädava mälestuse Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on.
Kuid samas, ütleb ta, et ei ole ükski liit nii kindel, kui tublide meeste vaheline ühendus, keda ühendab auline kommete sarnasus (tõeline sõrus meeste vahel - see on sama, mis Aristotelese philia). Aga kõige tähtsam ühiskonnas on see, mis seob iga inimest riigiga poliitilist laadi sõprus ehk isamaa armastus (patriotism). Sõprus, mis seob üksikisikuid, seob ka terve riigi tervikuks, kui inimene on vooruslik ja rakendab sõpruse tunnet ühiskonnale kui tervikule (aluseks on voorulikkus, ei saa olla sõprus, mis tugineb madalatel motiividel; see töötab ainult siis kui inimeste sõprus põhineb voorusel). "Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik." Siit kasvab välja küsimus, mis saab siis kui sõpruse nõuded ja isamaa huvid satuvad vastuollu. Isiklik ja poliitiline sõprus konflikt: hea sõber hakkab riiki kukutama, kuidas lahendada
B: Ma ei usalda Peetrit ja usun, et ta varastab alati, kui saab A väited, mis käivad tegelikkuse enda kohta B väited selle kohta, kuidas mulle asjad paistavad, väited, mis iseloomustavad minu kogemusi Mõlemad(nii A kui B) võivad olla tõesed, kuid väga oluline on tihtipeale teada, kas ta näiteks tõesti armastab mind, või ainult ütleb seda. Need eristused on seetõttu olulised ja erinevad. Variandi B puhul on mul ainult vaja olla aus enda vastu, kirjeldada enda tunnet. Aga et saavutada hüpe A gruppi(öelda midagi tõest selle kohta, kuidas asjad tegelikult on), Teadmise objektiivsuse küsimus - Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? · Objektivism tegelikkus on midagi muud kui see, mis näib, aga teadusliku meetodiga on võimalik kindlaks määrata, kuidas asjad tegelikult on N: kohtupraktikas on see ainuõige variant
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid:
15. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus Kaks peamist • Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine (fulfilment) ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud lähenemist VT-le ja hea VT tunnused: Rahulolu ja heaolu • Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus eluaastad). Meeste ja naiste eluiga Eestis Heaolu, selle tase ja rahulolu eluga sõltub:- Inimese käsutuses olevatest Mehed:2007.- 67,1; 2008.- 68,6; 2009.- 69,8, 2010.- 70,6; 2011.- 71a. ressurssidest (haridus, tervis, sotsiaalne võrgustik, materiaalne kindlustatus) 24. Sotsiaalse kapitali ja sidususe seosed tervise ja heaoluga. -terviseprobleemideta 52a
kujutlused, mis meis esinevad kui sageli tajutu meenutused. Teisisõnu kindel mõiste teatud kindla eseme kohta, olles alati tõeline. Sellest tavalises tehtav järeldus hypolepsis aga võib olla juba ekslik. Kolmandaid mõõte, kriteeriume nim afektideks (pathe), siia alla kuuluvad tunded ja tungid, nende õige rakendamine võimaldab meile tõeliselt õnnelikku elu. Afektides vastanduvad alati kaks tunnet: lõbu - hedone - või nauding, ja valu algedon. Lõbu on inimesele loomuomane ja aitab just sellisena vahet teha kõige loomuliku ja ebaloomuliku vahel. Teine on selle vastand valu on alati midagi loomuvastast, mida tuleb vältida kui inimlikku eluõnne kahjustavat. Neljas kriteerium on fantaasia, kujutlused, millele epikuurlased omistasid täieliku reaalsuse. Ideaalne üksikisik võiks olla keegi, kes on piisavalt tark vältimaks enesepettust kõiksuguste
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab hai
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õn
Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 232. Sõprus on armastus ilma tiibadeta 233. Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust 234. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust 237. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 238. See, mida inimesed tavaliselt sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, vastastikune huvide eest hoolitsus, teenete vahetus- ühe sõnaga suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada 239
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osi
(salvestavad meelte infot, töötlevad ) ja mõistavad maailma. Info vaimset töötlemist. 11. Millele pööratakse tähelepanu bioloogilises psühholoogias? võrdsustab inimese tema ajus toimuvaga. Lähtub oletusest, et inimese käitumist ja olemust saab seletada ajus toimuvate keeruliste füüsikaliste ja keemiliste protsesside abil. 12. Mis on psühholoogide üldine eesmärk uurimusi läbi viies? Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult st. andmeid tuleb koguda kindlate protseduuride alusel nii, et teised uurijad saaksid neid uurimusi korrata ja kontrollida. Kui psühholoogidel õnnestub teadusliku uurimuse tulemusel mõni hea teooria luua, siis aitab see teooria inimese käitumist mõista ning lisakas seda ka seletada ja ennustada. 13. Mis on kirjeldava uurimuse liigid? 1. Juhtumi analüüs on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult
3) Psühholoogiline heaolu 4) Eluga rahulolu 5) Suutlikkuse indeks – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (WHO 1986) 6) Sotsiaalse kapitali indeks 7) Füüsilise tervise näitajad Subjektiivne heaolu – mõõdikud defineeritud kui inimese hinnangut oma elule; seda on raske mõõta, kuid annab õigema pildi heaolust: kognitiivne aspekt – rahulolu - the Satisfaction With Life Scale (Diener et al 1985) jm emotsionaalne aspekt – õnnelikkus - the Affectometer 2 (Kammmman, Flett 1983) - the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p�
Autor räägib iseendale vastu. Enne on ta väitnud, et peame andma endast maksimumi Et eesmärgid on omavahel tihedalt seotud, annab ka selle, et kõikides eluvaldkondades tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb võrdselt, nüüd aga räägib leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. prioriteetidest. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos Ilmselt tahab autor öelda, et eesmärke on palju ja peame perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid ise tegema õige valiku, kuid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jällegi jääb puudulikuks seos jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. teemaga, jääb vastamata
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jagune
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
