Eesti ajaloo baaskursus, 20. sajand (0)

Riina Udovenko, Infokorraldus
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus (SHZU.04.002): esimene kodutöö
Tähtaeg – teisipäev enne loengut, st

• 1. aasta statsidel + 2. aasta AÜ dokumendihalduse suunal 29. september;
  
• 1. aasta AÜ rühmal 10. november.
  

Kodutöö kirjeldus ja nõuded
Käesoleva kodutöö sisuks on populaarteadusliku (esseelise) artikli analüüs. Valida on kolme teksti vahel. Vastata tuleb (a) üldistele küsimustele, mis on ühised kõigi kolme teksti puhul (küsimused 1, 6 ja 7) ning (b) valitud artiklit puudutavatele spetsiifilistele küsimustele. Kokku tuleb vastata seitsmele küsimusele.
Kodutöö vastuste maht kokku on orienteeruvalt poolteist A4 (maksimaalselt 2 lk) 12-punktises kirjas.1 Pikem kodutöö ei vasta nõuetele!
See tähendab, et igale küsimusele tuleb vastata kas märksõnade või lausetega omas sõnastuses. Tekstilõikude kopeerimisest või ümberkirjutamisest ei ole kasu – autori mõtetest tuleb nii-öelda essents oma sõnadega välja tuua.
Positiivse hinnangu saamine (hinne “arvestatud”) eeldab korrektset vastust kõigile küsimustele.
Iga küsimuse juures on toodud punktiarv, mida on võimalik küsimusele vastates saada. (Nt kolme-punkti-küsimuse korral 3 = ammendav ja korrektne vastus, 2 = väikese puudujäägi või eksimusega vastus, 1 = napilt rahuldav vastus.) Maksimaalselt on töö eest võimalik saada 18 punkti. Minimaalne punktiarv arvestuse sooritamiseks on 10.
Hinne “arvestatud” eeldab järgmist:

• iga küsimuse vastuse eest on saadud vähemalt 1 punkt
  
• kokku on saadud vähemalt 10 punkti
  
• kodutöö ei ületa etteantud mahtu.
  

Kodutöö hilinenud esitamine võtab tervikhinnangust 3 punkti maha (näiteks kui kodutöö hilinenud esitaja kogub oma vastustega 13 punkti, jääb tema tervikhinnanguks 10, s.o hinde “arvestatud” saamise ja eksamile pääsemise miinimum).
NB! Palun laadige töö Moodle’isse Wordi -formaadis!
TEKST 3: Toomas Hiio. Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost
Küsimused

Kes on autor? Milliste teemade uurimisega on ta tegelenud ? Kust ja kuidas saite selle kohta teavet? (2p)
Toomas Hiio on Eesti ajaloolane . Ta on Eesti Sõjamuuseumi uuringute juht.
Tema teadustöö keskendub Teise maailmasõja ja inimsusevastaste kuritegude ja ka Tartu Ülikooli ajaloole Tsaari-Venemaa ajal.
Selle kohta saab teavet Internetist, lingil: https://balticscholars.stanford.edu/?page_id=381

Milleks on autori arvates vaja uurida Eesti 20. sajandi ajalugu? (3p)
Autori arvates on vajalik uurida Eesti 20. sajandi ajalugu just selle pärast, et see on midagi enamat kui vaid üks kena pidukõne. See on tervele riigile tõde välja selgitamine ning selle selle teadvustamine .

Mille poolest erineb taastatud Eesti Vabariik näiteks Kõrgestanist ja Turkmenistanist? Missuguseid erinevusi Eesti ja Soome vahel toob autor välja? (3p)
Meie riik ei ole endine liiduvabariik, nagu seda on Kõrgõzstan ja Turkmenistan, millel tuli iseseisvaks hakata, sest liitu enam polnud. Samuti ei pea meid suurem osa meile olulistest riikidest meid liiduvabariigiks. Enamus neid riike tunnistab , et Eesti Vabariik taastati 1918. aastal, just õigusliku järjepidevuse põhimõttel.
Autor toob välja, et me ei saa endid võrrelda soomlastega, kelle riikluse alus, parlament ja rahasüsteem rajati personaalunioonis Vene keisriga, kui sellest hoolimata, pidid soomlased 20. sajandil Nõukogude Venemaaga tegema kolm korda rahu.

Milline tähtsus on omandil Eesti riigi õigusliku järjepidevuse kestmisel? (3p)
Õigusliku järjepidevuse põhimõttest tuleneb meie kodakondsuspoliitika ja omandipoliitika. Selle tulemusena on Eestis on taastatud hulk asutusi , ettevõtteid ning kodanikuühendusi.

Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist? Millised institutsioonid neid ülesandeid Ida-Euroopas peamiselt täidavad? (3p)
Totalitaarsete režiimide kuritegude uurimine on vajalik eelkõige võimupartei keskkomiteele, kes selle ka kehtestas, et jälgida õigest liinist kinnipidamist ja korraldada kõrvalekaldujate karmi karistamist.
Uurimine on vajalik kannatanutele, kelle vastu on toime pandud inimsusevastased kuriteod. See on vajalik, et süüdlased saaksid karistatud ning sellist viga enam ei tuleks, et kuritegusid enam ei sooritataks. Ka karistamatuse tunde vältimiseks.
Totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid toetatakse riiklikult .
Ida-Euroopas toimub hukkamõistvate deklaratsioonide vastuvõtmine. Sellega tegeleb ajalookomisjonid ja mitteakadeemilised lähiajalooinstituudid.

Mida uut ja huvitavat leidsite artiklist enda jaoks? Palun selgitage/põhjendage lühidalt. (2p)
Ma ei leidnud enda jaoks just midagi uut, kuid seda oli väga huvitav lugeda. Minu jaoks oli väga huvitav ütlus Toomad Hiio poolt :“… Eesti iseseisvus on sündinud ja taastatud kui Nõukogude Venemaa eitus .“ Samuti meeldis mulle väga Eesti riigi võrdlus Kõrgõzstani ja Turkmenistaniga.

Tõenäoliselt tuleb teksti mõistmiseks kohati otsida taustateavet: mõnes kohas eeldavad tekstide autorid, et lugeja tunneb isikuid ja sündmusi, mis siiski ei pruugi kuuluda kõigi inimeste igapäevateadmiste hulka.
Nimetage vähemalt kaks artiklis mainitud isikut, daatumit, sündmust vm asjaolu, mille kohta pidite otsima artikli paremaks mõistmiseks lisateavet.
Millisest allikast saite teada, millega on tegemist?
Kuidas aitas saadud lisateave loetavat teksti paremini mõista? (2p)

Üks tundmatutest ’mõistetest’ oli minu jaoks YYA-leping. Otsides selle kohta infot Internetist, leidsin, et see on 6. aprillil , 1948. aastal NL ettepaneku tulemusena allkirjastatud Koostöö, sõpruse ja abistamisleping. Selle eesmärk oli abistamise ja heade suhete edendamine NL ja Soome vahel, kuigi mõlema jaoks võid lepingut pidada oluliseks eelkõige julgeolekupoliitika aspektist vaadatuna tähtsa edasiminekuga.
Selle kohta lugesin ma Daniela Lambin bakalaureusetööst „Ingerlaste roll Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu/Venemaa suhetes aastatel 1919-1991“. ( http://www.fennougria.ee/public/Daniela_Lambin_loputoo_114012_TASB.pdf )
Saadud informatsioon aitas paremini aru saada autori Soome ja Eesti vahelistest erinevustest.

Teine mõiste, mis jäi mulle natuke arusaamatuks, oli SS- diviis . Otsides selle kohta infot Internetis, leidsin, et SS-diviis oli Teises maailmasõjas Relva-SSi koosseisu kuulunud väeosa, mis loodi jaanuaris 1944 Neveli rindel. Diviisis võitles kokku umbes 70 000 sõdurit . Väeosa lahingutegevus toimus idarindel ja lõppes 1945. aasta mais Tšehhis.
Selle kohta lugesin ma „Entsüklopeedia Eestist“, kelle autor on Peeter Kaasik .
( http://www.estonica.org/et/Eesti_Leegion/ )
Saadud informatsioon aitas paremini aru saada mida on Eestilt üsna hiljuti nõutud eraldi kuritegelikuks kuulutamiseks deklaratsiooni näol.
1 St koos pealkirja ja küsimustega kuni kaks ja pool A4.