Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Oliivipuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oliivipuu, viljad, oliiviõli, õlipuu, oliivid, lehtpuude, hispaania, argentiina, austraalia, elujõuline, terved, õied, kujult, luuviljad, musti, vilju, kosmeetikas, põletuseOLIIVIPUU Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga
Oliivipuu 1. Mis liiki kultuur? Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. 2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9%
kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hilisema õlikvaliteedi kaotust. Sel viisil koguvad oma saagi reeglina siiski väiksemad oliivikasvatajad, sest suurte koguste puhul ei ole see praktiline. Seega enamlevinumad meetodid on: · oliivide käsitsi korjamine puult;
Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik, kus võimu kehtestab kuningas. Hispaania kliima on vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus. Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid. Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal
marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1...2 mm pikad, helerohelised. Okkad: 1,5...3 cm pikad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised alt heledamad, läikivad. piki okast kulgeb okka pealküljel kõrgendik. Okkad püsivad puul 7...8 aastat. Viljad: seeme 1...1,5 cm pikk, otsast avatud, kaetud roosa seemnerüüga, valmib samal aastal. Saaremaal annab looduslikku uuendust. Harilikku jugapuud on palju kasutatud haljastuses, eeskätt varjutaluvuse ja aeglase kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase kasvuga, äärmiselt varjutaluvad ja väga pikaealised. Suhteliselt külmahellad ja nõudlikud mullaviljakuse suhtes
Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
11. Karusmarja kasutamise võimalused. Marju tarbitakse nii toorelt kui töödeldult. Süüakse värskelt või külmutatult. Tooreist, pooltooreist või valminud marjadest valmistatakse: - kompotte, - mahla, - keedist, - vesihoidist, - zeleed, - siirupit, - veine. Karusmarja hinnatakse meetaimena, õitseb marjapõõsastest kõige varem. 12. Suurimad maasikatootjad maailmas (2008. aastal). USA, Hispaania, Türgi, Mehhiko, Lõuna-Korea, Poola, Egiptus, Jaapan, Itaalia, Saksamaa 13. Maasika olulisus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Aedmaasikat hindavad nii marjakasvatajad kui ka tarbijad marjakultuuridest kõige kõrgemalt. Selle põhjuseks on marjade: - tugev meeldiv aroom, - suurepärane maitse, - ahvatlev välimus, - kasutusvõimaluste mitmekesisus. Aedmaasika lõhnabuketis on leitud 24 lenduvat ühendit (aldehüüdid,
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
Samuti värsketes salatites ja taimetee tegemiseks. Rabarber Rabarber on suurte juurmiste Lehed rohelised, varte värvus Sobib jookide, kissellide, lehtedega ja tugeva juurikaga varieerub rohelisest punaseni, keediste ja küpsetiste püsikute perekond tatraliste valmis viljad pruunikad. valmistamiseks. sugukonnast. Spargel ehk Taimel on lühikeste Sparglit on kahte värvi – Spraglit võib keeta ja harilik aspar harunemata juurtega risoom. valge ja roheline. Õite värv aurutada. Söömiseks Selle ülemisest osast varieerub rohekasvalgetest lisatakse võid või arenevad jämedad võrsed. kollakateni. Hariliku aspari sojakastet. Saab valmistada
Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J. virginiana virgiinia kadakas). · Lehed on kas okka- või soomusekujulised ning kinnituvad võrsetele kas männaseliselt või vastakuti · Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat, sisaldavad rohkesti suhkrut, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid jm. ning leiavad laialdast kasutamist meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. · Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab
2-6cm pikkune kaun (meenutab kortsunud beeži paberiga sarnanevat, sõrmedega kergesti murendatav piklik ümbris) sisaldab 1-3 seemet (15-25mm , tavaliselt 2 otsakuti paiknevat tuuma). Korjamisel tõmmatakse taim maapinnast ning asetatakse kuivama. Kaunad on umbsed, ei avane. Peamised tootjamaad on India, Hiina, USA, Brasiilia, Mehhiko, paljud Aafrika riigid, samuti Iisrael ja Türgi ning Euroopas veel Itaalia ja Hispaania. USA – peamine söömiseks tootja, India ja Hiina kasvatavad seda peamiselt õli tootmiseks. Kodumaa on Lõuna-Ameerika: Boliivia ja Brasiilia Eel-Andid. Energiasisaldus kõrgem kui suhkrul, rasva aga enam kui vahukoores. Võrreldes teiste pähklitega sisaldab mõnevõrra vähem rasva (40-50% õli), aga rohkem valku (25- 35%). Rohkesti süsivesikuid. Tänapäeval on hädavajalik valguallikas mõnesajale miljonile inimesele maailmas.
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses. 19. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, marju meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. Harilik kadakas: Juniperus communis Areaal väga suur, Euraasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Kodumaine liik
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus üle
igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud
üldkatisega. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised putkõied, serval ühesugulised putkjad emasõied, keelõisi pole. Korvõisikud asuvad hulgaliselt peavarre harudel ja moodustavad hõredama või tihedama pöörisja liitõisiku. Õitseb juulis, augustis ja septembris. Tuultolmleja. SEEMNED - Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine Vähenõudlik taim. Kasvab kuival liivasel ja kivisel pinnasel, teeservades, elamute lähedal. Koirohu naabruses ei pruugi kõigile taimedele meeldida. Paljundamine Paljuneb peamiselt seemnistega, harva vegetatiivselt risoomi abil.
Allikas www.eestitoit.ee Küüslauk Küüslauk on üks vanemaid kultuurtaimi, mida sumerid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel juba 5000 aastat e.Kr. kasutasid. Oletatavalt pärineb ta Edela-Aasiast, Sise-Aasia steppidest või Indiast. Tänapäeval viljeletakse küüslauku laialdaselt kogu maailmas. Peamised küüslaugu tootjad on Hiina, Korea ja India. Rohkesti viljeletakse küüslauku ka USA-s, Egiptuses ja Türgis. Euroopas on arvestatavad küüslaugutootjad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari. 50 Süsivesikute, valkude, mineraalainete, vitamiinide jt koostisosade kõrval väärib esiletõstmist antibiootilise toimega fütontsiidide sisaldus. Küüslaugu peamine tervistava toime mõjur on eeterlik õli allitsiin, mis annab talle ka iseloomuliku tugeva, paljudele inimestele ebameeldiva lõhna. Kulinaarias tarvitatakse küüslauku laialdaselt eelkõige lihatoitude maitseainena. Sealjuures
(Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond)
4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata
kõrgune rohttaim VARS alaosas puitunud, ülaosas harunenud, püstine, hästi lehistunud, siidviltjas LEHT pealt hallikasvalkjad või rohekad, alt valged. Ülemised lehed on lihtsulgjad, alumised kaheli- või kolmelisulgjad ÕIS kahvatukollane, õied asuvad kerajates longus korvõisikutes SEEMNED Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine seemned külvatakse kas mullapinnale ja kaetakse liivakihiga või 0,5 cm sügavusele. Kindlam on taimed katmi- kaladel ette kasvatada. Kasvuruumiks u. 50 cm taime kohta. Võsudega võib paljundada nii kevadel kui ka hilissuvel. Koirohu
Meeldiv värske kurgi lõhn on tingitud trimetüülaminooksiidist, mis aga säilitamisel muutub trimetüülamiiniks, millel on ebameeldiv maitse. 3.3. Vee selgrootud Selgrootud veeloomad võib jagada kolme põhirühma molluskid, koorikloomad ja peajalgsed. Molluskite rühma kuuluvad austrid, karbid ja teod. A u s t r i d kuuluvad luksusdelikatesside hulka. Eristatakse viit austriliiki, mis erinevad oma karbi kuju, värvi ja maitse poolest euroopa, portugali, ameerika, jaapani, ja austraalia auster. Maitselt parimaks loetakse euroopa austrit, suurim on jaapani auster. Kvaliteetne auster on karbi täiesti täitnud, värvus valge, rohekasvalge või pisut kreemjas, lõhn meenutab värsket kurki. Säilitatakse niiskes ja jahedas, transporditakse spetsiaalsetes korvpakendites. Peale Eestisse jõudmist on neid võimalik värskelt süüa nädala jooksul. Teine osa austritest külmutatakse. K a r p i d e s t kõige suurem ja väärtuslikum on kammkarp ehk merekarp ehk rannakarp
pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus). Välja sai jäetud küll puu otsas kasvavad viljad, kuid mille tarvitamine sarnaneb pigem köögiviljaga (nt avokaado). Puuviljad ja marjad Puuvili on ajalooliselt kujunenud mõiste, mis ei ole piiritletav üheste botaaniliste mõistete kaudu. Kõige olulisem on, et vili, koguvili, liitvili või vilikond on värskelt söödav ja enamasti ka mahlakas (pähklite puhul kuiv) ja taim on mitmeaastane. Nende töötlemisvõimalused ja kasutusviisid on väga mitmekesised. (Kalju,K. 2007:9)
et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii
puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel
Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. 20 Eosed Korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali. Seemned Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid Viljad kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu
vahakiht, seda kergemini alluvad okkad ka seenhaiguste mõjudele). Vastupidiselt männile on kuusk küllalt varjutaluv kasvades rahuldavalt teiste puude all. Suurele varjutaluvusele viitab ka tema tihe võra, varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem.
ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju. Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks. 7. KAKO JA SOKOLAAD. Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 50 pruuni seemet ehk kakaouba. Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E- vitamiine. Kakao saaduste kasutusalad on: 1. Sokolaad 2. Kakaopulber 3. Kakaojoogid 4
seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
annaabi.ee 
