äritegevust inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest. Osalt siiski veel defitsiidi tingimustes hakati Eestisse importima kõikvõimalikku välisriikide kaupa alates toidukaupadest kuni mootorsõidukiteni, mis kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha müüdi. 1990. aastate keskel sai hoogu second-hand kaubandus, mille levinuimateks artikliteks olid rõivad, jalatsid ja kodutehnika. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Esialgu tundus Eesti inimestele kõik Lääne toodang hea ja kvaliteetne, sest varemalt oli kõik olnud kättesaamatu. Sealhulgas ka Kagu-Aasia päritolu kaup. Aasiast imporditi palju rõivaid ja elektroonilisi kellasid. Eestlased pidasid isegi Soomest ja lääneriikidest pärit toidukaupu ja muid tootei paremaks. Eesti tootjad reageerisid ruttu ning käivitasid kodumaise kauba kaitseks suure reklaamikampaania "Eelista eestimaist". Tänaseks on
Naised/mehed, kes hindavad ilu Naised/mehed 40+ Keskmiselt jõukamad MIKS BOTIKS Hea välimus Enesehinnangu tõus Kadedus (sinul on, temal pole) Uhkus Kiidusõnad/märkamine Silmapaistev Musihuuled Pole määratud piirkonda (nägu, keha jne) REKLAAMALLIKAD Ilumess Ilusalongid Arstid Haiglad* Kosmeetikud Sanatooriumid Jõusaalid Suust-suhu reklaam Visiitkaardid TEGEVUSKAVA Idee Sihtrühma valik Omatoodangu hindamine Reklaamneidude (ilueedide) leidmine Testkliendid Ilumessidel osalemine Flaierite jagamine (ilu)salongidesse reklaami jagamine Sotsiaalmeedia Massimeedia Klienditega kohtumised Tutvumishina/soodushinna pakkumine Sõprapäeva kampaania Järelteenindus AITÄH KAASAMÕTLEMAST ALLIKAD Google pildid: https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0CA
33 440,950.00 690.00 500.00 472,448.33 690.00 500.00 472,448.33 472,448.33 690.00 690.00 500.00 500.00 - - - 3071 4001 4021 Pangaintressid Tootmiskulud Müüdud omatoodangu ku Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet - - 6,789.17 35.00 44,708.00 5,451.68 3,555.65 634.17 78,473.13 137,700.00
Kontakt MEEKÄRG OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Kalevi 91, Tartu, Tartumaa, 51504 Tegevuskoha aadress: Puhja, Puhja vald, Tartu maakond, 63608 Kontaktisik: Jana Raudsepp Telefon: +372 5194 2226 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Meekärg on 2017. aastal Tartu maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusalaks on omatoodangu tootmine, pakendamine ja turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma koos ühe töölisega 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen ma klientidega ja hoian silma peal mee kvaliteedil. Firma pakub naturaalset Lõuna-Eesti loodusest pärit puhast mett. Swot-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Eestimaine, Lõuna-Eestist pärit mesi Mesinduse alal võhik Idee oleks pakkuda tootena rosinaid Vajalik on läbida koolitusi
Mesindus Kontakt MESI OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Tammiku 9, Põlva, Põlvamaa, 55444 Tegevuskoha aadress: Tammiku 55, Põlva, Põlvamaa, 55333 Kontaktisik: Mari Murakas Telefon: 5555 4444 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Ettevõtte MESI OÜ on 2022. aastal Põlva maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusaladeks on omatoodangu tootmine, pakendamine ning turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen klientidega, arendan ennast mesinduse alaselt ning kontrollin mee kvaliteeti. Firma pakub naturaalset Kagu-Eesti loodusest pärit kvaliteetset mett. Swot-analüüs TUGEVUSED VÕIMALUSED o Eestimaine, Kagu-Eestit pärit mesi o Uue ostjagrupi tekkimine
ERISOODUSTUSED Erisoodustusteks loetakse oma ettevõtte töötajatele ja nendega seotud isikutele tehtud hüvesid.Töötajaga võrdsustatud isikud on abikaasa, elukaaslane (01.01.2011), lapsed, vanemad, õed-vennad. Erisoodustuse summaks loetakse hüve rahaliselt hinnatavat väärtust. Töötajatele tehtud erisoodustusteks loetakse: 1. Ettevõtte omatoodangu või kauba müük alla müügihinna. Töötajatel võimaldatakse osta oma ettevõtte kauplusest või tootmisest odavamalt, süüa ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos. Erakõned ettevõtte telefonilt.jms.Tööriietuse kandmine töövälisel ajal, mitte tagasi võtmine töölt lahkumisel.Reisid, mis ei ole seotud
omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioonilise üritusena toimub igal suvel muueumi õuel käsitöö ja omatoodangu laat. Pärnu Linnakodaniku maja Aadress: Nikolai tn 8 Pärnu Telefon: 444 8109 Külastamiseks avatud kolmapäeval ja neljapäeval kl. 12-18.00 Teistel päevadel eelnevalt kokkulepituna telefonil 44 31 299 Külastajatele on vaatamiseks väljapanekud omavalitsuse ajaloost, Pärnu linnaga seotud olulisematest ajaloolistest persoonidest, ekspositsioonid hansa - ja õpruslinnadest. Eesti Muuseumraudtee Lavassaare Muuseum
Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud
ka müügihindu. Lihatööstuses on müügivõimalusi olenevalt lihaliigist negatiivses või positiivses suunas mõjutanud viimastel aastatel üle Euroopa levinud suu- ja sõrataud, nn. hullu-lehma-tõbi ja muud haigused. Lihatoodete ekspordi osakaal on 1995. aasta 10%lt tõusnud 2002. aasta 14,5%ni. Piimatoodete eksport on 2002. aasta seisuga vähenenud viimase seitsme aasta jooksul 40%lt 20% piirimaile kogutoodangust. Toiduainete sisemaise omatoodangu tarbimise suurendamiseks importtoodete asemel on rakendanud reklaamikampaaniaid, näiteks "Eelista eestimaist". Üks suuremaid lihttöötajatele hõivet pakkuvaid toiduainetetööstuse sektoreid on kala(konservi)tööstus, mille toodangust ligi 80 protsenti läheb ekspordiks peamiselt SRÜsse, suurimas mahus Ukrainasse. Ka muu Ida-Euroopa on Eesti kalatoodete peamiseks sihtturuks, kuna lääneriikides on teistsugune tarbimistraditsioon
Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. Toiduprobleemid on suuremad neis riikides kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi kuna sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajandusega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist. Põllumajanduses toodetakse: 1. Toiduaineid inimeste vahetuks tarbimiseks 2. Loomasööta 3. Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid: 1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine), geograafiline asend. 2. Majanduslikud tegurid : riigi majanduspoliitika ( toetused, tollipoliitika) ,
kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge. Seda ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele. Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet "parlament" nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes.
Mujal NLis süvenes arusaam, et Eesti on ,,sovetski zapad". 70-datel toimus pööre piirangutele ja raskenes osasaamine muu maailma elust. Eesti arengu omapäraks kujunes väline läänestumine (mood, muusika, olme). Aastakümne lõpul hakati ellu viima aktiivset venestuspoliitikat, mis põhjustas tugevat vastureaktsiooni. Julgelt astusid süsteemi vastu dissidendid ehk teisitimõtlejad. Põllumajanduses hakkas omatoodangu juurdekasv aeglustuma. Enam ei praktiseeritud üleliiduliste põllumajanduskampaaniate elluviimist. Eestis suurenes tendents muuta kolhoosid sovhoosideks. Palju negatiivseid tendentse lõi majandite muutmine suurmajanditeks, mis siiski 80. aastate algul jällegi tagasi väiksemateks kolhoosideks ja sovhoosideks jagati. Katsetused isemajanduses. Kurss uute tootmiskoondiste loomisele. Halvenes tööstustoodangu kvaliteet. Tööstuse arengu seisak, mida varjati propagandaga
kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst, kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut 6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi? Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist 7. Miks ei annna riigid, kus toimub ületootmine toitu näljahädades vaevlevatele riikidele vaid viskab enamuse ära? Probleemiks on toiduainete ebaühtlene jaotumine ja vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule 8. Mida kasutati enne suhkrut toidu magustamiseks ja kuidas suhkru tootmine on mõjutanud inimesi? Enne suhkrut kasutati toidu magustamiseks mett ja PõhjaAmeerikas vahtrasiirupit.Rohke suhkru
poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus). · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt) · Netoeksport X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutusi ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku
SKP = C + I + G + (X - M) • Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) + • Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. + • Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). + • Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15
kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4. Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad
226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri
komponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP: (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aasta. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3. Küll aga 2 Siin kasutatakse vahel ka mõistet: erainvesteerimiskulutused, kuna avaliku sektori poolt tehtud investeerimiskulutusi siia üldujuhul ei arvestata. arvestatakse avaliku sektori kulutuste hulka enamasti ka avaliku sektori poolt tehtud investeeringud4.
e)) kroonides. e) kroonides. 18 Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: 18. a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid; b) di idendid; id did c) jaotamata kasum; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; e) kasumimaksed; f) makstud rendid. 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, asjad kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud. 20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a) mitteainelisi teenuseid; b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju; c)) mitteresidentide majandusliku j tegevuse g tulemusi;;
3. kui kaupade müügitingimustes on ettenähtud varade paigaldamine, monteerimine, testimine ja lõppülevaatus, loetakse müügimomendiks loetletud tööde lõpetamist. 4. kaupade komisjoni müügile andmisel on müügimomendiks komisjonäri poolt kolmandale isikule müük 5. kaupade müügil koos kohale toimetamisega on müügimomendiks raha laekumine kauba kättetoimetajale – müügi tuludeks loetakse: 1. kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuse müügi netokäive. 2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1
3. kui kaupade müügitingimustes on ettenähtud varade paigaldamine, monteerimine, testimine ja lõppülevaatus, loetakse müügimomendiks loetletud tööde lõpetamist. 4. kaupade komisjoni müügile andmisel on müügimomendiks komisjonäri poolt kolmandale isikule müük 5. kaupade müügil koos kohale toimetamisega on müügimomendiks raha laekumine kauba kättetoimetajale – müügi tuludeks loetakse: 1. kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuse müügi netokäive. 2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest saadav netorent. 3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu. 4. kaupade ja materjalide puudujääkide süüdlastelt sissenõutud summad. 5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt. – müügi tuludeks ei loeta: 1
tarbijate ja tootjate ring ning võimalik mastaabisääst jääb järjest väiksemaks. Tootmiskulud ise pooltoodet või teenust tootes ei tohiks aga sõltuvalt spetsiifilisusest oluliselt kõikuda, sest tootmismaht on konstantne ja piiratud. Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Transaktsioonikulud ja spetsiifilisus- Transaktsioonikulu võib pidada ettevõttesise korralduse (omatoodangu) puhul suhteliselt mõõdukalt seotuks spetsiifilisuse määraga. Igal juhul tuleb luua oma osakond. Seevastu tehingukulud väljasttellimise (outsourcing) korral ilmselt tõusevad märgatavalt koos spetsiifilisusega. Ainuüksi võimalike äripartnerite ringi vähenemine teeb siin oma töö. Kokkuvõttes langeb turu eelis omatoodanguga võrreldes märgatavalt ning jõuab mingi spetsiifilisuse s* juures negatiivsesse piirkonda. Sellest alates on vertikaalne
aruandeperioodi tegelikuks tuluks on samal perioodil müüdud kaupadele ja teenustele langevad juurdehindlused. Müügitulu määramisel tuleb lähtuda tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Seega aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvestatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Tulude kontod avab iga ettevõte vastavalt vajadustele, milleks on näiteks: tulud ostetud kaupade müügist, tulud vahendustegevusest, tulud omatoodangu müügist jne. Näiteks: müük kui müüja on käibemaksukohustuslane Müüdi kaupa 8000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18%, saadi sularaha müügist D kassa 9440 K müügitulu 8000.- K käibemaks 1440 Kantakse maha realiseeritud kaup D kaubad, toore, materjal ja teenused K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.- Toodangu, teenuste ja kaupade müügiga kaasnevad mitmesugused kulutused, näiteks, transport, kaupade pakkimine, kaupade laadimine jne
Viisaastaku direktiivides oli kavandatud jaekaubanduse töökohtade arvu kasv 40 protsenti, parandada ettevõtete kaubandusseadmetega varustamist, laiendada progressiivsete müügimeetodite kasutusele võtmist, pakendada rohkem kaupu, kiirendada kaupade kohalevedu kauplustesse ning rakendada kaupade tsentraliseeritud ja ringvedu. Toitlustussüsteemis nähti ette suurendada sööklate võrku 50 protsenti ja omatoodangu kasv 75 protsenti. Erilist tähelepanu pöörati sööklate avamisele tehastes ja õppeasutustes. Sel perioodil oli Eesti riikliku ja kooperatiivkaubanduse kaubakäive juurdekasvuks kavandatud 50 protsenti ja seda peamiselt kohalike rtessursside baasil. 20 Eesti NSV Kaubandusministeeriumi ülesandeks oli kaubanduse materiaal-tehnilise baasi tugevdamine, selvekaubanduse arendamine, lahtise väljapanekuga
andmeteta poleks olnud empiirilise osa kirjutamine võimalik. 1. TELEMEEDIA OLEMUS 4 Televisioon on enamiku inimeste jaoks tähtsaim infoallikas. Seda peetakse kõige mõjutavamaks avalikku arvamust kujundavaks meediumiks. Televisioon on säilitanud vaatamata kiirele kommunikatsioonitehnoloogia arengule oma olulisuse. (Kask, 2013) Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline
RTJ 7, 14 RT lisa 2003, 91, 1366. 13. Raamatupidamisuudised (ajakiri). 14. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. Deebet 1999 15. Tikk, J. Finantsarvestus. Tallinn, Valgus 2003 16. www.easb.ee 17. www.finance.ee 18. www.raamatupidaja.ee 29 Ülesanded Ülesanne 1 Nõudeid ostjate vastu oli bilansis 103 000.- Sh ostjatelt laekumata arveid 123 000.- Ebatõenäolislt laekuvaid arveid 20 000.- Ostjatele esitati omatoodangu müügi arveid müügihinnas400 000.-, ps oli arvetel 18% käibemaks. Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 420 000 krooni. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid kanti kuludesse 40 000 krooni. Tunnistati lootusetuteks varem kuludesse kantud arveid 20 000 krooni ja varem kuludesse kandmata arveid 50 000 krooni. Koostada lausendid ja näidata summaliselt bilansikirje Nõuded ostjate vastu. Ülesanne 2 Firma krediitmüük oli 3 500 000 krooni. Teada on, et 1% krediitmüügi arvetest ei laeku
parandas oluliselt kohvi valmistamiskiirust, kvaliteeti ja kiirendas tööprotsessi. Sama võib öelda ka peale SCC ahju muretsemist. Toodete küpsetamisel ahjus kasutatakse väga väheses koguses õli, tooted küpsevad ühtlaselt, saab valida öise programmi (säästlik), suures koguses toodete küpsetamine on väga oluliselt tööprotsessi kiirendanud. Oluliselt on töökiirust suurendanud sügavkülmutatud toodete kasutuselevõtt ja kooritud kartuli tellimine. Sellegi poolest omatoodangu osatähtsus on väga suur. Toodete sortiment on väga lai ja ka klientide soovid on erinevad, siis tuleb pidevalt juurutada uusi tooteid, et arvestada iga kliendi sooviga, ka väga kummaliste, keerukate, eriliste tellimuste puhul ei saa öelda ,,ei". Viimasel minutil antud tootesoov tuleb tellijale täita. Sünnipäeva-, pulma-, matuselauad nõuavad kliendi ärakuulamist, ning alati omapoolsete soovituste andmist.
· Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). · Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus.
kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Pakume tooteid konkurentsivõimelise turuhinnaga, kuid mõistlike tähtaegadega (mitte 2 ja enam kuud vaid 2-6 nädalat). Samuti pakume ka järelteenindust juhul, kui kliendil juhtub tellitud mööbliga õnnetus või mööbliartikkel vajab iga-aastast hooldamist, näiteks puruneb klaas või peab puitu õlitama. Ettevõtte laienedes tulevikus soovime alustada ka omatoodangu või kliendi tellimusel valmistatud väikeseeria toodete eksporti, esmajoones Soome, kuna meie põhjanaabrite kulutused mööblile on märgatavalt suuremad. OÜ Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku
2) Investeerimiskulutused (I) kulutused mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. (varud, seadmed, tootmishooned jne) Kõiki niisuguseid kaupu nim investeerimis- e kapitalikaupadeks. Eristatakse investeeringute kolme põhilist komponenti: investeerunguid tootmisvahenditesse, investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse. Varude all mõistetakse ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Nt kulutused haridusele, tervishoiule, samuti ka teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt. Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed)
TN direktor peab hüvitama nii tm sektori kui ka turundusetori huvisid ja arvestama ühiskonna huvisid tervikuna. TN loomise initsiatiiv peab lähtuma saaduste tootjast. TN pädevuses on reguleerida saaduse pakkumist ja sellega kauplemist. Peaeesmärgiks on PM tootjate tulusituatsiooni parandamine pikaajalises perspektiivis. Oluliseks meetodiks on TM kulude vähendamine pm-s suurendades tehnilist efektiivsust ja kauplemine/ hinna tingimine TM sisendite tarnijatega. Alternatiiviks on omatoodangu nõudluse stimuleerimine. Selleks kontrollitakse toodangu kvaliteeti ja tehakse reklaami. N-d võivad otsida ka uusi real. võimalusi. Kolmas võimalus on maksimeerida või vähemalt parandada tootjate sissetulekuid antud nõudluse taseme juures; olla vastukaalustavaks jõuks tingimusel tooteostjatega, kindlustada turiuuringuid ja ingo levitamine turu kohta, kontrollida toote turustuskanaleid reg. Toote pakkumist, kasutada hinna diskrimineerimist st erinevaid hindu erinevatele kasutajatele
- S0 0 KK 21 000.- 2) 30 000.- 6) 47 000.- 3) 2 000.- 4) 53 000.- DK 47 000.- Tootmise üldkulude DK 53 000.- S1 47 000.- D koondkonto K DK 30 000.- 2) 30 000.- D Valmistoodangu soetusmaksumus K D Realiseeritud omatoodangu ja kaupade K (omahind) kulu koondkonto KK 30 000.- 4) 53 000.- 5) 6 000.- 5) 6 000.- 8) 10 000.- DK 53 000.- 6) 47 000.- 7) 4 000.- KK 10 000.- KK 53 000.- DK 10 000.-
Muutuvkulud/ ühikule VC ühikule/ või ühiku kogukulu, EUR 509 Piirkasum/ kasum Käive - muutuvkulu või Käive- kogukulu 451,350 Skaala Eingabe von 0-3 bede 0-9, Eingabe von 4-6 bede Omatoodangu turuosa Suhteline turuosa vaata 3 Marktanteil võrreldes turuliidriga Eingabe von 7-9 bede kommen Skaala n Eingabe von 0-3 bede taari
teenuste eest. Majandustegevuse eesmärgiks on saada suuremat müügitulu kui olid kulutused kaupade, tooraine, materjalide, teenuste jne soetamiseks ning muud tootmisprotsessiga otseselt või kaudselt seotud kulud. Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse järgi arvestatakse müügitulud müügi momendil või lepingus fikseeritud perioodide kohta, kusjuures müügi momendiks loetakse omandiõiguse üleminekumoment ostjale. Müügituludeks on: 1) kaupade, materjalide, väikevahendite, omatoodangu ja teenuste müügi netokäive; 2) vallas- ja kinnisvara kasutusrendile (üürile) andmisest saadav netorent (netoüür), kui see on ettevõtte põhitegevus või põhitegevuse haru; 3) kapitalirendi ja liisingu puhul summa, mille võrra rendileantud vara on rendilepingus hinnatud kõrgemalt selle soetusmaksumusest; 98
Tarbimiskulutused (C ) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul(nende rahaline väärtus) Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks
tootmistegurite väärtus; d) kõik ülaltoodu on õige. 17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse: a) naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.); b) dollarites; c) bittides; d) inimtundides; e) kroonides. 18. Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa; b) dividendid; c) jaotamata kasum; d) netointressid; e) kasumimaksed; f) rendid. 19. Tulusiirded on a) äärmiselt ebameeldivad asjad, kuna Teie tulu siirdub mujale; b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe; c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud. 20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult: a) mitteainelisi turuväliseid teenuseid; b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju; c) mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi; d) keskkonnakahjuliku toodangu väärtust;
Esimene videosalvestus Eestis tehti 1965. aasta septembris, eetrisse jõudis esimene saade videomagnetofonilt 28. juunil 1966. Värviprogramm algas esialgu Kesktelevisiooni värvisaadete ülekannetega (1967), oma värviprogrammi loomisega alustati 1972. a lõpus. 1980 avati Tallinnas uus, 314 m kõrgune teletorn. 1980. a purjeregati edastamiseks ehitati Piritale regionaalne telekeskus. Tänu reportaazkaamerate kasutuseletulekule ja uue stuudiokompleksi valmimisele hakkas kasvama omatoodangu osakaal, mis ulatus 1991 5,2 tunnini saatepäevas. Eelarve kärpimine andis tagasilöögi nii omatoodangule kui teletöötajate arvule. 1990. a-tel võttis ETV suuna rahvatelevisioonile (demokraatia, rahvuskultuuri ja keele kaitsemehhanism). Meelelahutusprogrammid kaaluvad üles info, kultuuri ja hariduse. Kui 1980. a-tel oli olemas korralik stuudio- ja ülekandetehnika, siis 1990. a-te keskpaigaks oli lõviosa amortiseerunud. Kriisiaastail (1990. a-te algus) arutleti
annaabi.ee 
