1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 (Pisuke 2004). WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. Aastal (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile (Õunapuu 2008) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: - autoriõigus, - autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, - nn tööstusomand. 2.1 Autoriõigused Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi (Teder 2010). Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke
ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja.
maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse Raskeveokimaks-makstakse eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks veoautosid või ronge Hasartmängumaks- maks millega maksustatakse hasartmängude korraldamist Kohalikud maksud- müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks Töökindlustusmaks- sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad
Samuti ei pea meid suurem osa meile olulistest riikidest meid liiduvabariigiks. Enamus neid riike tunnistab, et Eesti Vabariik taastati 1918. aastal, just õigusliku järjepidevuse põhimõttel. Autor toob välja, et me ei saa endid võrrelda soomlastega, kelle riikluse alus, parlament ja rahasüsteem rajati personaalunioonis Vene keisriga, kui sellest hoolimata, pidid soomlased 20. sajandil Nõukogude Venemaaga tegema kolm korda rahu. 4. Milline tähtsus on omandil Eesti riigi õigusliku järjepidevuse kestmisel? (3p) Õigusliku järjepidevuse põhimõttest tuleneb meie kodakondsuspoliitika ja omandipoliitika. Selle tulemusena on Eestis on taastatud hulk asutusi, ettevõtteid ning kodanikuühendusi. 5. Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist? Millised institutsioonid neid ülesandeid Ida-Euroopas peamiselt täidavad? (3p)
õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga. Ükski maaomanik ei saa võtta oma maatükki kaasa ja minna mujale, muule positsioonile ei ole võimalik ära viia, mistõttu igal omandil oma iseloom. Selge on see, et omandi kujunemine on väga pikk protsess olnud. Maareform eeldab maaomandisuhete olemasolu ühiskonnas ning maaomandi piirtlemist. Reform on ajutilise iseloomuga ja ajaliselt piirtlev ühiskonnas. Kui nüüd alustada Eesti ajaloos muinasajast, siis arvatakse, et muinasajal kuulus maa kogukondlikusse kasutusse maa oli kogukonna oma. Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese
struktuur arenes pika aja jooksul. Vanimas Rooma õiguses pole isegi terminit selle mõiste jaoks. Alles ühiskonna jagunemisega klassideks ja riigi tekkimisega tekib omandiõigus, s.o. õigus, mida kaitseb riik oma organitega. Ajalooliselt on omandi aluseks teatava asja valdamine peamiselt selle haaramise teel. St ka roomaõiguslik termin mancipatio - asja käega võtmine, samuti termin res mancipi. Ajalooliselt oli omandil Roomas palju vorme. Vanimas Rooma õiguses võis omand kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikuile Rooma kodanikele. Individuaalse kuuluvuse idee, mis hiljem arenes eraomandiks, võis kõigepealt tekkida res nec mancipi puhul, millest hiljem teatavasti kujunes vallasasjade mõiste. Maa oli algselt kollektiivses kasutamises, tapetud metslooma, lindu, töödeldud majapidamisest vaadeldi kui püüdjale või tootjale kuuluvat. Antud isik püüdis seda ise ka kaitsta
nende üle, kellel veel üldse miskit püha on. Ühiskondlikud olud on muutunud ebaloomulikuks, sest nad ei vasta enam loomulikule õigusele ega loomulikule moraalile; kogu tsivilisatsioon on eksitee. Essee sai auhinnatud Dijoni Akadeemia poolt. Essee ,,Kust pärineb inimestevaheline ebavõrdsus ja kas loodusseadus annab sellele õigustuse?" 1753 Rousseau väidab, et kõik inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid kõige tähtsam ebavõrdsus nende vahel põhineb omandil, mille järgi ühiskond jaguneb rikasteks ja vaesteks, ja see omand on kõike muud kui loomuõigus. See on loomuliku õiguse vastane, et käputäis inimesi elab külluslikult, sellal kui nälginud inimhulkadel on puudus hädavajalikumast. Järelikult on tsivilisatsioon ise igasuguse pahe algpõhjus. ,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel
a kohustusliku kohumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste tuli saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksumäär on 33%(13% ravikindlustuseks)Sotsiaalmaksu maksavad rahuldamiseks.VAHETARBIMINE-kaubad ja teenuse, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tööandjad.(FIE maksab ise oma ettevõtlustuludelt) Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis tootmistel.LISANDVÄÄRTUS-igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba laekub 100%ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa töötlemisel lisanduv kauba vääruse kasv.INFLATSIOON-riigi keskmise hinnataseme ätkuv kasv saadakse maa maksistamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäär on üldjuhul 0,1- piisavalt pikal perioodil
See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja käsutustehingul, hoida lahus alusetu rikastumise erinevaid juhtumeid. Kõik olevat muutunud lihtsamaks ja vormitumaks, vaimuvaesemaks ja segasemaks-harimata rahvaste vulgaarseks õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises. Originaalsuspüüd, õigusteadusliku väitluse taotlemine ei olnud enam voorus, vaid patt. Nii ei
Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. 1. jaanuarist 2009 on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja.
suur hulk inimesi nagu üheks tervikuks. 4. ROUSSEAU Jean-Jacques Rousseau leidis, et üldine progress ei ole inimesi paremaks teinud, vaid jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile oma enesearmastuse
koostööks erinevate autoriõigusi kaitsvate ühingutega. 3 1. Autoriõigused Autoriõigus on üks intellektuaalse omani liike, mis oma normistikuga tagab loojatele nende õigused. Intellektuaalse omandi mõiste tähistab õigusi, mis tekivad loometöös, sh tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes ja sellisel varal on alati omanik. (Õunapuu 2014: 1) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015)
· tööstusdisainilahendustega, · kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on:
käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele. Võib pöörduda nt vahekohtusse, kelle huvi on teha äri selliste vaidluste lahendamisega.
kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt. Kaasaegses Lääne ühiskonnas on omandil tugev individuaalsuse konnotatsioon. Omandi ning konkreetsemalt individuaalse omandi mõiste on olnud kriitika esemeks selle välja kujunemisest alates. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omand koosneb järgmistest õigustest: õigus asja vallata õigus asja kasutada õigus asja käsutada 22. Ühisomand ja kaasomand Kaasomand-Kui üks asi on üheaegselt mitme isiku oma, siis on asi omanike
Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Olid väljamõeldud ka spetsiaalsed tööd vihmasteks ilmadeks (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et omandil mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel oli töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused sama halvad mõnikord tuli magada ka üürimaja koridori külmal põrandal (Palamets 1976). Nälgivad ja poolalasti orjad olid sageli sunnitud endale röövimise teel lisa hankima, mõni võimekam teenis seevastu endale ise elatist ja maksis peremehele korrapärast tasu (Kõiv jt 2004). Siiski polnud sisulist vahet, kas ori oli haritud või mitte, kas ta elas linnas või maal, kas
Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest
Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. 18. Milliseid omandikaitsenõudeid on võimalik asjaõigusseaduse alusel esitada? Omandil on oma põhiline sisu – võim asja üle – olemas ka ilma mingi nõueta. Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust. See õigus võib aga tekkida mõne täiendava asjaolu lisandumisel ( nt seetõttu, et omanik kaotab valduse). Omanik on reeglina ka asja valdaja. Seepärast on tema kasutuses kõigepealt valduse kaitse vahendi: piiratult omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded. Kui nendest ei piisa võetakse appi omandi kaitse vahendid.
Rakvere Lille Kooli põhikiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kooli nimi on Rakvere Lille Kool (edaspidi kool). 1.2. Kool asub Lääne - Virumaal, Rakvere linnas, Lille t. 8, postiindeksiga 44311 1.3. Kool on põhikool, kus antakse põhiharidust mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega õpilastele toimetuleku riikliku õppekava ja hoolduskooli programmi alusel. 1.4. Kool on eraõigusliku juriidilise isiku Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus Kirilill omandil põhinev õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning kooli pidaja põhikirjast ja Rakvere Lille Kooli põhikirjast. Rakvere Lille Kool tegutseb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku asutusena. 1.5. Rakvere Lille Kooli struktuur on toodud lisas 1. 1.6. Koolil on oma pitsat, arveldusarve pangas ja sümboolika. 2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 2.1
Lisaks kannab riik ka kõik maksu administreerimise kulud. Maamaksukohustus on sätestatud seadusega ning maksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Kohaliku omavalitsuse pädevus piirdub maa hindamise ja seaduses antud vahemikku kuuluva maksumäära kehtestamisega. Ka selle osas on maamaks erandlik, et seaduses on antud vaid maksumäärade alam- ja ülemmäärad. Omavalitsustel ei ole õigust ise maksumaksjatelt maamaksu võlgu sisse nõuda. (Lehis 2004:453) Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ettenähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MMS §4). Omandit loetakse küll üheks maksuvõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida
ühenduse disainimäärus. Selle kohaselt võib ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistada, kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning seda märki hõlmavate ühenduse õigusaktide või liikmesriigi õigusaktidega on märgi õiguste omanikul õigus selline kasutus keelata. 1. Intellektuaalse omandi liigitussüsteem - Vastavalt WIPO asutamiskonventsioonile, ajaloolisele praktikale ja õigusteooriale on intellektuaalsel omandil kolm järgmist liiki: 1) autoriõigus (copyright) kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele; 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (related rights või neighbouring rights). Need on teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued EL direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused); 3) tööstusomand
alusel.Põllumaa erihindamine tuli läbi viia peamiste kultuuride kasvatamise sobivuse seisukohalt saagikuse, kulude tasuvuse, toodangu väljatuleku ja diferentsiaaltulu alusel. Eesti maa majanduslikku hindamist lõpetada ei jõutudki. 19. 1991. a maareform, selle sisu. (lk 274) Suurtootmise kõrval peeti vajalikuks arendada talumajandust. Talu- põllumajandusliku väiketootmise majandusüksus, kus toomine baseerub riiklikul omandil maale, talupere isiklikul tööl ja omandusel tootmisvahenditele ja muule varale. Talupidamiseks sobiva maa pidi välja valima rajooni maakorraldustalitus või komisjon. Maad võidi anda lahustükkidena. Talu moodustamiseks eraldatav maa arvati maha senise esmase maakasutaja ( kolhoosi, sohvoosi) maast. Loodavatele taludele anti majanduslikke soodustusi. Maakorraldustöid pidi tehtama riiklikele vahenditega. Talu maade,
Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliitiliste ideoloogiate kolm allikat. o Rikaste-vaeste vastuolu (seisused, klassid jne.), - majandusliku eliidi soov saada võimule; eemaldama maa-omandil põhineva võimu eliit - Lääne-Euroopa eripära eliidi vahetumisel --> keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb <-- vajadus võimu juures olla esindatud) o Kogukondadevaheline vastuolu (rahvad, keeled, religioonid), o Vabaduse-temaatika o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria
nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide õigused ja nn tööstusomand, mis hõlmab õigusi leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele, kaitset nn kõlvatu konkurentsi vastu jms.2
- rahalised nõuded (suurus teadmata, kas avalikõigusliud nõuded, tulevikus tekkivad nõuded nagu pension) - tsiviilõiguslik nõuded - omandamis õigused (õigus omandada vili – õunapuu otsas sinu aias kukub õun, see on sinu vili) Omandil on 2 erinevat riivet, millele kohanevad erinevad piiriklauslid: ***lg 1 riived (kvalifitseeritud piiriklausel): - omandi omaniku nõusolekuta võõrandamised (kui isik jääb oma omandi õiguslikust positsioonist ilma, talt võetakse õigus mingi omandi kohta ära: sundmüük, sundvõõrandamine, asja hävitamine/hävimine, konfiskeerimine)
· leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, · teaduslike avastistega, · tööstusdisainilahendustega, · kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: · autoriõigus, · autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, · nn tööstusomand.2 1 RT II 1993, 25, 55. 2 Pisuke, H. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 15. 6 Intellektuaalomandi õigused tekivad olenevalt liigist, kas läbi registreerimise või kasutamise-
Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Euroopa Ühenduse leping keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ja näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Raskeveokimaks makstakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge. Maksu maksab veoki omanik. Hasartmängumaks on maks, millega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja
(iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on. Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse). Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui
Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Euroopa Ühenduse leping keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ja näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Raskeveokimaks makstakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge. Maksu maksab veoki omanik. Hasartmängumaks on maks, millega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja
Aktsiisimaks on riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule (tubakatooted, alkohol, mootorikütus, elekter, pakendid). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Euroopa Ühenduse leping keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ja näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Raskeveokimaks makstakse Eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12- tonnise või suurema registrimassiga veoautosid või autoronge. Maksu maksab veoki omanik. Hasartmängumaks on maks, millega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja
Kinnistusraamatu kanne omab kinnisasjaõiguse seadmise, plekandmise ja lõpetamise seisukohalt samasugust tähendust nagu valduse ülekandmise korral. Eesti õigus lähtub samuti kinnistusraamatusse kantud anmete õigusest ning sellest, et kustutatud õigus on lõppenud. Ka siin lasub kande ebaõigsuse tõendamise kohustus omanikul. Omaniku nõuded (vindikatsiooni- ja negatoorhagi) Võlasuhted ei ole mõeldavad ilma ühe osapoole nõudeta teise vastu, sest need oleksid siis siutud. Omandil on oma põhiline sisu võim asja üle olemas ka ilma mingi nõueta. Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust. See õigus võib aga tekkida mõne täiendava asjaolu lisandumisel ( nt seetõttu, et omanik kaotab valduse). Omanik on reeglina ka asja valdaja. Seepärast on tema kasutuses kõigepealt valduse kaitse vahendi: piiratult omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded. Kui nendest ei piisa võetakse appi omandi kaitse vahendid.
eeskirjade alusel, nt toimub see kinnis- ja vallasasjade puhul erinevalt - Võimalik on omand ainult individuaalsetele asjadele (teatud liiki asi + reaalne eraldamine teistest sama liiki asjadest) - Omand on kõige ulatuslikum õigus asjale. Vastandiks on piiratud sisuga asjaõigused (hüpoteek, pandiõigus, servituut). Nende puhul on võimalik õigusi selgelt piiritleda, omandi puhul ei ole seda võimalik üksikasjades loetleda - Omandi elastsus: omandil on tedents ja jõud omandada pärast piiratud asjaõiguste lõppemist taas nendes sisalduvad õigused ja ühendada need ülejäänud omandiga. - BGB § 903: „Omanik võib asjaga oma tahtmist mööda toimida ja teiste isikute igasuguse mõju välistada“ o Sisemine/positiivne: omaniku suhe asjaga ehk omaniku õigus asja vallata, kasutada, käsutada (toimimisvabadus asja võõrandada, koormata), kasu saada, ära tarvitada või muul
võimetega (artsid, juristid jt) b. keskklass iseendale tööandjad c. negatiivselt priviligeeritud põhiliselt erineva kvalifikatsiooniga töölised (oskus-, pooloskus- ja kvalifitseerimata töölised) 3. sotsiaalsed klassid mobiilsus ehk liikumine klasside vahel on lihtne: a. töölisklass b. väikekodanlus c. omandita intelligents, spetsialistid d. priviligeeritute klass põhineb omandil ja haridusel Weberi järgi ei pruugi samasse klassi kuuluvad inimesed end vastavalt identifitseerida ega kollektiivselt käituda. Staatus põhineb prestiizil ja lugupeetavusel, väljendub läbi elustiili ja tarbimistüüpide. Võib põhineda ka formaalsel haridusel, pärandatud prestiizil, ametialasel prestiizil. Staatusgrupp ei saa eksisteerida, kui tema liikmed ei ole teadlikud oma liikmelisusest.
omanikutulu saamist. Seadusega on täpsemalt reguleeritud kirikute, koguduste ja koguduste liitude ning erakondade varalised õigused ja kohustused. Vastavalt erakonnaseaduse §le 10 ei või riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organid, riigi- või munitsipaalomandil põhinevad ettevõtted või organisatsioonid finantseerida erakonda ega selle struktuuriüksust. Nimetatud keeld ei välista erakondade ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende omandil põhinevate ettevõtete vahelisi tehinguid, mis on sooritatud vastavalt seaduse nõuetele. Küll aga ei või nimetatud organid ja ettevõtted teha erakondadele varalisi annetusi ja eraldisi. Seadus näeb ette erakonna õiguse eraldisteks riigieelarvest, juhul kui erakond on esindatud Riigikogus. Seadusega on erakonnal keelatud vastu võtta raha ning muud vara välisriigi riigivõimu- või kohaliku omavalitsuse organilt, välisriigi riigi- või munitsipaalomandil põhinevalt
omanikutulu saamist. Seadusega on täpsemalt reguleeritud kirikute, koguduste ja koguduste liitude ning erakondade varalised õigused ja kohustused. Vastavalt erakonnaseaduse §le 10 ei või riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organid, riigi- või munitsipaalomandil põhinevad ettevõtted või organisatsioonid finantseerida erakonda ega selle struktuuriüksust. Nimetatud keeld ei välista erakondade ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende omandil põhinevate ettevõtete vahelisi tehinguid, mis on sooritatud vastavalt seaduse nõuetele. Küll aga ei või nimetatud organid ja ettevõtted teha erakondadele varalisi annetusi ja eraldisi. Seadus näeb ette erakonna õiguse eraldisteks riigieelarvest, juhul kui erakond on esindatud Riigikogus. Seadusega on erakonnal keelatud vastu võtta raha ning muud vara välisriigi riigivõimu- või kohaliku omavalitsuse organilt, välisriigi riigi- või munitsipaalomandil põhinevalt
annaabi.ee 
