Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Olen ma ratsionalist või empirist?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
empirist, ratsionalism, empirism, meeltega, filosoof, väiteid, sündides, kindle, vastand, kumb, uskuda, tunnen, olus, eeldan, locke, kõrvad, essees, proovin, endalt, tühik, ootamatu, esindajaks, descartes, temalt, ütlus, silmale, kogemustega, seostatakse, kaldub, katsuda, soojaks, minagi, õppimisel, kogeme, ühtemoodi, helisid, tajuda, infoleMinu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult.
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega
Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi ei jõua iial kõigi vaatlusteni, mis on teinud tunnistajad, keda empirist arvab olemas olevat. Kui teadmiste allikaks peetakse puhast vaatlust, siis lähtutakse tunnistajate vaatlustest. Pealtvaatajate tunnistused eksivad, sest nende nähtu moondub tõlgendusest sõltuvalt. Popper'i arust on vaatluse teostamiseks vaja omada palju teadmisi. Igasugune teadmine seisneb faktide tõlgendamises ja kontrollimises, mis tähendab et inimesed tõlgendavad fakte ning kontrollivad nende õigsust, mitte ei otsi taga nende lähteallikaid.
aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist. George Berkeley leidis küll, et materiaalset maailma ei ole olemas, ent väitis, et on olemas jumal, kes tekitab inimese hinges ideesid. Kuid jällegi ei saa inimene ju kogemuse põhjal otsustada, mis või kes põhjustab selle kogemuse. David Hume oli järjekindel empirist, kuid selle tulemuseks oli skeptitsism. Ta leidis, et inimene ei saa kogemuse põhjal midagi väita ei materiaalse maailma, hinge ega põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi.
teadus" välisest sundusest. Kaasaja filosoofia Schopenhauer irratsionalistik tunnetamine. intelligentsus (vaimurikkus) (sakslane) aitab vältida igavust ning mõttetuid tegusid. Positivism: Comte "Positiivse filosoofia kursus" Prantslaneteaduslik tunnetamine. Kierkegaard Taani (religioosse) usu ja absurdi seos - Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda Üleinimene on N arvates - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, Nietzsche rikkust, edukust jne. religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast Pragmatism: James ning soov seda mõjutada. väitis, et iga kultuur hukkub kord
arengufaasid. Teaduste hierarhia – kõige baasilisemast kõige laiahaardelisemani. Kui psühholoogia all mõeldakse teadvuse introspektiivset analüüsi, siis oli see Comte’ jaoks metafüüsiline nonsenss. Teadus tema käsitluses välistas introspektiivsed andmed, ning seeläbi erines ta kõigist briti ja prantsuse empiirikutest ja sensualistidest, kes tuginesid teadvust uurides suuresti introspektsioonile. Ratsionalism • erinevus empiirikutest: teistsugune teadvuse tüüp • teadvus on olemas, veelgi enam - see on aktiivne • teadvus tugineb sensoorsele informatsioonile; annab sellele tähenduse • kaasasündinud mentaalsed struktuurid • deduktsioon Ratsionalist on need, kes kalduvad uskuma selliste tõdede olemasolusse, mida ei saa avastada pelgalt sensoorsele infole toetudes. Ratsionalisti jaoks on oluline kuidas teadvuse mehhanismid, võimed või oskused seda sisu
matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks 5. Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17. Vaata eelmist ülesannet ja pane umbes :D 6. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus. RATSIONALISM EMPIRISM Teadmiste Kõik tõelised Kõik teadmised pärinevad allikas teadmised(teadmised, mis on kogemusest, mõistus on vaid paratamatud ja üldised, reeglina abivahend järelduste tegemisel matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised) pärinevad
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas)
Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist. Ta üks põhiteoseid on ,, Essee nägemise uuest teooriast. Ta lähtub Lockei filosoofiast, kuid ei nõustu Lockei arusaamaga materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv
Tõde ja õigus- empiiriline- olen seda lugenud Maa kaaslane on Kuu- empiiriline, ise näen.. Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summa- aprioorne, kokkulepitud teadmine- konventsioon. Ükski poissmees pole abielus- aprioorne, sest poissmees tähendab seda, et ta pole abielus. Ühes meetris on sada sentimeetrit- aprioorne- definitsiooni järgi on selline mõõtühikute omavaheline suhe. 5. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus. RATSIONALISM EMPIRISM TEADMISTE ALLIKAS Kõik tõelised teadmised Kõik teadmised pärinevad pärinevad mõistusest kogemustest, mõistus on enesest, kogemus on vaid vaid abivahend järelduste mõistuse ajendiks ja tegemisel. vähemväärtuslike teadmiste allikas.
Alberto kutsub Sofiet jälle Hildeks. Sofie näitas oma emale videot Albertost Ateenas. Kaks nädalat ei kuule ta mehelt midagi. 14 juunil saabub Hermes ja nad lähevad vanalinna poole. Hermes jääb pargis seisma ja Sofie istub pingile. Hermes tahaks justkui haugatada, kuid hakkab hoopis rääkima. Ta soovib Hildele õnne sünnipäevaks. Alberto räägib empirismist, filosoofiast, et teadmised pärinevad kogemusest ja, et kaasasündinud ideid ei eksisteeri. Esimene empirist oli John Locke Inglismaalt. Ta arvas, et enne kogemusi on meie mõistus tabula rasa ehk puhas leht. Ta jagas ideed lihtideedeks ja liitideedeks. Asjadel on primaarsed (suurus, kuju liikumine) ja sekundaarsed omadused (värv, lõhn, maitse, heli). Sekundaarsed omadused näitavad reaalsuse mõju meie meeltelt, mitte asjade omadusi. Ta arvas, et on olemas universaalne õige ja vale, mis on igas ühes samasugune. Jumal on Locke arvates meie mõistuses ja seega eksisteerib.
väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte mingeid kaasasündinud ideesid ei ole, vaid kõigi ideede algupära on kogemuses. Ta
ideemaailmas kassi-ideele. Hing on tulnud ideemaailmast ja temas on teadmine ideaalide kohta. Õpetamine on lihtsalt meenutamine, sest inimesel on tunnetus juba olemas ta hing on seda ideemaailmas juba kogenud. Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba. Kui asi on inetu, siis on ilu temas lihtsalt vähe esindatud. Arguse puhul on vaprust vähe esindatud. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei
■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad
läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi). Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-, turu- ja teatri-iidolid) segavad maailma tunnetamist:
Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad
Kust tuleb minu meelde see materjal, millega minu mõistus töötab? Ta ütleb, et mingeid kaasasündinud ideid ei ole. Ka moraaliprintsiibid ei ole kaasasündinud. Ta on sügavalt veendunud rahvaste, kultuuride, tavade ja mõtlemisviiside erinevuses. Inimeste erinevus tunnistatakse filosoofiliselt paratamatus tõsiasjaks. Ka jumala idee ei ole kaasasündinud. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest on ohtlik. Tõde peab olema meie uurimise ainus eesmärk. Mõistus on sündides puhas tahvel. Meie teadmised tulenevad kogemusest. Ta ütleb, et ma võin kahelda, kas sulepea, mis näib olevat minu käes, siiski on olemas. Kuid ma ei või kahelda, et mul on sellest aisting. Ta iseloomustab kogemusel põhineva meelelise teadmise loomust üksikasjalikumalt kui keegi teine enne teda. Tema empirism sisaldab ratsionalismi. Descartese ratsionalism sisaldas empirismi. Berkley 1685-1753 Fanaatiline idealism – tegelikkuse vaimne käsitlus viiakse ennekuulmatule tasemele
Neljandas punktis ,,ideede teine allikas on vaimu tegevused" tahab ta öelda et teiseks teadmise allikaks on vaimu enda tegevuse tajumine inimese sees. Kui selliseid tegevusi tajutakse siis täitub vaim uut liiki ideedega mida ei ole ainult tajumise abil võimalik saada(nt tunded,ebamugavus). Viiendas punktis ,,kõik meie ideed on pärit kas ühest või teisest allikast" tahab ta öelda et teadmisi omandatakse meeltega ja meeltega omandatud teadmisi reflekteerides. Muid võimalusi aga tajumiseks(nt kuulmine) ei ole. Kuuendas punktis ,,vaadeldav laste juures" väidab ta et ideede allikaks on väliskogemused. Olen sellega nõus ja Locke toob ka päris head näited tõestuseks. Kui last hoida täiskasvanuks saamiseni must-valges ruumis siis ei oleks tal värvide ideed. Laps ei oskakski teada et on olemas teisi värve peale musta ja valge. selline lihtne ja konkreetne näide on
7) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui mitmekesiseid ideid suudavad pakkuda meid ümbritsevad objektid, samuti inimesest endast, tema sisemise meele omapärast. See sõltub sellest, kui palju välismaailmast saabuvatest ideedest reflekteerib inimene oma sisemise meelega, järelikult sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele. 8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi
puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid
olla. SISU: Teadmise allikaid on kaks – aistimine ja reflektsioon. Nende abil saabki inimene kogemusi, millel põhinevad teadmised. 3) Kirjeldage, kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. See tähendab seda, et kogemused tekivad selle põhjal, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui aistimist ei toimuks, siis tekiks meie ideed ainult sisemaailmas (vaimus). SISU: Aistingud, mis on inimesele sündides kaasa antud, aitavad inimestel arendada nende mõttemaailma. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kirjeldage lühidalt kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millises tähenduses kasutatakse sõna tegevused? Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja
kui uuritavat objekti inimesele mõistetamatuks? Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Kui empiiriline allikaotsing on mõttetu võitlus terve mõistuse vastu, siis miks on need ideed ikkagi nii levinud? Mis juhtub siis kui empiiriline allikaotsing kannab vilja ja leitakse kõige algallikas? Kuidas mõjutab optimistlik või pessimistlik tunnetusteooria teadmiste õigsust? III OSA Descartes`i väitis, et kui kõrvale jätta kujutlusvõime ja kõik meeltega tajutav ning keskenduda ainult mõttetegevusele, siis saab järeldada, et kui ma mõtlen, siis järelikult olen olemas ning eksisteerin end ümbritsevas keskkonnas. Enda olemasolu saab ära tunda vaid intellekt ise. See tähendab, et Descartes määras ära ühe kindla pidepunkti, vankumatu seisukoha, mille olemasolu ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui nüüd mõelda empiirilisele allikaotsingule ja Popperi väitele, et inimesed ei küündi tõeni, vaid saavad ainult
keiser Marcus Aurelius. Stoikud olid igast seisusest, nt Epiktetos, kes oli ori. Tema arvates ei ole surm hirmus, vaid hirmus on arusaam, et surm on hirmus. „Arenematu inimene süüdistab oma hädades teisi, arengut alustav iseennast, tõeliselt arenenu ei iseennast ega teisi.“ Kord loengult tulles olevat Zenon komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: “Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda.” Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. 2. Ratsionalism. Rene Descartese elu ja filosoofia 1596-1650 Teda peetakse sageli uusaja esimeseks filosoofiks. Sel ajal arvati, et teadmised on olulised, seega filosoofia keskendus sellele, mis on teadmine ja millised teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus
PLATON (427-347 e.m.a.) Sokratese õpilane, rajas oma kooli Akadeemia (900 aastat). IDEE eidos (kr) ka väliskuju REAALSUS Meeleline maailm Ideede maailm MITTETÕELINE OLEMINE TÕELINE OLEMINE N: maja, inimene N: maja idee, inimese idee Tekib ja hävib Ei teki ja ei hävi Muutlik Muutumatu Asjad meeltega tajutavad Ideedest saab mõelda Ideed on taevavõlvi kohal kujundlikult (idee ei ole seotud ruumiga). Ideede seos meelelise maailmaga: 1) Asi jäljendab ideed (N: kui joonistada ringi, siis püüan seda jäljendada) 2) Idee kehastub asjas (N: kui lauas ei näe lauaideed, siis ei oska mõelda) 3) Asi on idee vari (N:koopamüüt) Koopamüüt: (põhiteos "Riik" 7 ptk)
et seni on meie arusaamad kriitikale vastu seisnud. 9. Selline järeldus kipub julgustama enesekindlat vagadust ning jõu kasutamist nende vastu, kes keelduvad nägemast jumalikku tõde. 4. Oluliste mõistete definitsioonid tabula rasa - eimillestki 5. Vastuväited- ja argumendid Vastuväide: „Selles mõttes meie, empiristid, kinnitamegi, et vaatlus olgu teadmiste ülim allikas.” Argument:“ Mööngem,” jätkab empirist, “et raamatud on suurelt jaolt teistest raamatutest kokku kirjutatud. Mööngem, et ajaloolase töö põhineb ürikuil. Ent lõppude lõpuks selgub paratamatult, et need teised raamatud ning ürikud põhinevad kellegi vaatlusel. Muidu räägitaks neist kui luulest, väljamõeldisest või valest, mitte aga kui tõendustest.“ 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Minul tekkis pärast selle teksti analüüsimist küsimus, et mida siis
f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile
Empirism või ratsionalism? Nii empirism kui ka ratsionalism, on kaks täiesti erinevat suunda, vastandudes üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega.
3 (nt vihkamisest võib saada armastus ja vastupidi). 0. Eleaadid Parmenides (540-515? e.Kr) pidas archeks olemist ennast, sest olemine ei saa tekkida ega hävida, ta jääb aga alati olevaks. Siit teeb ta järelduse, et looduses ja inimeste elus puudub muutlikkus puudub liikumine. Ta sattus tegeliku eluga vastuollu, kus liikumine on ju olemas, ja siis ta muutis on seisukohta väites, et liikumine ja muutumine toimub näivas maailmas ehk meeltega tajutavas maailmas, tõeliselt pole seda aga olemas. Zenon (490-430 e.Kr) töötas välja rea apooriaid ehk mõtteraskusi, millega püüsid tõestada, et liikumist ei toimu. Nt ,,Nool": Ükskõik kuskohas lendav nool ka ei asuks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool on mingis punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on olla mingis punktis ja samal ajal ka liikuda. Järeldus: nool ei liigu. 0. Füüsikud (V saj.) Herakleitos (535-475 e
rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre'i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre'i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre'i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog. Seetõttu
Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre’i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre’i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog
+ Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning Human Understanding" ( Katse kirjeldada inimlikku mõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks.
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i
annaabi.ee 
