Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
välte, kirjakeel, kirjaviis, kääne, laen, astmevaheldus, möödudes, ugri, arendas, käänet, astmevahelduse, pannud, eraldus, algkeelest, hinnangud, arvuks, uurali, keelkonna, hukkub, mõnd, grammatikad, ajada, kõigepealt, õigekirjareeglid, forselius, piibel, romantism, hindama, ahrens, kreutzwald, mõistis, keeleuuendus, mõningaid, akusatiivlõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b. 4 Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss,
keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele, keeleteadlastele ja kirjanike sihipärase keelekorralduse tulemusel. Eesti kirjakeele algus- üle 400 a tagasi hakati eesti keeles kirjutama raamatuid ja keelt arendama. I eesti keele grammatika ilmus 1637 . eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad. Vana kirjaviis- e forseliuse kirjaviis. Praegune kirjaviis erineb vanagast häälikupikkuse märkimises. 17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt. Piibli tõlkimine eesti keelde- murdeerinevuste ületamisel ja ühtse kirjakeele kuj sai määravaks eesti keelse piibli ilmumine 1739a. pika tõlkimistöö põh olid sõjad, katkud ja tulekahjud. Töö juhiks oli brocmann. Pärast tema surma jäi tõlkimine soiku ja arvatakse ,et kohu käsikiri läks katku ajal kaotsi
sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas
· Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj.
Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660):
asepikendusteooria, mis pidas vältevahelduse põhjuseks eelnevaid kadusid ja lühenemisi. Paul Ariste esitas vastupidise seisukoha: vältevaheldus põhjustas kaod ja lühenemised, ja see lähenemisviis on viimasel ajal pooldajaid leidnud. Sel puhul on vältevahelduse põhjuseks peetud muutunud rõhu- ja kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. PRAEGUNE EESTI KEELE ASTMEVAHELDUS ON TEKKINUD RÕHU- JA KVANTITEEDISUHETE AJALOOLISE ARENEMISE TULEMUSENA. 6. Kuidas on tekkinud eesti keele laadivaheldus? Laadivaheldus – tugevas astmes esineb klusiil. Üks vanemaid astmevahelduse liike. On omane vanale sõnavarale, genuiinsetele sõnadele ja varasematele laenudele. Selle sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel.
saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega. Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" (1710-1720) käsikiri, esimene eesti muu keele sõnastik (saksa), järgmiste sõnastike aluseks. Anton Thor Helle ,,Kurzgefasste Anweisung zur Estnischen Sprache" (1732) käsiraamat: sõnastik, tekstid, kohanimed, taimenimetused (esimene eesti eralasõnaloend); märgitud tüüpsõnade numbrid
Eesti keel on tsentraliseeriv keel, s.t pearõhuline silp on oluline häälikute kvaliteedi häälikute kvantiteedi tonaalsuse suhtes Paljude segmentaalfoneemide (s.t vokaalide ja diftongide) esinemine pearõhulises silbis. Astmevaheldus laadi- ja vältevaheldus (3 fonoloogilist väldet) on välja kujunenud tüve rõhulistes esisilpides, s.t pearõhulisel (või sellega struktuurselt võrdses seotud kaasrõhuga silbis); vältega kaasneb ka erinev meloodia. Sufiksiline astmevaheldus on sõltuv rõhust, s.t astmevahelduslikud liited saavad esineda vaid kaasrõhulises silbis; s.t järgsilpide kvantiteedisuhted sõltuvad silbi rõhulisusest. Lingvistiliselt relevantse palatalisatsiooni võimalikkus. Rõhusüsteem tähtsus tänapäeva eesti keeles toimuvate struktuurinihetes ja arengutendentsides, nt rõhu siirdumine esisilbile võõrsõnades (tomat, kotlet, taburet), sõna leksikaalse kuju muutumine rõhumudeliga seoses, nt sümptoom sümptom, kefiir keefir,
Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. Omaette kõnetaktiks saab olla vaid kolmandavälteline silp, mis on tingimata rõhuline. Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. Rõhk on mõne silbi (sõnarõhk) või sõna (lauserõhk) intensiivsem hääldus. Rõhu ülesanded: 1) kõne liigendamine sõnadeks ja kõnetaktideks 2) pikkades silpides II ja III välte võimaldamine. Pearõhk sõnaalgulises silbis. Järgsilbid kaasrõhulised (nende ees kerge teha pausi) või rõhuta (pausi tegemine nende ees ebaloomulik). Lauserõhk on vajalik: 1) võimendus e. emfaas 2) uus ja vana teave e. reema (suurema rõhuga) ja teema 3) moodustajastruktuur (erinev tähendus sõltuvalt sellest, milline liitsõna osa rõhutatud on: tunnitöötasu). Eesti keele silbitamisreeglid: 1) konsonantide vaheline üksik vokaal kuulub järgmisse silpi: ka-la
lill jne. Sõna on kolmandas vältes, kui sõna sisehääliku hulgas on ülipikk kk, pp, tt või ülipikk ff või ss. Sageli võib teise ja kolmanda välteliste sõnade pilt võib kattuda seega tuleb hääldada, et vahet teha teisel ja kolmandal vältel. Näide: k[app]I (III), seda l[ill]e (III), selle l[ill]e (II). Kolmas välde ja selle ülesanne: Kolmandas vältes hääldatakse erilise sõna rõhuga ja kolmandas vältes võib esineda üksnes rõhulises pikas silbis. Kolmanda välte ülesanne keeles on edasi anda grammatilisis tähendusi, sest pikki silpe on võimalik hääldada kahte moodi kas tavalise rõhuga seega sõna on teises vältes või erilise rõhuga seega sõna (Näide: selle kooli) on kolmandas vältes (Näide: seda kooli). FONOTAKTIKA . . . on keeleteadusharu, mis määrab ära need häälikujärjendid, mis keeles on lubatud ja mis mitte. Ühes silbis peab olema kahtlemata täis- kui ka kaashäälikuid,
kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav. Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD. Õ tekkimise põhitingimus: kui esimeses silbis e ja taga a. Õ sündis esisilpi varasema e ja o asemele
Künnis- Kümned- Sugema- Soetama- Soendama- Sugunema- Näide- Nähe- Näitus- Näidens- Näht- Näidis- Kas tegemist on homonüümide või polüseemidega. Selgita. Vene- homonüüm Aed- polüseem Joon- homonüüm Rohi- homonüüm Sulg- polüseem Kaste- homonüüm Lina- polüseem Jalg- polüseem Leht- homonüüm Keelkonnad Eesti keele kuulub uurali keelkonda Uurali keelkond Soomeugri permi ( komi ja udmurdi) Ugri (handi, mansi, ungari) volga (mari ja mordva) läänemeresoome (soome, eesti, karjala, vepsa vadja, liivi ja isuri) Samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond, olulisemad alarühmad on 1. germaani keeled (saksamaa, inglise keel, norra, taani, rootsi, islandi) 2. romaani keeled (itaalia, prantsuse, ladina, portugal, hispaania) 3
..................................6 Lõppsilbi täishäälik..................................................................................................................6 Lõppsilbi sulghäälik................................................................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT...................................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus.....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus...........................................................................................................................10 Laadivaheldus...
8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid
Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd võru kirjakeelena (1989) Läänemeresoome algkeel Läänemeresoome lõunarühma hõimukeeled/murded lõunaeesti põhjaeesti (ugala) maamurre sakala ugandi südaeesti vaia kirde-
sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus ,,Wastne Testament", mille tõlkijate keelekasutus leidis poolehoidu üle Eesti. Hornungi grammatika kui murrangu tipp fikseeris vana kirjaviisi ehk I ühtlustatud kirjaviisi põhimõtted, tehes eestlastele jumalasõna arusaadavamaks ja lähenedes rahvakeelele
ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813–1832) – aega, mil tegutses ka tolle aja parim sõnavaratundja O. W. Masing. Kuid kirjakeeli oli toona veel 2, seega ei saa rääkida ühtse eesti kirjakeele leksikoloogiast. 19.saj leksikoloogiatöö tähendas peamiselt sõnade (väljendite) kogumist ja publitseerimist. 19.saj II poolel tulid kasutusele üldistavad mõisted „eesti keel” ja „eestlased”, võeti omaks uus kirjaviis, kujunes ja ühtlustus rahvuslik kirjakeel. 19.saj leksikoloogia on suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine, sajandi lõpupoole hakatakse (teaduslikumalt) tegema uusi eesti sõnu, st tegeldakse laenamise, aga ka sõnamoodustusega. Sajandi lõpupoole hakati looma uusi eesti sõnu (Grenzstein, Hermann), tegeldi teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. 12. Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded, sõnad). J. H
helilisteks frikatiivideks'. 'Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk'. s > z > r - seda nähtust kutsutakse rotatsismiks laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai,
kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. HIINA: konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja. Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS
on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu- ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal-on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e-tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Ennekõike astmevaheldus. Kas sõna on astmevahelduslik või astmevahelduseta? Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Üks tüvesisese muutuse näide on ka tüve konsonandi
tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. · Grammatiline kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: · sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) afiksite liitmine, ühte morfeemi koondatakse erinevaid tähendusi (nii leksikaalsed kui grammatilisi) · abisõnad e analüütiline väljendusviis alalütlev kääne järelsõna ,,peale " (dativ) · reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus, nt. väga-väga · Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid · Arv e numerus singular / duaal / pluural, mittegrammatiline duaal: kumma, teineteise · Klass ka liigitamine, sealhulgas sugu e genus maskulinum / femininum / neutrum; elus / elutu; inimene / mitteinimene, sõna teatud soost käitub teatud viisil
morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. HIINA: konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja. Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS
’Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk’. s > z > r − seda nähtust kutsutakse rotatsismiks Laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat,
vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?
b. Kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3. Grammatisatiooni?teooria: a. Tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga b. Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. Näiteks eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa >*kanassa >*kaas >*-ga Miks keeled muutuvad? 1. ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme
On tulnud teiste keelte kaudu. Masingu lehes oli palju nimesid: Lätis nt koht Läänevald jms. Palju tõlgitud tänavanimesid. Tänavanimede puhul tõlked ei ole sageli üks-ühesed, vaid erinevalt kujunenud. Võõrnimed 1999. a sõnastikus. Veerand selliseid nimesid, mis on ümber kirjutatud, sest tähestik on teine. Kõige rohkem on mugandeid. 52% on reeglipäraseid muutmata kujul võetud nimesid. Võõrnimede kirjapildi eesti keelde kujunemine. Põhjus on ajaloos. - Piibli kirjaviis oli see, mis määras võõrnimede kirjapanemise viisi. Esmalt olid Piiblis häälduspäraselt saksa keele kaudu. Nimesid kirjutati samas kirjaviisis kui muud keelt. Mugandamine oli mõõtuandev 19. Sajandi II pooleni. 1850. Aastast isikunimed originaalkujul. Piiblis on isikunimed mugandatud, kui ilmusid esimesed eestikeelsed ajalehed, siis hakati nimesid kirjutama originaalkujul.
Sellised on mõned indiaani keeled, eskimo ja tsuktsi keel. Näide ühest indiaani keelest: g-nagla-sl-i-zak-s `mina-elama-koht- otsima-pidevalt'. Nendes keeltes on meie mõistes lauseliikmed liidetud üheks sõnaks. Läänemeresoome keeled on varem kuulunud aglutineerivate keelte hulka, aegamööda on need arenenud (erinevate keelekontaktide mõjul) flekteerivate keelte suunas. Hilises läänemeresoome algkeeles arvatakse olevat tekkinud astmevaheldus, mis tõi endaga kaasa häälikukadusid, kokkusulamisi ja muutusi. AV ongi üks flekteeriva keele tunnuseid. Morfoloogia poolest on eesti keel aglutineeriv-flekteeriv keel. 5.Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad) - On olemas universaalseid morfoloogilisi klasse, mis on esindatud paljudes maailma keeltes. Sellised on näiteks põhilised sõnaklassid, mida mõnikord nimetatakse primaarseteks grammatilisteks kategooriateks
Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erin
kuidas ühiskond mõjutab keele arengut ii. kuidas mingi vorm mõjutab arengut, mida kasutab mingi kindel grupp inimesi, mis levib aga terves kõnelejaskonnas ja muutub normiks. 3) Grammatisatsiooniteooria tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud sõnast kansa ,,rahvas" nii: *kansassa *kanssa *kaas ga Keelkonna mudel: ABCD AB C D A B Isolaatkeel ei ole sugulasi (baski) Keelte uuritavuse tase on väga erinev. Miks keeled muutuvad 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad
•Inimmõtlemises on kaks põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Mõtte ja lause vahel valitseb isomorfism: kaks ideed ühendatakse koopulaga (mis on ainuke tõeline verb). •Hoolimata põhimõttelisest ratsionalismist, näitab P-R grammatika ka paljut, mis ei ole ratsionaalne ja jätab seega ka võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku. Siin on mõned autorid näinud keele modulaarsuse (iseseisvuse) idee eelkäijat. •Ladina keele 6 käänet olid universaalsed; need eeldati ka nende keelte puhul, kus tegelikult oli vähem või rohkem käändeid. 9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask, Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest. TERMINID: Võrdlev-ajalooline keeleteadus - keelte ajalugu hakati selgitama sugulaskeelte võrdlemise alusel. Selle rajajate seas olid taani keeleteadlane Rasmus Kristian Rask ning sakslased Franz Bopp ja Jacob Grimm.
Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües) Kirjakeele normi järgi on III vältes: `suhkur`jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen`luine `raskus
2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on
annaabi.ee 
