tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski neile vastuväidet ei esita.
Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid pole jumalast
ELUKVALITEET Minu väärtused Individuaalne tulemus 1.eesmärgid Mõõdetav väärtus Leida väljund oma huvidele 2.väärtused, hinnangud Hea elu juurde kuulub 3.Pere,laps olemuslikult usk ed,sõbrad tulevikku ja uutesse võimalustesse 4.vabadus 5.majanduslik kindlustatus Oskus leida ja kasutada Õppida üksteist leidma, oma jõuvarusid mitte tõrjuma
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste
POPKUNST Teke nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) Neodada avaldas popkunsti tekkele mõju 1950. aastate teisel poolel ja 60. alguses hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti Popkunst sündiski sel ajavahemikul Londonis ja New Yorgis Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid
Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Coulomb'i seadus laetud kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehadevahekaugusega. Magnetväljaks nimetatakse laetud osakeste liikumisel tekkivat jõuvälja. Elektrivool on aga laengukandjate suunatud liikumine. Seega tekib laengukandjate suunatud liikumise tulemusena magnetväli. Püsimagnet on olemuslikult magnetvälja omav keha. põhjapooluseks ja lõunapooluseks. magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.
Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat" (1964), ,,Rändaja õhtulaul" (1998) ja ,,Laps ja tuul" (2000)
II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883 Isa arvates kõrgeks riigiametnikuks Teos ''Kapital'' Hegeli filosoofia jättis hea mulje Elas koos Friedrich Engelsiga 1848 ilmus ''Kommunistliku partei manifest''
Ümarlaua memo Toimunud ümarlauas tuli diskussiooniks samasooliste abielu ja nende lapsendamis õigus. Järgnevas memos teen ülevaate meie tingimustest ning kompromissidest mis saavutasime. LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled
Popkunst USA-s Marii Raba 12b Kuidas tekkis? Popkunst on nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst). 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal
Egiptuses. Üks kuulsamaid kuningaid oli Hammurapi, kes lasi teha esimesed seadused, mis raiuti üle riigi laiali paigutatavatesse tahvlitesse. Võib pidada seaduste aluseks väga võrdsed seadused, mis kohtlesid kõiki võrdselt, tegemata hinnaalandust. Kogu ühiskond oli väga võrdne, hoolimata kihistumisest (vabad, sõltlased, orjad). Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad
suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele. Kogemuslik tunnetus Selles, et välismaailm on tegelikult olemas, Augustinus ei kahelnud, kuigi talle oli selge, et mõnikord me teeme välismaailma kohta ekslikke otsustusi ning meie ja teiste inimeste meelte tunnistused ei ole alati usaldatavad.
traditsioonidega; riigid oma ametliku elukorraldusega jm. Uurimisobjektiks on INIMühiskond ((inim)liigi loomuomane elukeskkond). Inimene ja peaaju koore assotsiatiivne osa (väärtused, huvid, tunded, intellektuaalse ning loomingulise töö ja mõistmise võimalused, isiksus ja käitumise motivatsioon). Ühiskonna mõõdetavusest: 1. Ühiskond on mõõdetav nagu looduski; 2. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia eripära: kriitilisus mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist inimese käitumisaktides püütakse leida ühiskonna mõjureid uurija ja uuritava vastastikune toime (mõju) mõõtmisetalonid tuleb iga uuringu puhul uurijal endal konstrueerida (objektiivne etalon, muutumatu universaalne kvaliteet puudub)
1) Asendus: Nelkide hind tõuseb tulpide nõudlus suureneb. 2) Täiend: Bensiini hind tõuseb autode nõudlus väheneb. Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsus ◦ Mõõdab müüjate reaktsiooni hinna muutusele, olemuslikult sarnane nõudluse hinnaelastsusega. − Aeg tootmise ümberkorraldamiseks • Hetkeperiood ࡼࢇ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ%
võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule jne ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata Kasutatud materjalid: http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/me rje_oopkaup/inimoigused.html https://humanrights.ee/inimoigused/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid/inimoiguse d_ellyke.htm http://www.vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsi oon http://www.maailmakool.ee/inimoigused/
15.saj teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. tippu.Selle tellis paavst Julius II.Michelangelo tegi lae ,,Venuse sünd" pole lihtsalt antiikaja legendi jaoks üle kahesaja visandi, mis töötati hoolikalt edasi illustratsioon ja aktimaali kartoonideks. taastamine.Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja Inimlik mitmekesisus:monumentaalsetel troonidel müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks istuvad prohvetid ja sibüllid silmitsevad üle lae ning nõnda võidi Botticelli ,,Venuses" leida sidet teineteist.Troonide karniisid, mida hoiavad putod, Neitsi Maarjaga. toetavad marmoristmeid, millel poseerib 20 kuulsat ignudo't
Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus. Üllatav oli ka kaudselt Alberto Giacometti hilisloomingut meenutav vaba modelleering. Ülo Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Tema lemmikmaterjal oli kips ja üksnes osa tellimustöid viidi hiljem muusse materjali. Talle meeldis kipsi pehmus, võimalus seda pisut ootamatult värvida, tekitades nii elevust kui elavust. Ülo pakkus eesti
Tallinn. Hansa liit hakkas nõrgenema 16. sajandil, peamisteks põhjusteks olid uute riigi ja sotsiaalsete kordade teke, katk ja sellest põhjustatud rahvaarvu langus ning näljahäda ja samuti uute oluliste kaubateede avastamine. Romaani ja gooti stiilid olid mõlemad valdavad keskaegsed kunstistiilid, romaani see-eest gootikast varasem. Samuti oli mõlemal puhul olulisimaks arhitektuur, eriti just sakraalsete ehitiste ehitamine. Romaani stiil, olles gootikast varasem, oli oma olemuslikult usklikum ja lihtsakoelisem. Arhitektuur polnud veel nii arenenud, ehitusel töötasid mungad ja talupojad, ning kirikud olid seetõttu rohmakama väljanägemisega, aknaid oli vähe ja ehitised olid ,,tükeldatud" samas täitsid need sel ajal ka kaitseehitise rolli. See-eest läksid keerukamaks põhiplaanid ja basiilika kõrval võeti kasutusele ka kodakirik. Gootika tekkis hiljem ja selleaegsed ehitised nägid tänu uuendustele välja palju nõtkemad. Kasutusele võeti
vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Kujutavas kunstis ongi just see ajavahemik popkunsti sünniajaks. Nii USA-s kui Inglismaal avastasid kunstnikud enese jaoks kommertskeskkonna, kusjuures valdavalt hakati seda kujutama atraktiivsena, jõuliselt ning selle banaalsust aktsepteerides. Inimesed ja keskkond ei eksisteeri üksteisest sõltumatult. Seni olid aga 20. sajandi
artefakt, või et sellele on omistatud staatus, aga keegi ei näe seda viisil nagu nähakse, et objekt on punane defineerivad omadused ei ole nähtavad omadused." George Dickie 1973 2) Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust! · Artefaktsus on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. V Institutsionaalse kunstiteooria kriitika 1. Formaalne ja mitte-formaalne 2. nn "Wollheimi dilemma" 3. Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? 1. Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti nagu see oleks midagi ametlikku, formaalset. AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma" Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes
operatsioonini jõutakse aasta möödudes. See on viinud olukorrani, kus inimesed maksavad lisaks sotsiaalmaksule omast taskust üsna kopsakaid lisasummasid, et ravi õigeaegselt ja piisavas mahus kätte saada. Väljavaade tulevikku on selles osas pessimistlik, sest haigeid lisandub elanikkonna vananemise ja eluea tõusu tõttu järjest juurde, kuid maksumaksjaid jääb vähemaks. Patsiente ei ravita enam riigi, vaid tema enda raha eest ja see muudab patsiendi ja raviasutuse suhte olemuslikult teiseks. Võib ilmneda, et mõnest haiglast ei soovita siis enam nii palju teenuseid tellida. Suureneb raha kasutamise efektiivsus. Erakindlustuse kaasamine tõstab kindlustunnet, et häda korral ei pea inimene kolmveerand aastat abi ootama. Võimalik, et kindlustusvõtjal tuleb seltsile maksta isegi rohkem kui praegu sotsiaalmaksu, kuid me maksame lisaraha ju praegugi, kui soovime saada kiiret ja korralikku meditsiiniteenust. Lõppeks ära maksumaksjate ebavõrdne kohtlemine, kus
kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi: on selliseid, kes ise on täie mõistuse juures ja aga ka vegetatiivses seisundis haiged.
Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas. Ülemist tuld peeti rohkem noorte ja maapealset vana rahva tuleks. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 4 Pere jaanituli oli olemuslikult erinev rohkem meelelahutuslikust ühisjaanitulest. Perejaanituli peetud mindi ühisjaanitulele lõbutsema. Ka sellega on seotu palju uskumusi, kuid need ei ole niivõrd sügavad ega personaalsed. Suurele jaanitulele minek oli juba iseenesest maagiline toiming, sest: Kes ei tule, Selle odrad ohkased, Kaseheinased! Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma
Arutelu teemad/abistavad küsimused: Peale küsimustele vastamist arutage klassiga harjutuse järgmiseid küsimusi: 1. Kultuuri mõistet annab väga kitsalt ja väga laialt seletada. Õpilastepoolse huvi korral julgustage neid selle sõna tähendusi otsima. Antud küsimuse puhul on oluline „kultuuriline rassism“ - mõiste, mida kasutatakse II maailmasõja järgselt esile kerkinud ideoloogiate kirjeldamiseks. Kui rassism tähendab uskumust, et üks rass on olemuslikult parem (kõrgem) teistest rassidest, siis kultuuriline rassism tähendab uskumust, et teatud kultuur (nt. keel või traditsioonid) on olemuslikult parem (kõrgemal) teistest kultuuridest. 2. Mida teavad õpilased nendest gruppidest, keda Eestis nende hinnangul peetakse „halvemaks“? 3. Võõravihal on kaks peamist objekti: a. domineerivast ühiskonnagrupist mingis olulises mõttes erinevaks peetav inimgrupp (nt. usu või rahvuse järgi); b.
"Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena", on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule jne ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Genotsiid on inimsusvastanetegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. Genotsiid võib toimuda vastava ühenduse liikmete tapmisena, kehavigastuste või vaimsete häirete tekitamisena, ebasobivate elutingimuste pealesurumisena, sündimuse takistamisena, küüditamisena või muul kujul. 20. sajandi lõpu ja 21.
Magnetväli Magnetväli- laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3
sarnast elu). See ajendas Durkheimi väitma, et selline horisontaalne sarnasus tekitab empaatiat sarnasusel ja ühistel väärtustel põhinevat mehhaanilist solidaarsust. Niisugustes ühiskondades on ranged sotsiaalsed normid, mis sama rangelt reguleerivad inimesetvahelist käitumist. orgaaniline solidaarsus ühiskonna arenedes muutub ühiskonna struktuur olemuslikult. Seoses tekkiva tööjaotusega, muutub ühiskonna ülesehitus keerukamaks erinevad inimesed hakkavad täitma erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõekspidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim koolirolli, kus õpetatakse inimesi leidma oma paremaks elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi (nt Henry Ford hakkas
constructivism/#learning 5 Paprock, K. E. (1992). Mezirow, Jack. (1991). Transformative Dimensions of Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass, 247 pages. $29.95. Adult Education Quarterly, 42(3), 195-197. 6 Pakk, R. (2012). Rein Pakk: Hardo Pajula kiituseks ehk info pole sama mis teadmine. ERR Uudised, 3. mai 7 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406.s on tegelikult olemuslikult väga erinev. Nimelt kui kaitsemehhanismid võivad esineda juba enne õppima asumist, saab tekkida vastupanu õppimisele alles peale sellega tegelemist. Sellest lähtuvalt pakub vaimsest vastupanust õppimine suuremaid võimalusi enesearenguks ning võib anda võimaluse kogeda transformatiivse õpivormi.8 8 Illeris, K. (2009). Contemporary Theories of Learning: Learning Theorists ... In Their Own Words. Oxon: Routledge.
sarnasusel ja ühistel väärtustel põhinevat nn " mehhaanilist solidaarsust". Niisugustes ühiskondades on ranged sotsiaalsed normid, mis sama rangelt reguleerivad inimesetvahelist käitumist. · Orgaaniline solidaarsus ühiskonna arenedes nt rahvastiku kasvuga, tootmisvahendite täiustumisega, kommunikatsiooni võimaluste laienemisega jne muutub ühiskonna struktuur olemuslikult. Seoses tekkiva tööjaotusega ühiskonna ülesehitus komplitseerub erinevad inimesed hakkavad täitma erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõekspidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim kooli rolli, kus õpetatakse inimestele leidma oma paremaks ära elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus
loputada, kuivatada ja võtta ette järgmine ala. Linoleumi hoolduseks kasutada spetsiaalseid linoleumile mõeldud tooteid. Väikese kulutusega ruumis piisab hooldusaine kasutamisest. Muul juhul võib pinda kaitsta vahatamisega. Vahatamisel eelneb rohke veega põrandapesu, mille teostamisel tuleb olla ettevaatlik. Enne vahatamist tuleb veenduda, et pürand on tõeliselt kuiv. Tavaliselt on sobiv vahatada alles järgmisel päeval. Linoleumil on olemuslikult mat läige. Selle säilitamiseks kantakse pinnale vaha vaid üks-kaks kihti. Lisaks võimaldab õhuke kaitsekiht lnoleumil edasi hingata.
tõenäoliselt kaasnevatest hüvedest. 6. Kas nn esteetilised tegevused on mäng? Põhjendage! Me võime nimetada mänguks iga tegevust, mis ei too kasu, vaid lähtub füsioloogilisest ajest kulutada eluliste tarviduste täitmisest ülejäävat energiat. On ilmne, et kui teha tööl ja mängul vahet kasulikkuse alusel, siis on töö ’’ülistava’’ ja mäng ’’halvustava’’ varjundiga. Mäng on olemuslikult kergemeelne. Mõned inimesed, kes seda mõistet niimoodi tajuvad, on tundnud võõristust, sest ühiskondlikud hüved, kunst ja religioon, liigitatakse mängu alla. Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks?
kontseptsioon tagas isikule õiguse valitseda omandit ja tarbida heaolu, mis loodi sellest töö läbi. · Thomas Jeffersoni sõnul esindab Homo Economicus olemuslikult individuaalse materialismi ja hingelise heaolu eesmärki isiku loovutamatut õigust püüelda vabaduse ja õnne poole. · John Locke oli veendunud, et üksikisiku vabadus on aluseks üleüldisele rikkusele. inimese õigus koguda rikkust peaks olema piiratud tema tarbimisvajadustega. Kasutamata vara pole loomulik ja kahjustab kogukonda ning riiki tervikuna. · Adam Smith väitis, et kõik taotlevad isekalt omaenese heaolu, kuid
korrektselt edasi anda. Descartes – vaimu jagamatus - keha saab jagada, aga vaim on jagamatu. Mina e. vaim e. mõtlev asi mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana, ei saa ennast jaotada millekski muuks. Jaotatavuse argument (mõttemudel) Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat –lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole Kujuteldavus: Vaim on olma kehata, järelikult pole materiaalsus vaimule iseloomulik.
Suur luule on Betti Alveri käsutuses fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu - nii arutleb allegooriline "Maalija" lõvipuuris ning puänteerib otsesõnaliselt sonett "Meistrile", mis peab silmas Ch. Baudelaire'i loomingut. Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise loomingu teise perioodi algust: luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku 5 ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930
vaatamisehetkes) ja seetõttu on maailma loomise ajaline määratlus mõttetu. Maailmas on aeg, mis see on? Aeg on hingeline mõiste ja et ta üldse eksisteeriks, siis on vajalik eeldusena inimene. Olevik ei ole midagi muud, kui punkt, kus minevik läheb üle tulevikuks- sel hetkel ju minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole (vahemärkuse korras meenub Metro-Luminali lugu ,,See on mu hing", kus tekstikatke ,,eluks on hilja ja surmaks veel vara" tugineb olemuslikult samale ajakäsitlusele või hetkeseisule nagu Augustinuse väljapakutud mõtegi). Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid mälu kaudu (tekivad näiteks mälupildid) ja tulevikku saab tunnetada vaid ootuste kaudu (taas luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi A. arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame
alates, igamehe enda asjatundjaks toimuse suhtes, millega ta sõnastab oma mõtteid ja suhtleb. Ta peab üksnes arvestama LOOGIKA või MÕISTUSE ja ühist aluspinda, mis arvatakse olevat temal ja kõigil teistel. Loomupärane loogika ütleb, et RÄÄKIMINE on üksnes ebaoluline toimus, mis on rangelt seotud suhtlemise, mitte aga kujutluste sõnastamisega. RÄÄKIMINE või keele kasutamine peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud mittekeeleliselt. SÕNASTAMINE on mõtteks või mõtlemiseks nimetatud iseseisev toimus, mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on grammatikad, mis eelduste kohaselt on ainult kokkuleppelise ja ühiskondliku õigsuse normid, kuid arvatakse, et keele kasutamist ei juhi niivõrd need, vaid õige, mõistuspärane või arukas MÕTLEMINE. Selle vaateviisi järgi ei sõltu MÕTE grammatikast, vaid loogika- või mõistuseseadustest,
saame seda tõlgendada. MICHELLE FOUCAULT "SÕNAD JA ASJAD" Kõigis tõeotsingutes on oluline signifikatiivne mehhanism, mille abil võime eristada näilisust ja olemasolevat. Skolastikud arvasid, et tõde peitub asjade olemuses, mitte selles, kuidas nad hetkel juhuslikult paistavad/esinevad. Tõde on indviduaalne, minu tõde. "Hier stehe ich." Öeldes, et tema variant on õige (minu variant), lõi ta pretsedendi, kus tegelikult igaüks võib olla oma kirik. Tõde on olemuslikult seotus "minuga", tõde on vahetu, tõde on "kõhutunne". Igaüks on omamoodi reformaator, kuna kõik esindavad seda tõde, mis just nende jaoks tundub kõige õigem, hoolimata sellest, kuidas neid mõjutada üritatakse. Tõde ei või eksisteerida ilma valeta, mina ei eksisteeri sinuta. Vajalik on vastandamine (sekundaarsed signifikaatorid). H. Reichenbach - "Mina on see, kes ütleb mina." Mina tekin alles siis, kui ütlen mina. Siin on see koht, kus mina ütlen siin
Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne
Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest) kirjeldav – mikrosotsioloogia, kus inimesed annavad asjadele tähendust o sümboolne interaktsionism – suheldakse üksteisega kokkulepitavate sümbolite abil (mustrid, mis asuvad meie käitumisest väljaspool on
Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne
näidendeid, mis käsitlevad elu illusoorsust ja reaalsuse tunnetamise lootusetust. Ei noorusaastate vaesus ega abikaasa vaimuhaigus suutnud lämmatada Sitsiilia saarelt pärit Pirandello armastust teatri vastu. Ei ole olemas tõde, ütleb Pirandello, sest tõde muutub koos inimese ja keskkonnaga; ei ole vastastikust mõistmist, sest sõnad vahendavad üksnes näivat, mitte olevat; ei ole tervet mõistust, sest see nõuab stabiilsust, mis inimesel olemuslikult puudub. Pirandello filosoofia mõjus sügavalt 1920. Ja 1930. aastate illusioonideta põlvkonnale ning pole siiani ennast ammendanud. Kuigi tema loomingu tipuks on ehk „Heinrich IV“, tuntakse tõlgetena rohkem näidendeid „Kuus tegelast autorit otsimas“ (1921), „Olen selline, nagu sa mind näha tahad“, „Igaüks omal viisil“ ja „Täna õhtul improviseeritakse“. Noorena tõlkis ta Goethe luulet itaalia keelse. Proosaloomingust on tuntud romaanid
Roomakatoliku kirik-kristliku kiriku lääneharu Eetika- filosoofia haru, mis uurib inimese arusaamu heast ja halvast, õigest ja väärast, kohustustest. Filosoofiline arutlus moraaliküsimuste üle. Sabat- juutide hingamispäev Eksistentsiaalne- inimese kogu isikut ja olemust sügavalt puudutav, Sakraalne-püha olemuslikult oluline Sakrament- kiriku püha talitus, mille on seadnud Kristus ja mille kaudu Eluvaade- hoiak sellest, mis on elus saavutamisväärsed, mis on hea ja mis jagatakse armu nähtava aine vahendusel halb, kuidas suhtuda süütundesse, kannatusse, surma Sekularisatsioon- ilmalikustumine, eemaldumine usust, kirikust
küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise loomingu teise perioodi algust: luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku ainekäsitluseni. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.
vahel on oluline lepingust tulenevate nõuete ja õiguste kindlaksmääramisel. Ühekülgne on näiteks leping, millega olemasolev kohustus lõpetatakse võlgniku poolt uue kohustuse võtmisega. Seda nim uuenduseks eht novatsiooniks. Mitmekülgselt kohustavaid lepinguid liigitatakse mittetäielikult kahekülgseks ja vastastikusteks lepinguteks. Kahekülgseteks nim lepinguid, millest mõlemad osapooled omandavad kohustusi, mis ei ole omavahel olemuslikult seotud. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes omakorda kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi pärast teatud aja möödumist tagasi (tasuta laen, tasuta kasutusse andmine). Kahekülgsed on ka lepingud, milles poole vastukohustuse tekkimine sõltud juhusest (maaklerleping). 4. Kokkuleppest ja ühe poole tahteavaldusest tekkivad võlasuhted. Isik on oma õigussuhete kujundamisel vaba
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast
osi, mõjutades ainevahetust ja näärmete talitust. 1950nendatel aastatel sooritatud uuringud osutasid, et kollane ja punane valgus mõjuvad vererõhku tõstvalt, aga sinine valgus alandab seda. Käesoleval ajal on sinise valgus kasutamine vastsündinud kollatõve raviks tavaline, see on osutunud efektiivseks ka reumaatilise liigesepõletiku puhul. Värvide psühholoogia Inimkeha on oma arengu käigus olemuslikult värvidest mõjutatud ning seega osutub värviteraapia oluliseks ravimeetodiks. Värvid mõjutavad meie isiksust. Kui inimene on siniseid riideid kandes elanud läbi meeldiva kogemuse, võib sinine talle vastavat elamust meenutada. Meid mõjutab kindla värviga kaasnev tuntav vibratsioon. Spektri igal värvil on oma tuntav vibratsioonisagedus, mis suhestub keha sisemise võnkumisega. Eri kehaosad resoneerivad eri värvidega
Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516) Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja
1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne- Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud.
inimestel võimaldatakse religiooni asjus arvamust avaldada, siis antakse talle vabadus, mis soodustab edaspidist valgustust. Seadusandluse puhul võimaldab avalik mõtete esitatamine luua paremat seadusandlust ning leida kehtivast süsteemist vajaka jäämisi. TEKSTI KOKKUVÕTE 1) Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas arutlemise pärast kannataks. 2) Valgustus on inimese väljumine omasüülisest alaealisusest, mis on olemuslikult iseseisvalt mõtlemine, mis omakorda nõuab julgust ja otsusekindlust. 3) Inimene on vabatahtlikult alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teisi võimalusi elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Liidrid kujutavd rahvale alaealisusest väljumist kui midagi ohtlikku ja keerulist, mida keegi kunagi ei julgeks ette võtta.
käsud, seadused, korraldused, sealhulgas ka 10 käsku, edasi kogu inimkonnale, mis toimus Moosese vahendusel Siinai mäel. Seal saadud käsud, korraldused ehk Moosese seadused ehk Toora moodustavadki judaismi kõige tähtsama pühakirja Piibli Vana Testamendi osa. Toorat ei saa võtta kui seadustekogu (613 juhist, milelst 248 on käsud ja 365 keelud), vaid pigem kirjaliku õpetusena. Sellesse uskumine, tuginemine ja uurimine kuulub olemuslikult juudi igapäevaelu juurde ning on juudist mehe üks olulisemaid usulisi kohustusi. 8) Selgita jumalariigi tähendust kristluses. Jumalariik on koht, kuhu pääseb iga kristlane kui ta on täpselt nii teinud nagu Piibel õpetab. 9) Nimeta islami 5 sammast. Usutunnistus, palvus, annetamine, palverännak ja paast. 10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester.
annaabi.ee 
