Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärvide hulka vähemalt üks. Olümpiarõngaste jaoks on veel üks tõlgendus. Räägitakse, et rõngad jagunevad vastavlt maailmajagudele. Sinine sümboliseerib Euroopat, must Aafrikat, kollane Aasiat, roheline Austraaliat. Ent samas on tõlgendusi veel ja veel. Olümpiatuli Olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil kogu olümpiamängude kestel. See tuli sümboliseerib olümpiaideaali ja on täiesti lahutamatu osa olümpiamängudel. Olümpiatule ajalugu Juba antiikolümpiamängudel süüdati olümpiatuli, siis Zeusi auks. 1928.aastal põles olümpiatuli aga esimest korda Amaterdamis, kui toimusid suveolümpiamängud. Kui tavaliselt süütab olümpiatule kindel inimene ja toimub ka teatejooks, siis tookord seda kõike ei olnud.
1913. aastal Pariisis. Esmakordselt heisati 5. aprillil 1914 Aleksandrias. Ametlikult heisati lipp esmakordselt 1920. aasta. suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiatuli... ...on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus... ...on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja
..................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana-
Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Hümn kinnitati ROK 1957. a. Istungjärgul Olümpiatuli On tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel Olümpiatõotus Sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial
Olümpiadeviisi idee pärineb Prantsuse preestrilt HenriMartin Didonilt. Ametliku olümpiahümni muusika autor on Kreeka helilooja Spyros Samaras ning originaalsõnade autor Kreeka poeet Kostis Palamas. Esimest korda kasutati olümpiahümni 1896. a Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see ROKi 55. istungjärgul 1958. a Roomas. Olümpiatuli süüdatakse ROKi volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esimest korda põles olümpiatuli 1928. a Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esimest korda 1936. a Berliini mängude eel. Kasutatud kirjandus: http://www.tpl.edu.ee/joomla/images/Olympia/olmpiamngude
Third level Spyros Samaras ning originaalsõnad Fourth level Kostis Palamas. Mõlemad autorid on Fifth level pärit Kreekast. Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiatuli Click to edit Master text styles Olümpiatuli on tuli, mis Second level Third level süüdatakse ROK-i volil Fourth level päikesekiirte abil Olümpias Fifth level Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest
loosungiga korralduskomitee juhi Liu Qini seljataha, kui ta pidas oma kõnet ja see pilt levis üle maailma. Tõrviku teekonnal Pariisis ja Londonis toimusid meeleavaldused Tiibeti toetuseks. Usa-s tõrviku teekonda viimasel hetkel muudeti ja see liikus enamuse aja pealtvaatajateta. Peale seda on tõrviku teekonda turvalisuse pärast pidevalt muudetud algselt plaanitule. Tõrvik läbis enne Pekingisse jõudmist 130 päeva jooksul erinevate riikide pinnal kokku 137 000 kilomeetrit. Olümpiatuli jõudis Pekingisse läbi 28 välisriigi ja 78 Hiina linna. See läbis oma teekonnal ka Mount Everesti ja tuld kandis ligi 22 000 tõrvikukandjat. Spordialad Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust 28 spordialal (165 meestele, 127 naistele ja 10 segavõistkondadele). See on üks võistlus rohkem kui 2004. aastal Ateenas. Kavas oli üheksa uut võistlust, sealhulgas kaks uuel jalgrattaspordialal BMX. Naised võistlesid esimest korda 3000-meetri-takistusjooksus. Lisaks jagati ujumises
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
· Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit
H Ö D Ü N Ü U V D O Ü M L C S T G F I K D F R L R P N K Ü F F H N K I Y F L Õ E E B S Q Z X P I M K T A E K E D E I V M A E J L E P E S E G T O K P S N P O V G M E A K S A S R A Õ E Ü H L N E D S T A A E L E I T H U A M A E U A P N I B I D K S R G I S L M E M S T S A L I A K E N E A G L E S A N M A K V L A R E G O G I E O D U M S I P B D R I...
· Olümpiaaküla Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii sportlaste kui ka ametiisikute eluhooned (nais- ja meessportlaste majutusala on teineteisest rangelt eraldatud), teenindusasutused arstipunkt, puhke- ja lõbustuskohad. Olümpiaküla ehitatakse olümpiamängude puhuks, kuid arvestades, et seda on hiljem võimalik kasutada tavalise elamupiirkonnana. Esimene olümpiaküla rajati 1932. a. Los Angelese olümpiamängudeks. · Olümpiatuli Olümpiatuli süüdatakse päikesekiirtest. Seda tehakse olümpias, kus peeti antiikaja olümpiamängud. Sealt tuuakse tuli tõrviku või kaevurilambiga teatejooksu põhimõttel (kasutatakse ka transpordivahendeid) olümpiamängude avamise päevaks olümpialinna. Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. a. Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Oümpias (esmakordselt 20. VII1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. a
läbiti 3187 km. Tule süütas luubi abil päikesekiirtest Pyrgosest pärit tudengineiu Koula Pratsika. Olümpiaisa Pierre de Coubertin ütles sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses
lõigatud pühamu juures kasvavast hiiest Kes oli tulnud 3X võitjaks, sellele püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst Kodukohas võeti võitjaid vastu suure pidulikkusega linnamüüri raiuti ava, mille kaudu purpurrüüs võitja sõitis pidukaarikul turuväljakule, kus ta puistati üle lillede ja kiiduavaldustega Järgnes suur pidu Tänapäev Tänapäeval süüdatakse selles samas iidses paigas püha olümpiatuli Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org Maailma Ajalugu John P. Teeble 2004 Vanaaeg II osa
kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juurest kasvavast hiiest ning vahepea seoti võitjate käe ümber ka punane pael. Võitjal oli õigus süüdata olümpiatuli Zeusi templi altaril. 3.-kordsele võitjale püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. 1.olümpiavõitjaks peetakse Elisest pärit kokka Koroibost. Esimestel mängudel võisteldi ainult ühel spordialal ja selleks oli staadionijooks. Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane
Olümpiamängud Vana-Kreekas Olümpiamängud, mis on tänapäevalgi suur sündmus, pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Kuna olen ise ka suhteliselt spordiinimene tundus see valik üsnagi meelepärane. Kuid mis oli nende mõte, kus need toimusid ning kelle auks neid üldse peeti ? Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.Kr. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba ...
Seda tehti ka Vanas-Kreekas. Seal oli spordi tippsündmus iga nelja aasta tagant peajumal Zeusi auks korraldatavad olümpiamängud, mis toimusid esmakordselt 776. aastal eKr. See traditsioon kestis pikalt. Tänapäevalgi peetakse olümpiamänge, kuna 1896 taaselustati vana traditsioon, kui toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Võistlusalad on küll osaliselt muutunud, kuid üldjoontes on jäänud ürituse põhimõte samaks. Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne. Kuna tavad kipuvad aja jooksul täiustuma ja edasi arenema, on tänapäeval veel lisaks suvealadele ka talialad, sest mängud ei toimu enam ainult Kreekas, kus lihtsalt ei ole võimalik talialadega tegeldagi. Minu arvates on see tore, kuna tänu sellele on rohkematel riikidel võimalik võtta osa olümpiamängudest. Euroopa kultuur on minu arust selgesti Vana-Kreeka kultuuril põhinev. Seda suuresti
1896 1900 1904 23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast: 1928 1932 1936 25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 26. olümpiatõotus anti esmakordselt aastal 1920 Ateena OM Antverpeni OM Berliini OM 27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928 Antverpeni OM Amsterdami OM Berliini OM 34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas: Võimlemine ja tennis Tennis ja golf Ujumine ja võimlemine SuveOM ja talve OM 35. Õppeasutus, kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli Cambridge’i ülikool Sandhurst’i Sõjaväeakademia Rugby kolledž 36. Tänaseni kestavad Wenlocki olümpiamängude traditsiooni algataja oli
peal oli kaks kuldset ringi. Punase värviga oli peale trükitud vene keeles "Moskva Olümpia 1980". Kokku toodeti 6200 tõrvikut. Tõrviku süütas 19. juunil 1980 kreeka näitlejanna Maria Moscholiou ning esimesena jooksis üks kreeka üliõpilane. Tõrvik läbis 4915 km pikkuse teekonna Kreekast läbi Bulgaaria, Rumeenia ja läbi NSVL-i Moskvasse 18. juuliks. Olümpiatule Luzniki staadionil süütas endine korvpallur Sergei Belov. 20. juulil, päev pärast avamitseremooniat saadeti olümpiatuli rongiga Leningradi, Tallinnasse, Kiievisse ja Minski. 1.3. Boikott Pooled 1976. aasta olümpiamänge boikoteerinud riikidest osalesid seekordsetel Moskvas toimuvatel olümpiamängudel. Nõukogude Liidu vägede sissetungimise tõttu 1979. aasta detsembris lubas USA president Jimmy Carter võistlusi boikoteerida, kui NSVL ei vii oma vägesid Afganistanist 20. Veebruariks 1980 välja. NSVL seda nõudmist ei täitnud ning kuulutas 21. märtsil välja boikoti.
omadussõnad indiaani naine, slaavi hõimud kohanimelised täiendid vene muusika, läti rahvas, ungari kirjandus, eesti toit, inglise luule iseseisvate nimisõnadena diiselmootor, morsetähestik, tarvitatavad maratonijooks, röntgenikiired, olümpiatuli nimelähedased sõnad loomatõugude nimed eesnimeline täiend jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, aadamaõun, eevaülikond omadus-, arv- ja asesõna vanaema, uusaasta, heategevus, + NS, kui tegemist on kolmnurk, vaenelaps omaette mõistega
käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936--41 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. ast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. Koostamisel kasutatud teost "Olümpiamängud" ; Tallinn ; Valgus ; 1980 maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine sinna kuulusid hooned, mets, põllumaa ja talumaa mida renditi välja talupoegadele ja siis nad kasutasid seda koormised-talupoegade kohustused maa kasutamise eest teotöö- talupoja kohustus isanda mõisa põlde harimas käia
aastal esikoha, ta on võitnud medaleid EM-võistlustelt ja juunioride MM-võistlustelt. Eesti lippu on suveolümpiamängude avatseremooniatel kandnud Harald Tammer (1920), Jüri Lossman (1924), Gustav Kalkun (1928), Osvald Käpp (1932), Erich Altosaar (1936), Heino Lipp (1992), Jüri Jaanson (1996), Tõnu Tõniste (2000) ja Erki Nool (2004). Avatseremoonial sammub Eesti delegatsioon Pekingi olümpiastaadionile kolmeteistkümnendana, Iirimaa järel ja Andorra ees. Pekingi olümpiatuli jõudis Hiina müürilePekingi olümpiamängude tuli jõudis neljapäeval hommikuudus Hiina müürile, kust ta alustas teekonda Pekingisse, vahendab BNS Reutersi uudist. Hiina ühtsuse ja uhkuse demonstratsioonina mõeldud tõrvikuteekond kujunes Pekingi Tiibeti- poliitikat ja inimõigusolukorda taunivate protestide piksevardaks. Viimane meeleavaldus toimus kolmapäeva hommikul Pekingi olümpiastaadioni lähedal, kuid
a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Tempel on olnud kirik, Türgi armee peakorter, ladu ja valitseja palee Hera tempel on vanim dooria stiilis hoonetest. Ehitatud VII saj. eKr. Tänaseks on säilinud 3 sammast, seal lähedal süüdatakse olümpiatuli. Zeusi tempel Olümpias on dooria stiilis ning ehitatud tuffist (vulkaaniline kivim). Templi ehitamisega tehti algust 515 eKr. Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline - Austraalia. Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni
mitmevärvilised. Olümpiarõngaste värvid tähistavad viit kontinenti: sinine Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat. Olümpiarõngad moodusavad võrdhaarse trapetsi kuju. - olümpialipp on valgel taustal 3x2m mõõtmetega lipp, mille keskel asub olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. - olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan
Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine Erki Nool-kümnevõistlus, seitsmevõistlus
teeb ja mis Hiinas endas toimub, jätab kõvasti soovida. Maailmale ei meeldinud ka inimõiguste halb olukord Hiinas ja saastunud õhk, mis võib kahjustada spotlaste tervist. Olümpia eel 10. märtsil avldasid tiibetlased üle kogu maailma meelt, kes tähistasid 49. aasta möödumist ülestõusust kommunistliku Hiina võimu vastu ja nõudsid oma iseseisvuse taastamist veel enne suviseid Pekingi olümpiamänge. Olümpiatuli süüdati päikesekiirtest 24. märtsil Olümpia pühamus. Turvameetmetest hoolimata pääses kaks Tiibeti inimõiguste eest võitlevat protestijat oma loosungiga korralduskomitee juhi Liu Qini seljataha, kui ta pidas oma kõnet ja see pilt levis üle maailma. Tõrviku teekonnal Pariisis ja Londonis toimusid meeleavaldused Tiibeti toetuseks. USA-s tõrviku teekonda viimasel hetkel muudeti ja see liikus enamuse aja pealtvaatajateta. Peale
(olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvuslipu värvuste hulka. Olümpialipp loodi 1914. aastal, esimest korda heisati 1920. aastal Belgias Antwerpenis. Paar kuud enne olümpiamänge toimub tseremoonia, mille käigus süüdatakse olümpiatuli. 1968. aastal võeti kasutusele olümpiamaskott – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpia traditsioonid 1) Avatseremoonia- Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa hümni. Sellele järgneb kunstiline programm võõrustava maa kultuuri iseloomustavast muusikast, laulust, tantsust ja teatrist. Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad
aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. · 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. · 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). · 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) · 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. · 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) · 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD · Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad) · Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) · Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) · Rahvaluule · Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) · Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID · Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine
1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad) Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) Rahvaluule Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine
Amsterdam 1928. aasta suveolümpiamängud olid IX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. mai- 12. august 1928 Amsterdamis (rajatud 1275. aastal). Amsterdam asub Hollandi lääneosas, Zuiderzee lahe osa Ijsselmeeri ääres, Amsteli jõe suudmes. Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Esialgne otsus võeti vastu juba 1921. aastal ROK-i 19. istungil Lausanne'is. Esmakordselt nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos põles olümpiastaadioni tornis olümpiatuli. Esimest korda toimusid suve- ja taliolümpiamängud eri riikides. Esimest korda võistlesid naised olümpiamängudel kergejõustikus ja sportvõimlemises. Üheks olümpiamängude peasponsoriks sai Coca-cola, kes saatis Amsterdami 1000 tündrit oma karastusjooki. Sellest ajast saadik on coca-cola olnud põhijoogiks kõigil olümpiamängudel Mängudel osales 46 riigi 2883 sportlast. Eestlastest tulid olümpiavõitjaks Voldemar Väli kreeka- rooma maadluses ja Osvald Käpp vabamaadluses.
võistluste jaoks 361 poksikinnast on mängude ajal kasutuses 74 000 taime istutati olümpiaparki 45 000 toiduportsu serveeritakse olümpiakülas iga päev 30 uut silda ehitati olümpiaparki ja selle ümbrusesse 150 000 kondoomi jagatakse olümpiamängude ajal välja 22 000 patja on olümpiaküla tubades 203 000 kohvrit läheb 13. augustil, päev pärast mängude lõppu Heathrow lennujaamast lendu 110 miili ehk 177 kilomeetrit liigub olümpiatuli päevas 1018 erinevat kohta läbib tõrvikujooks teel Londoni olümpiastaadionile 8000 miili ehk 12 875 km, 3 tiiru ümber Eesti joostakse olümpiatõrvikuga 50% olümpiatõrviku kandjatest on 1224-aastased 27 000 000 naela ehk 34,4 mln eurot maksab olümpiamängude avatseremoonia 23 000 kostüümi on õmmeldud olümpiamängude ja paraolümpiamängude erinevat kohta avatseremooniaks 12 956 rekvisiiti on õmmeldud/ehitatud avatseremooniateks
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riig...
gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat
Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-1881 saksa arheoloog Ernst Curtius(1814-1896). Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-1941 ning neid alustati uuesti 1952. a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. (Olümpiamängud 1980: 8) Kasutatud kirjandus: Kallipateira. - http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud Kuningas T./Voolaid K. 1997. I Olümpiamängud, Ateena 1896. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, Inreko Press Olümpiamängud 1980. Tallinn: Valgus Lisad Kronoloogia:
Mõlemad autorid on pärit Kreekast. Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972
8. juulist kuni 12. augustini 1928. aastal toimusid Amsterdamis IX suveolümpiamängud. Osales 3014 sportlast 46 maalt. Eestlasi osales mängudel 19 ja avatseremoonial kandis Eesti lippu kergejõustiklane Gustav Kalkun (fotol). Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pärast 16-aastast vaheaega võistlesid olümpial taas ka Saksamaa atleedid. Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU Iseseisvate nimisõnadena käändumatud omadussõnad ja tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. nende sarnased diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, väiketähelised kohanimelised maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad
Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid · Olümpia Peloponnesosel Elises asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge, dateeritud alates aastast 776 eKr; varemetel süüdatakse olümpiatuli ja seal saavad turistid proovida iidsel staadionil Joonis 31: Hera templi varemed Olümpias joosta (vt ka joonis 31) Muudest populaarsetest vaatamisväärsustest tasub veel külastada Korfut (tuntud ka Kérkyra nime all; saar Joonia meres), Meteora kloostreid (joonis 32), mis asuvad liivakivist järskudel mäetippudel, Thessalonikit (Bütsantsi kirikud ja Rooma termid), Rhodost (saar
Olümpiasümboolika: Olümpialipp 2x3m, valgel põhjal olümpiasümbol. heisati esmakordselt 1920 Olümpiasümbol 5 omavahel põimunud rõngast: sinine-must-punane; kollane-roheline. Coubertin'i mõte 1913. Olümpiadeviis ,,Citius, altius, fortius" väljendab olümpialiikumise püüdu. Autoriks prantslane H-M Didon Olümpiahümn muusika: Spyron Samaras; sõnad: Kostis Palamas. Esmakordselt esitati 1869. a. Olümpiatuli põles esmakordselt 1928. a. Al 1936. a. süüdatakse tuli Olympias Olümpiatõotus algatas Coubertin, esmakordselt 1920. a ROK-i presidendid: Demetrius Vikelas (Kreeka) 1894 - 1896; Pierre de Coubertin (Prantsusmaa) 1896 1916 ja 1919 1925; Godefroy de Blonay (Sveits) 1916 1919; Henri de Baillet-Latour (Belgia) 1925- 1942; Johannes Sigfried Edström (Rootsi) 1942 -1952; Avery Brundage (USA) 1952 1972;
väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
