Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed. Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund, millest on välja kasvanud eelnevalt mainitud kristlus ning islam. Juutide ehk judaismi järgijate jumalaks on Jahve, kuigi antud nime ei öelda
Vaim ja Mateeria Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks.
8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8
substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori
substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus.
seisneb ja kuidas seda küsimust lahendatakse kaasajal. Kahtlemata on teadusfilosoofia ajalugu huvitav ja õpetlik, kuid minu teadusfilosoofia kursus keskendub teadusfilosoofia probleemidele. Kumb lähenemine valitakse, sõltub enamasti valija taustast ja tema seisukohtadest filosoofia olemuse kohta. Osad peavad filosoofia ajalugu oluliseks, teised mitte. Küsimus on paljuski selles, kas usutakse filosoofilise progressi ja arengu olemasolusse; kas usutakse, et Platoni filosoofia on sama hea kui mõne meie kaasaegse oma; kas usutakse, et kaasaegsetel filosoofidel on midagi varasematele filosoofidele lisada või ei. Nii kummaline kui see ka ei tundu, leidub neid, kes ei usu arengu olemasolusse. Mina isiklikult usun. Ja seetõttu, kui meid huvitavad tõesti vastused teadusfilosoofia küsimustele, siis tuleb pöörduda kaasaja filosoofide tekstide juurde ja mitte filosoofia ajaloo suurkujude tekstide juurde
Oma sissekirjutuse põhjal olen ma osa Muhu valla kogukonnast ja nii ka jääb. Samas ei saa Muhu üksi läbi ei Saaremaata ega ka Mandri-Eestita, niiet osalt tahaks ka kuuluda Saare maakonna kogukonda. Mingid suhted mind otseselt kuhugi kuuluma ei pane. Ma ei liigitaks end suhetepõhiselt kuhugi kogukonda või millessegi sarnasesse. Oma uskumuste põhjal kindlasti jällegi saan kuhugi kuuluda, kuhugi gruppi või millessegi sellisesse. Kasvõi näiteks maavälise elu olemasolusse uskumine eristab mind osadest inimestest ja liigitab samas nende hulka, kes seda samuti usuvad. Riigikord mind samuti kuhugi kuuluma ei pane. Ma ei ela riigikorra alusel, see ei ole otseselt mind puudutav teema. Kaudselt kindlasti puudutab meid kõiki, kes me siin Eestis elame, kuid kas piisaval määral, et kuhugi eraldi kuuluda selleks? Vaevalt küll, kuigi las see jääda igaühe enda otsustada. Harjumused panevad ka kindlasti omaette „kogukondadesse“ kuuluma.
-3- Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 kandmisesse pigem negatiivselt (poolt oli vaid 10%). Samas vormi olemasolusse oma koolis suhtus positiivselt 50% küsitletud tüdrukutest ja 30% poistest. Selles koolis, kus oma vormi ei ole, suhtus selle võimalikku olemasolusse positiivselt 40% tüdrukutest ja vaid 3% poistest. See annab tunnistust vormi kandmisega kaasnevast «oma kooli identiteedist». Vormiriietuse häid ja halbu külgi oskasid enam välja tuua vormikohustusega kooli õpilased, n-ö vaba riietust kandvatest õpilastest ei osanud 67% sellele küsimusele vastata
muud kui arukas matkimine." · "Ta oli kõige rumalam, seega ka kõige fanaatilisem." · "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" Voltaire · Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. · Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. · Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja "Julie ehk uus Heloise" - romantilise kallakuga kiriromaan "Emilé ehk kasvatusest" (1762) Ilukirjanduslikus vormis filosoofiliste ja pedagoogiliste vaadete avaldamine. Määrati võimude poolt põletamisele. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus. "Viis", mida peab kujundama, armastama on usk, tarmukus, tähelepanelikkus, keskendumine ja mõistmine. "Viis", millest munk on vabanenud on himu, vihkamine, uhkus, nõmedus ja väärvaated. ¤ Virgumise koostisosad - meetutusvõime, seadmuste uurimine, tarmukus, rõõm,
puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna) Isiklikult arvan, et need kinnised asutused muudavadki inimesed ebanormaalseteks, sest seal
põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse. Ta oli suur loodusteaduste austaja, mille kohaselt pidi tema meelest inimkond lähtuma loodusseatustest. Samas oli ta isikuvabaduse pooldaja, mõistes vabaduse all sõna-ja trükivabadust ning sõltumist vaid seadustest. Voltaire poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, milles valitseja peab otsuste tegemisel nõu filosoofidega. Charles Montesquieu pühendus õppimisel eelkõige õigusteadusele ning sai tänu sellele juba enne 30. eluaastat Bordeaux' parlamendi presidendiks
oksendamist juba söödud toit oksendati spetsiaalselt selleks mõeldud suurtesse anumatesse. Kuid pöörleva saali peod ei kestnud kuigi kaua: mõni aeg pärast selle valmimist puhkes Roomas ülestõus ja Nero oli sunnitud enesetapu sooritama. Palee aga laastati ja rüüstati ning vajus sajanditeks unustusehõlma. Maja jäänused avastati taas alles XV sajandil. Nüüdisajal on paljud ajaloolased juba varemgi uskunud säärase ehitise olemasolusse. 2009. aasta septembri lõpus avastasid arheoloogid aga Roomas Palatinuse künkal toimuvate Kuldse maja väljakaevamiste käigus ringikujulise saali seina, kivist samba läbimõõduga 13 jalga (ligi 400 cm) ja mitu suuremat kivist kera, millel asus tõenäoliselt pöörlev põrand . Kuidas selle saali konstruktsiooniga ka pole, ühes on tänapäeva teadlased üksmeelel: Kuldne palee oli tunnistajaks imperaator Nero paljudele orgiatele ja sadistlikele kuritegudeleNero ise
1. Mis ajal oli Euroopas realism? 1830-1870 a. 2. Mis oli realismi eesmärk? Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sell...
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Marsi võib maalt näha (lähim kaugus maast on 57 miljonit kilomeetrit). Marsi heledus on muutuv. Faktid Marsist Diameeter on 6794 km; Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3;
tegude tagajärgede eest. Lood olid hoiatuseks ja õpetuseks neile, kes kaldusid või olid juba läinud halvale teele. Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik
dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Autorid: Aischylos (6. – 5. saj eKr) Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine.
dramaatikažanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust. Autorid: Aischylos (6. – 5. saj eKr) Olevat kirjutanud 80-90 näidendit, säilinud on 7 tervikteksti. Draamavõistlustel tuli 13x võitjaks. Ta uskus jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse. Teostes on inimene jumalate kokkupõrke objektiks, võistlevad jumalad ja inimesed vastastikku. Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine.
1814. aastal varastati Voltaire’i jäänused ning visati need prügimäele. Enne seda oli aga eemaldatud tema süda, mis veel praegugi on Pariisis rahvusraamatukogus. Tema aju oli samuti eemaldatud ning 100 aastat hiljem, pärast mitmeid katseid, müüdi see maha oksjonil ning sellest ajast peale ei tea Voltaire’ ajust enam keegi midagi. FILOSOOFIA • Voltaire filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. • Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused.
tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni." Nii ju tegelikult oligi, sest usuti nõidade ja paganate olemasolusse ning sellest võib järeldada, et Kurat, kui halva ja häda tooja, oli maarahvale hingelähedasem. Usutakse, et igas halvas asjas on Kuradi käsi mängus või on tema süül midagi juhtunud, aga kui juhtub midagi head, siis ei mainita Jumala nime just tihti. Kuna maarahva jaoks oli Kurat rohkem hingelähedasem ja vanal ajal oli halbu sündmusi rohkem, siis võime sellest järeldada, et just sellepärast on tänapäeval rohkem jutte Kuradist ja tema tempudest. Fr
võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast kuulis Timm kapteni käest, et parun Taruk oli surnud ja et Timm oli määratud tema ainupärijaks. Timmi eestkostjaks määrati poisi täisealiseks saamiseni Taruki kaksikvend. Oma uue eestkostja, paruni väidetava kaksikvennaga kohtudes oli Timm väga õnnetu, arvates, et koos paruniga maetakse ka poisi naer. Ruudulises ülikonnas härrat nähes hakkas Timmi usk kaksikvenna olemasolusse kõikuma, kuid mehe naerus tundis ta hetkega ära enda oma. Ta mõistis, et Taruk elas, kuid lavastas enda surma, et Timm kihlveo võidaks. Lisaks sai parunist Timmi eestkostja ja poiss oli tema valvsa pilgu ja kontrolli all iga päev. · Kes on jesiidid ja miks Taruk Timmi nende maale viib? Jesiidid olid kuradikummardajad, kellest enamus elas Mesopotaamia lossis, kus nad pidid tegema erinevaid töid jms, nt pidid nad hoidma korras lossi perfektselt
ning mida usuvad need rahvad, kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine. Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui inimene jumalasse ei usu, usub ta üldjuhul mõne kõrgema väe või ka elusageduse olemasolusse või teistesse. Miks on pöördunud suure hulga inimeste usk Jumalalt hoopis oletustele? Meie tänapäeva ühiskonda ning keskaja inimesi võrreldes on selline muutus ka selgete põhjendustega. Keskajal elanud ühiskonna kõrgeimaks kihiks olid vaimulikud ning nendega koos jõukad juhid. Kuigi nende kiht ühiskonnas oli lihttöölistega võrreldes võrdlemisi väike oli võim nende kätte koondunud. Nemad olid need isikud, kes sisendasid ning levitasid rahvale usku
Taarausk Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Taarausk eksisteerib tänapäevalgi. Eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Rahvausk - looduse hingestamine? Ateism - usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse Agnostitsism - seisukoht, mis peab võimatuksi teadmist mingis valdkonnas.
ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli Voltair'i suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich II-ga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat
paremini mõista. Voltaire soov oli luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Voltaire positsioon on väga lähedane deismile. Ta on kirjutanud: "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust isegi Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Voltaire oli Prantsusmaal
tahtmise- ka Margus hakkas nüüd tõmmu neiu olemuses kahtlema. Lisaks kõigile eelnevale käis Tiina ilmumisega alati kaasa huntide ulgumine kauges metsalaanes või koguni maja lähiümbruses. Tüdruk ise end sellest häirida ei lase ja tunnistab veel korduvalt, et elaks pigem ,,vaba jumala loomana" metsas huntide keskel kui sealses pingelises ja valelikus õhkkonnas. Mina arvan, et tegelikult Tiina ei olnud libahunt. Esiteks ei usu ma selliste ebamaiste olendite olemasolusse arvan, et neid ei saanud olemas olla ka 19. sajandi alguses- ning teiseks arvan ma, et kõik need kahtlustäratavad juhtumid olid lihtsalt juhuslikud kokkusattumused. Tiina oli lihtsalt teistsugune ja seetõttu arvas kogukond õigeks olevat talle midagi juurde mõelda, teades, et tüdruk ei hakka selliste mõttetuste ümberlükkamiseks vaeva nägema. Nii jäigi ekslikult mulje, et neiu on soend ja murrab salaja ümbruskonnas loomi. Tiina oli oma elu algusaastad vabana kasvanud (st
Loomulik, et kunsti ja kirjandusega peab sündima seesama, kui ka nemad, kaota vad oma absoluutsed tunnused või mõõdud: ka neilt peab hakkama nõudma praktilist kasu, mille võib elu konjunktuuri vahelduvuse tõttu kas või igapäev uuesti ja muudetult kindlaks määrata. Ja et seda Euroopas ning mujalgi nii laialdaselt viimasel ajal tehakse, siis on see uueks tõenduseks, mil määral oleme kaotanud usu mitte ainult klassikalise kunsti ja kirjanduse olemasolusse, vaid kirjandusse ja kunsti kui omapäraseisse hinge- ja vaimuavaldusisse üldse. Ikka enam ja enam kaldume uskuma, et ajaleht oma juhtkirja ja kuriteo- ning õnnetuse sõnumitega on ainuke õige hinge kosutus ja vaimuvara. Aga samal ajal, kui isegi sellisel vagal maal, kui on seda Inglismaa, kõrgemad vaimulikud kinnitavad, et inimesed ei usu enam kõigeväelist jumalat ja muutuvad uuesti paganaiks, samal ajal, kui mõistuse
Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla
harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik Demoniseerimine- mingi asja, inimese või inimeste rühma kuulutamine Prohvet- Jumala tahte vahendaja kurjast pärinevaks Protestantism- usupuhastuse ideid järgiv mõttesuund või konfessioon
Kas siis paradiisis ei ole rahu? Kas Jumal ei suudaks seda pakkuda? Pigem tekib veider järeldus: kirjanik on Saatana tagasi taevasse tõstnud. Need igipõlised vastased tunnustavad samu väärtusi ja on rivaalitsemise lõpetanud. See võib olla nii ka sellepärast, et Bulgakovi tolleaegne maailm, totalitaarse korra all ägav Venemaa, on nii paigast ära, et Jumal üksi ei suuda seal enam midagi ära teha - oma maisuses kinnitatakse veendunult, et jumalat ei ole olemas. Kuid Saatana olemasolusse on neil inimestel mitmeid kordi lihtsam uskuda. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus - ükskõik, mille kohta - on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta. "Meister ja Margarita" näitab tõetruult ja ilustamata seda,
Nad nimelt näevad teatud kindla eluvormi ideaalkujutlusi teostatuna inimeses või loob need kirjanduses. Keskaja inimesel oli väga kindel usk, terve elu oli nõnda religioonist läbi imbunud, et vahe maise ja usulise vahel ähvardas iga hetk kaotsi minna. Keskaja inimene tajus hästi reaalsust, pealispinda, kuid teadis, et selle kõige põhjus on Jumal. See oli nende arusaamine maailmaplaanist. Nii nagu tänapäeva inimene ei usu laudade ja toolide olemasolusse, vaid teades, et need on olemas, nii oli ka keskaja inimese usuga Jumalasse. Kõigis religioonides on inimesi, kes kerkivad oma pühaduse poolest teiste seast esile, kristluses kutsutakse neid mehi ja naisi ,,pühakuteks". Usuti, et pühak on inimene, kelle vahendusel tekib kontakt maa ja taeva vahel. Algselt kasutati seda sõna kõigi kristlaste kohta (Efeslastele 1:1; Apostlite teod 9:32). Hiljem lakati seda sõna kasutamast elavate kohta ning kasutati vaid surnute
on vähe pistmist uskliku võimega mõista seda, millele ta lootuse paneb. Teiste sõnadega, kui kristlik teoloogia on tõene, siis ei ole Jumala olemasolu kunagi võimalik tõestada ei empiiriliselt ega filosoofiliste argumentidega. Selle seisukoha äärmuslik variant on fideism, mille kohaselt usk on lihtsalt tahe uskuda ning mis väidab, et kui Jumala olemasolu oleks mõistusega tõestatav, siis oleks usk Tema olemasolusse ülearune. On ka mitmeid Jumala olemasolu vastaseid argumente. Neist kõige tuntum on kurjuse probleem. Kui eeldada, et on olemas nii Jumal kui ka kurjus, siis järeldub paratamatult üks kolmest: · Jumal ei tea, et kurjus on olemas · Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata · Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta.
Näiteks tavaline tass, milles on kohv. Ma näen tassi, ma saan seda katsuda, ma tunnen et see on kohvi tõttu veidi soojaks läinud, tunnen ka kohvi lõhna. Ometi ei saa ma ratsionalismi kohaselt olla kindle selle olemas olus, sest kas need mõtlevad? Kas üldse teised inimesed mõtlevad? Eeldan, et tass ja kohvi ei mõtle, ometi olen kindel, et need on olemas. Eeldan ka, et teised inimesed mõtlevad nagu minagi ning usun ka nende reaalsesse olemasolusse. Ka kaasasündinud “ideede” seletus ja tõestus on veidi puudulik. Kuidas saaks inimene juba sündides omada teadmisi? Uurimuste kohaselt ei saa laps teadmisi vanematelt sünniga kaasa, sest DNA ei sisalda endas sellist informatsiooni. DNA kaudu võib inimene saada vaid omandamis võime. Kui “ideed” peksidki olema kaasa sündinud, siis kus tõmmata piir nende meeldetuletamise ja õppimise vahel? Ei saa ju olla kindle, et tegemist on asjade meenutamisega
Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 5. Juudid usuvad, et inimene on sündinud maailma süütuna, mitte Aadamalt päritud patuga. 6. Juudid usuvad, et Jumal on ainus ja nähtamatu. Juudid ei tunnusta triniteeti. 7. Juudis usuvad saatana olemasolusse, mitte kuradi olemasolusse. 8. Juudid usuvad, et Jumal on Jumal ja inimesed on inimesed. 9. Juudid usuvad, et usulistes liikumistes, nagu "Juudid Jeesuse eest", "Messialikud juudid" ja "Heebrea kristlased" osalevad juudid pole enam juudid, kuigi nad on seda varem olnud. 10. Kristlusel on judaistlikud juured. 48. Miks juudid ei tunnusta Kristust Messiana? 1. Jeesus ei täitnud juutide arvates prohvetite poolt ettekuulutatut.
Rahvausundi üks tähtsamaid funktsioone on käsvatus. Kui lapsele öelda, et ta peab jõe- või järvevees ettevaatlik olema, ei anna see ütlemine alati soovitud tulemust. Laps ei pruugi aru saada, et vesi võibolla ohtlik. Kui talle aga rääkida, et vees elab õel vanake, näkk, kes tirib inimesi alla vetesügavustesse, võtab laps sõnumi tõenäoliselt hoopis teistmoodi vastu. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga olemasolusse seoste ja mõte loomine. Olendid, loomad, linnud, putukad ja taimed on rahvausundis väga tähtsal kohal ja nende tähendust rahvausundis tõlgendatakse erinevalt vastavalt iga riigi traditsioonidele. Oluline on nende tõlgenduste lastele edasi rääkimine. Tänapäeva lastel on vaja treenida kuulamis- ja jutustamisokust, seda saab teha jutustades rahvausundist. Kuuldes vanu muistendeid müstilisest loodusest ja maastikest areneb lastel fantaasia. Piiblist võis lugeda,
1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses)
elanikest, ajutise alatoitumuse all kannatajateks võib lugeda 30% elanikest," tunnistab ka endise toiduameti peadirektor Kaja Kuivjõgi. Lastest asub kõige vaesemas elanikegrupis Eestis aga koguni 50%. Antud töö koostamise käigus tuli mulle üllatusena toitluskriisi ulatus alatoitumuse käes kannatavate inimeste suur arv. Seda ka üleminekumaades ja arenenud tööstusriikides. Samas tuli ootamatusena Eesti võimude eirav suhtumine toitumusprobleemidesse ja ka nälja olemasolusse Eestis. Eriti murettekitavaks on alatoitumuse käes kannatavate laste suur arv maailmas. Samuti tuli mulle negatiivse üllatusena vastavat teemat käsitlenud autorite valdavalt kiretu suhtumine antud teemasse, kuna pahatihti oli näha, et arvude taga ei suudetud näha toitluskriisi kui probleemi tegelikku ulatust. Samas jäi mõningatest allikatest mulje, et meetodid ning arvatavasti ka vahendid toitluskriisi ületamiseks leitaks, ent selle probleemiga ei taheta eriti
"Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Voltaire kui filosoof
Ta on Cambridge`i ülikooli professor, kes ei heida pilkugi oma ala tähtsamatesse ajakirjadesse, rääkimata sellest, et ta sinna ise kirjutaks. Parema meelega naudib ta ameerika kriminullide lugemist. Ta on hiilgavalt fantaasiarikas teoreetik, kes ometi peab lugu praktilisest tööst. Ta on kirjutanud sajandi ühe raskeminimõistetava teose, ja ometi tahab ta vältida akadeemilist hiina keelt ja termineid. Ta kardab ja austab Jumalat, kelle olemasolusse ta ometi ei usu. Vaevalt võib kujutledagi teist sama radikaalset raamatutarkuse kriitikut. "Nii vähe kui ma filosoofiat olen lugenud," nentis ta ühes seoses, " ei ole ma seda lugenud mitte liiga vähe, vaid olen lugenud just liiga palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta
välja. Elas mõned aastad Inglismaal, kus innustus Shakespeare'ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734) vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja heideti Bastille'sse, raamat põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul "kui religiooni ja heade kommete vastane". Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise
......................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 2 1. ABSURDITEATER Teise maailmasõja kogemus ning inimkonna kohale kerkinud aatomihävingu oht õõnestas sügavalt usku maailma mõistuspärasusse ja kõrgemate väärtuste olemasolusse. Valgustuslikud ja humanistlikud ideaalid näisid vankuma löövat, maailm muutuvat inimesele ükskõikseks kaoseks. Nii sündis absurditeater (1, 348). Absurditeater põlvneb 1896. aastal Pariisis esmakordselt mängitud Jarry näidendist ,,Ubu Roi" (Kuningas Ubu), tuginedes tõdemusele, et inimese elu ja püüdlused on niivõrd ebaloogilised ja keel suhtlemisvahendina nii puudulik, et ainus väljapääs on naerus (3, 258). Absurditeater on seotud
3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. Tähtsad on teisejärgulised jumalused (nt. viljakusjumalused) 6. Väga tähtsal kohal usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse. 7. Iseloomulikud nähtused on animism, totemism, maagia, rituaalid ehk riitused ANIMISM on usk loodusobjektide (puud, järved, mäetipud jne.) ning ka loodusnähtuste (torm, äike, tuul) hinge olemasolusse. TOTEMISM tähistab inimese sugulust mõne kindla looma (tootemloom) või harva taimeliigiga. Toemismi puhul pärinevad rühma liikmed (hõim, suguharu) mingist kindlast tootemloomast ja selle rühma liikmed on ka omavahel sugulussidemetes. MAAGIA on tehnika, mida valdav inimene suudab ületada kõik ümbritseva maagia takistused. Põhiliigid: 1. Jäljendusmaagia ,,sama kutsub esile sama". Usutakse, et soovitud nähtust saab esile kutsuda seda jäljendades. (nt
oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid. Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime, on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik." 4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet. Me vaidleks sellele vastu ja väidame, et näeb küll vahet. Ristiusus usuti jumala olemasolusse ja haldjatesse, maausus usuti ussisõnu. Kuigi näiteks Ülgas, kes oli põline metsaasunik ja elutark, ei uskunud ussisõnu vaid hoopis haldjaid. Vootele ütles: ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimesed, kes kolisid linna, pidid olema ristitud. Paljud olid kohustatud nime muutma, näiteks Pärtel pidi nime muutma Peetruseks, kuna Jumal ei sallinud neid, kelle nimi oli Pärtel.
nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust, kus mõiste esineb 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Nt. ei saaks kristlus eksisteerida, kui keegi ei usu Jumala olemasolusse või nt. uskumus, et kui sa käid pühapäeviti kirikus oma patte andeks palumas, siis ootab sind peale surma taevariik. 7. Kuidas mõjutavad ühiskonna ülesehitust ja kultuuri looduslikust raamistikust tulenevad ökoloogilised, geograafilised ja demograafilised tingimused? Ökoloogilised/keskkonna tingimused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus,
Alles 1977. aastal leiti, et rõngad ümbritsevad ka Uraani. Avastus tehti, jälgides, kuidas Uraan liigub Maalt vaadates ühe tähe eest läbi. Kulus veel kaks aastat ja Jupiterist möödunud Voyager 1 nägi rõngaid ka selle planeedi ümber. Kaudse vihje Jupiteri rõngastele andis esimesena tegelikult Pioneer 11 möödalennul Jupiterist 1974. aastal. Nimelt tuvastas Pioneer 11 teatud kauguselt planeedist laetud osakeste tiheduse järsu languse, kuid siis enamik uurijaid rõngaste olemasolusse veel ei uskunud. Täpsuse huvides võib lisada, et samal viisil nagu Uraanil, leiti 1980. aastate alguses rõngad ka Neptuunil. Nimetatud neli hiidplaneeti on ise märksa sarnasemad kui neid ümbritsevad rõngad - need on igaühel täitsa isemoodi ehitusega. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide
vastu. "Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi 10 näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga.
4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardakse ja teenitakse Profaanne: tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism: vanim religioonivorm (kõik, mis ümbritseb, on elus). aminism: hingeusk, usk individuaalse hinge olemasolusse 6. Mis on maagia? – nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? – usk, et hõimu esivanem on olnud loom, taim, loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? – surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? – noorem kiviaeg (hilisneoliitikum), (tuli teeb surnu pärissurnuks ja välistab laiba tagasituleku, hing siirdub suitsuga teispoolsusesse, arenenud kujutlused teispoolsusest 10
annaabi.ee 
