võimalikule probleemikoldele. Selle järgi analüüsitakse süsteemselt nelja aspekti - olemasolevat tegelikkust, võimalikku ideaali, muutustele vastanduvaid jõude ja muutusi soosivaid jõude. Eesmärk on tuvastada vastanduvad jõud, millega on vaja tegelda, ja toetavad jõud, mida tuleks soovitud muutuse saavutamiseks rakendada. Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi
(Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane käitumine ehk ta nii-öelda mõtestab endale erinevate asjade moraalsust ja vooruslikkust läbi. Vooruste eetika kohaselt peab inimene elama mõõdukalt, mitte liialdades, näiteks liigsöömine ja
printsiipidena, reeglikogumina. Moraaliväline (ehk mittemoraalne) väärtus on lahtine, kas sellise väärtuse püüdlemine on õige või väär. Näiteks: majanduslikke väärtusi taga ajades ei tohiks unustada küsida, kas need ka moraalsete väärtustega sobivad. Filosoofiline probleem: · Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu? Väärtuste liigitamine: vahend-eesmärk · Instrumentaalsed väärtused hea eesmärgi saavutamise vahend . Nt raha, ravimid. · Seesmised ehk lõppväärtused (intrinsic value, smth. is valuable as an end ) eesmärgina väärtuslik, iseenesest taotlemisväärne. Nt nauding, rõõm. · Segaväärtused (e. kombineeritud hüved) head nii mõne eesmärgi täitmiseks kui ka
kogukond. Ennustamine Tänapäeval võib Hiinas taoistlike templite ümbruses kohata taas ennustajaid. Neid võib olla ka budistlikes templites, kuid taoistlikke preestreid peetakse paremateks ennustajateks. Tavaliselt kasutatakse sadat ennustuskepikest. Neist hoitakse kinni ja neid raputatakse, kuni üks välja kukub. Igal kepikesel on number, mis on seotud mõne taoistliku jumala, nagu näiteks Taeva valitseja, või taoismi rajaja Lao-zi Nefriitkeisri sõnumiga. Ennustajad rõhutavad, et õnn on iga inimese enda kätes ning et seda mõjutavad ka teod. Ennustaja annab nõu, kuidas õnne saavutada, kuid ta ei too õnne inimese juurde. Taoistid usuvad, et mõningaid asju elus, nagu näiteks perekond ja päritud vara, ei saa muuta. Ülejäänud elu on aga inimese enda kätes ning ta saatus sõltub sellest, kas ta elab kooskõlas taoga või mitte. Inimkeha taoismis Taoistlik teooria käsitleb inimkeha eluenergia qi ja vere korrastatud vooludest koosneva energiasüsteemina
Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi. Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas.
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõimalikke endeid.
Võiksin ka kellegi teise peale oma pahameelt välja valada, kuid olen arvamusel, et mina olen enda õnne sepp, mitte keegi teine ning usun, et kõrvaline isik ei peaks minu vigade tõttu kannatama. Kui keegi saab haiget, siis olen see mina. Karma on teo ja tagajärje seadus. Lihtsamalt öeldes kõik mida ma teen, tuleb mulle tagasi ja mina olen absoluutselt nõus sellega. Põhimõtteliselt võib seda võrrelda sellega, et kui mina olen õnnelik, on ka mu lähedased õnnelikud ja õnn on elu alus. See paneb ennast liigutama ja end muutma, annab motivatsiooni ja on abiks otsustamisel. Seega et olla õnnelik, tuleb õppida elama koos karmaga, sest see ei kao kunagi. Igasugune kooseksisteerimine nõuab kompromisse ja lubadusi, mida peab täitma, et keegi teine ei pettuks. Kuid see tõstatab küsimuse, kas ma elan teiste jaoks? Kas mu enda heaolu polegi tähtis? Fakt on see, et kõigile ei saagi meeldida ja tuleb teha ohverdusi, et ennast õnnelikuna hoida
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
Kõik kommentaarid