Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õnn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uskumus, rõõmus, maailmaga, kullal, asjal, perega, naudib, jalgu, ühesugused, armastatu, eneseteostus, maailmavaadet, ratsionaalne, kaalutlus, metoodiliselt, tunnemeEesmärgi nimel tuleb kirglikult tööd teha sihti silme eest kaotamata. Õnnelik inimene usub endasse, oma unistuse täitumisse, oma tegude tulemuslikkusesse, väikesed võidud annavad usule jõudu ning nii on ka lihtsam tagasilööke taluda. Rahu teeb õnnelikuks. Indiviidi seisukohalt on hingerahu primaarne, et olla õnnelik. Kust aga leida hingele kosutust? Kas on üldse võimalik täielikku rahu leida? Harmooniline inimene (ehk välise ja sisemise maailmaga tasaskaalus olija) omab hingerahu. Harva aga kohtame enese ja maailmaga rahujalal ning balansis olevat isiksust. Rahulolu tähendab ju ikkagi leppimist, aktsepteerimist... Me ei saa aga sulgeda silmi-kõrvu meid ümbritseva vägivalla ees ega sellega ka leppida! RAHU siinkohal juba globaalsel tasandil on olukord, kus puudub sõjaline tegevus. Öeldakse, et sõjas on kõik kaotajad. Praegused tulipunktid jäävad Iraagi ja Afganistani aladele
Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. . Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. Kõikide teiste hulgast olid oma eluga kõige vähem rahul töötud ja need, kes ei ole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötegijate seas mängib ametikoht siiski küllalt määravat osa: spetsialistid
ole kunagi kunagi millegist puudust olnud, siis ei saa olla tal ka vajadust ning võimalust pürgida suuremate hüvede poole. Paraku on meie maailmas inimese loomuses see, et nad ei ole kunagi täiesti rahul oma eluga ning alati on neil millegist puudus või midagi, mis neile ei sobi. Näiteks kui inimese jaoks on õnneks tema perekond ja armastus, siis tihtipeale võib juhtuda see, et väljaspool tema eraelu, st tööl võivad olla probleemid. Ta on õnnelik kui ta on oma perega ja armastatuga, kuid töö juures on tal mured. See tähendabki seda, et inimene ei saa kunagi olla 100 % õnnelik. Arvan, et inimesed õpivadki pisiasjade üle rõõmustama, kui on pidanud millegist puudust tundma. Aristoteles on jaganud hüved sarnaselt Platonile kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud keha ja hingega. Hingelisi peab Aristoteles neist kõige tähtsamaks, järeldades, et õnnelik olemist saab ka õppida ning see ei pea olema juhuslik
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
Elukvaliteedi Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt Vaimne heaolu e hingeline tasakaalustatus -psühholoogia ja eetika valdkond- ressursid: sissetulek - indiviidi/leibkonna materiaalne inimeste tervist ja heaolu- • Kultuuri ja kunsti kaudu me ellusuhtumine- positiivne emotsionaalne häälestatus- optimism- seesmine heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma rahulolu- õnnetunne Heaolutunde dimensioonid/aspektid kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada
Seda arvestades ei erine Eestis elav inimene ülejäänud maailmast: esikohal on loomupärane kalduvus kogeda või mitte kogeda negatiivseid emotsioone. Erinevalt mujal maailmas läbi viidud uuringutest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes olulisemal kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse määr. 12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Uuringu järgmiseks olulisemaks teguriks kujunes vanus: ,,Noored inimesed Eestis on märgatavalt õnnelikumad kui vanemad inimesed." 13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta kaupa vanusegruppidesse, oleks selgelt eristatav, et kõige enam rahul oma eluga oleks 1519- 8 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokra
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
kõikides eluvaldkondades tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb võrdselt, nüüd aga räägib leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. prioriteetidest. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos Ilmselt tahab autor öelda, et eesmärke on palju ja peame perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid ise tegema õige valiku, kuid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jällegi jääb puudulikuks seos jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. teemaga, jääb vastamata küsimus, miks on tähtis Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb eesmärke PÜSTITADA. vaeva näha, neid tuleb saavutada
Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2
Inimestele on oluline motivatsioon, mis tegutseb oma taju kohaselt hästi. Loodusseadus Loodusseadus on loomusseadus. See on ajalooliselt väljakujunenud käitumine. See on idee selle kohta, et kõlbeline käitumine on osa inimese loomusest ning kuulub inimeseks olemise juurde. Sellepärast tulebki kogu loodust valitseda mõistuspäraste seadustega, sest nii saab hoida kõike tasakaalus ja töös. Igal asjal peab olema oma funktsioon ja roll. Loodusseadus lähtub eeldusest. Inimmõistus saab määrata ainult seda, mis on ühiskonna jaoks parim korraldus. Inimesed on jumalikus algolemises võrdsed ehk kõigile kehtivad ühtsed tagatised. Kõik, mis eksisteerib, on oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole püüeldakse. Iga asi saab olla täiuslik siis, kui see miski tegutseb, milleks ta loodud on ehk oma sihi poole. Inimese kõrgeim siht on elada vastavalt mõistusele
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. · Egoismi paradoks eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. · Intuitsioonivastasus egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. Eetika alused, 6. loeng:TELEOLOOGILINE EETIKA JA UTILITARISM Vajadus moraaliteooria järele Olemasolevad intuitsioonid: · Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika
Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, kuid mu silmad reedavad mind. Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb
· Analüütiline filosoofia uurib millises meie keha osas paikneb meie vaim. Dualistid arvavad, et meie keha ja vaim asuvad erinevates maailmades. See võimaldab meie vaimul peale keha surma jätkata eksistentsi. Füsikalistliku reduktsioni kohaselt on meil olemas keha milles toimuvate erinevate protsesside tulemusena tekib meil ettekujutuse vaimust. Kuna iga ühe füüsiline olemus on aga erinev pole Thomas Nageli arvates võimalik kogeda teiste olendite olemise kogemust kuna kõik maailmaga seotud kogemused on selgelt privaatse iseloomuga. Küsimused Seneca Kirjade kohta: 1.Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Lucius Annaeus Seneca avates kõik kes allutavad end filosoofiale saavad vabaks. Inimene kes on end andnud filosoofia orjusesse ei peleta sellega mitte igavust, vaid ta kasutab filosoofiat oma vaimu värskendamiseks.Filosoofia aitab inimesel elu juhtida ning ta annab meile vastused kõikidele võimalikele küsimustele, mis tekivad meie ajus iga tund.
pakkuma ka teistele(moraal ja kombed). Inimene küll matkib ligimese armastust, kuid tegelikuks ühiskonda liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Loodus on loodud harmooniliselt. Inimesed ei hoolitse ainult iseenda, vaid ka kõigi teiste eest. Inimene on seltskondlik, ta ihaldab teiste seltskonda, naudib seda omakasupüüdmatult. Selline armastus võib laieneda kaasinimestelt ühiskonnale, see saab juhtuda, kui riik on ,,hea". Riigi teeb heaks kodanike armastus riigi vastu patriotism. Ideaalis peaks selline riik olema vabariik, kus kõik kodanikud valitsevad iseenda üle, ei ole kõrgemat võimuomajat. Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Ideaaliks on inimkonna sõprus. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tunnete harmoonia.
*** Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas - igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse. *** Igavik on aja saladus. *** Kes aega hindab, sellele inimesele püüab aeg ka väärtust anda. *** Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu. *** Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. *** Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. *** Aeg on kõige targem nõuandja. ***
selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. · Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Hedonism kr k hdon nauding, mõnu Nt Epikuros, J. Bentham Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu." Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust. Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding
Antiikajastul mõeldi, et ilu peitub arvulises vahekorras, matemaatikas. Teooriad: ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise (maailma looja) mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm. Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia.
kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab... Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga." Au kohta suurlinnades väitis Mandeville, et uusaeg oli tekitanud uudse olukorra, kus enesepiiramine oli ebavajalik. Tekkis nn ,,võõraste ühiskond", kus käitumisest enam said au tunnusteks rõivad ja omand; mood kujunes staatussümbolite pidevaks vajaduseks. Ka rikkus oli staatuse küsimus. Uhkus, au ja kadedus olid tema idee kohaselt töövõime mootorid. 5 7. Montesquieu aust monarhiates
varanduse järgi. õigustatult.“ Kreeka tragöödia aust Eneseväärikas inimene suhtub: Teemad: indiviidi suhe kogukonda, moraalsed konfliktid (nt Euripidese Auavaldustesse?-normikas, nats rõõmus, aga ei lähe ülbeks Orestes) Auhaavamisse?-ei tee välja Lahenduseks demokraatlik polis, samas jääb ikkagi rivaliteet ja Ohtudesse?ei maksa tormata ega neid otsida (et siis silma paista) võõritimõistmised
kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab... Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga." Aadlikul on teatavad naudingud ja vabadused, samas saab neid piirata ja seega ühiskonnale kasu tuua. Au on vahend ühiskondlike käitumismallide kinnistamiseks. Au suurlinnades uudne olukord uusajal enesepiiramine mittevajalik. Uuelaadiline au ,,võõraste ühiskonnas" (suurlinn) käitumise asemele omand ja riietus. Mood staatussümbolite pidev vajadus. Milleks rikkus? Staatuse näitamiseks. Uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad, toovad ühiskondlikku kasu
teooria- Kui ilu seisneb harmoonias, harmoonia baseerub proportsioonil aga proporstioonil on arvuline suhe, seega ilu peitub arvulistes vahekordades. Schelling : Ilu on lõpmatuse sümboolne väljendus. Subjektiivses teoorias mõistetakse ilu kui midagi vaatleja juurde kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku)
.. Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neile mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab... Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga." (I, 222) Au suurlinnades (Mandeville) · Uudne olukord uusajal enesepiiramine ebavajalik · Uuelaadiline au "võõraste ühiskonnas" (suurlinn-mitte keegi ei tunne kedagi, ei saa silma paista oma karakteriomadustega, ollakse anonüümsed) käitumine vs omand ja riietus (paistad silma) · Mood -> staatussümbolite pidev vajadus · Milleks rikkus? Staatuse küsimus · Uhkus, au ja kadedus: töövõime mootorid 7
Armastuse aluseks on ilu. Armastatakse konkreetselt ilusaid omadusi teises inimeses, mitte inimest kui tervikut (sest inimeses on ka midagi inetut). - Eespool kirjeldatu on tavaline, primitiivne armastus ehk seksuaalne armastus. Edasi räägib Sokrates sellest, kuidas sellisest armastusest kõrgemale tõusta, et jõuda tõelise armastuseni, mis annab ka hingerahu (see sama individuaalne lahendus). Seksuaalne armastus on suunatud keha ilule. Tuleb mõista, et armastatu keha ei ole ainus ilus keha ja tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid. Edasi tuleb näha, et hinge ilu on õilsam ja suurem kui keha oma ning et seaduste, tavade, teadmise ilu on hinge ilust veel suurem. Lõpptulemusena, erinevaid ilusid vaadeldes, saavutab inimene selge nägemuse iga ilu vormi täpsest suurusest ja kohast võrreldes teistega. Nii vaadeldes ja mõtiskledes võibki jõuda tõelise kõrgema ehk Sokratlise armastuseni
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
Nt. antiikajal olid sellised mõtted nagu stoikud kogu loodust tuleb valitseda ratsionaalsete, mõistusepäraste seadustega, sest siis saab seda hoida tasakaalus ja igal ühendil, olendil on oma funktsioon. Inimmõistus saab ainult määrata, mis on ühiskonna kindel ja parim korraldus. Hiljem arendasid seda edasi ka Lääne mõtlejad John Locke ja ......... jumalikult kinnitatud v loomulikult antud inimõigused. Inimesed on jumalikus allolemises võrdsed. Kõik ühesugused. Kui inimene sünnib, siis sünnihetkest saadik on tal olemas kindlad tagatised. Sellest töötatakse välja inimõigused. Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud. Inimese kõrgeim siht on elada vastavalt mõistusele. Keskaegne filosoof Aquino Thomas, tuntuim skolastik
riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus. Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna 1 sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad
2. Mis on õnn? Õnne saavutamine/õnnelikuks saamise tahe on inimesele loomuomane. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Aristotelese järgi õnn ehk eudaimonia on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks. 3. Mis on hüve? Hüve on teatud asja kasulikkus millegi jaoks. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism Õnn peitub iha objektide poolt pakutavaid naudinguis. "Mikrokosmiline" tasakaal - Olukord, kus minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas/tasakaalus. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism - Õnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonism - Inimelu eesmärk on taastada ülim hüve ehk intiimne side jumalaga, mis pärispatu läbi katkes. Religioosne "hüpe" ja eneseületamine/minetamine - Maise elu ülim hüve on oma egoismist, maisest kestast välja murdmine. Romantismi eetika - Õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Eksistentsialistlik eetika - Indiviidi vabaduse teostamine, oma
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused
· "Ma tean vaid seda, et ma midagi ei tea" Sokrates eristas teadmise arvamusest, loomuse tavast. Ma tean ilmselt palju, aga kui paljut ma mõistan?4 · "Mis see on?" - püüdis määratleda kõikide asjade (sh poliitiliste asjade - seaduste, riigi, õigluse jne) loomust. Arvamustest/tavadest lähtudes tuleb jõuda asjade loomuseni. · Poliitilised asjad on olemuslikult erinevad mittepoliitilistest (sest igal asjal on oma loomus) · Inimühiskond on jäetud inimeste korraldada, poliitilised asjad on inimestele kõige tähtsamad Ekskurss: Thukydides (460-396 eKr) "Peloponnesose sõja ajalugu" (431-404 eKr), milles on kaks kuulsat teemat: 1) Periklese (495-429 eKr) matusekõne: ,,Ma tahan, et teie silmad vaataksid iga päev Ateena suurusele, kuni te täitute tema armastusega; ja kui te olete kütkestatud tema au nägemisest, pidage meeles, et see impeerium on võidetud meeste
annaabi.ee 
