Mida eestlased usuvad (0)

Mida eestlased usuvad
Juba kaugest minevikust teame väita, et inimestel on olnud eri piirkondades erinevad uskumised ning tõekspidamised. Kui see nii on, siis miks on muutunud tänapäeva ühiskond nii umbusklikuks? Järjest rohkem huvituvad inimesed sellest, mis toimub nende oma maailmavaate taga, ning mida usuvad need rahvad , kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine.
Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui inimene jumalasse ei usu, usub ta üldjuhul mõne kõrgema väe või ka elusageduse olemasolusse või teistesse. Miks on pöördunud suure hulga inimeste usk Jumalalt hoopis oletustele? Meie tänapäeva ühiskonda ning keskaja inimesi võrreldes on selline muutus ka selgete põhjendustega. Keskajal elanud ühiskonna kõrgeimaks kihiks olid vaimulikud ning nendega koos jõukad juhid. Kuigi nende kiht ühiskonnas oli lihttöölistega võrreldes võrdlemisi väike oli võim nende kätte koondunud. Nemad olid need isikud, kes sisendasid ning levitasid rahvale usku. Levis mõtteviis: “Ainult sügav usk päästab inimese hinge. Kui aga kahtled, ei ole usk piisavalt tugev”. Võrreldes tänapäeva keskajal levinud arusaamadega on ühiskond drastiliselt muutunud. Euroopa inimestel on vaba valik uskuda , mida soovivad. Domineerivaks on saanud keskklass ning väga jõukad ja väga vaeseid inimesi on enamasti võrdselt. Kõik uuendused ning valgustused mis on toimunud, on tänapäeva ühiskond muutunud koostöövalmimaks, tolerantsemaks, kaalutlusvõimekamaks ning ühtehoidvamaks. On antud inimestele vabadus kuuluda sinna, kuhu nad ise oma maailmavaateid arvestades usuvad end kuuluvat. Nüüdisühiskonna üheks tunnuseks loetakse reaalsuse tajumist. Just nüüd töötab rohkem inimesi laborite , teooriate, tehnika ning teaduse arendamisega kui kunagi varem. Ka reaalsuse ning teaduse areng on üheks usu hajutamise teguriks.
Kuigi eestlasi, kes on päriselt usklikud ning tegelevad oma usuga igapäevaselt on vähem, ei ole usk eestlaste seas üldse mitte kadunud. Siiski leidub alati palju inimesi, kes usuvad vaatamata ükskõik millisele sündmusele või tõestusele inimese või teaduse poole pealt. Selline tugev uskumus võib pärined näiteks pärandina. Kuigi pole see ka võimatu, on vähetõenäoline, et kui perekonnaliikmed on läbi aegade olnud Jehoova tunnistajad on laps, kes sünnib sellisse perre ning on sünnihetkest saati ümbritsetud pere uskumustega , midagi teist uskuma hakkab. Küll aga tänapäeval on noorte seas, eelkõige inimeste, kellel ei ole eelnevat usulist kiindumust, hakanud levima huvi võõrriigi uskude vastu. Näiteks reisivad inimesed kohta, mille vastu nad eelnevalt tugevat tõmmet tunnevad . Seejärel tekib üha suurem austus ning huvi riigi kohta ning suure tõenäosusega armutakse ära riigi tavadesse. See toob kaasa inimliku soovi kuuluda ühiskonda, mis viibki asjaoluni, et näiteks on paljud eestlased kui ka eurooplased hakanud järgima hoopis budistlikku õpetust.
Nüüdisühiskonna väga huvitavaks aspektiks võibki tuua välja meie riigi erinevad uskumused. Seega on hea küsimus see, kas peaksime Eestisse looma juurde usku õpetavaid koole või lisama koolidesse usuõpetus tunde? Kindel on see, et demokraatlik riik nagu me oleme, on kindlasti üks riigi ülesannetest tagada meie kodanike vajadused. Kuna tänapäeva inimese uskumused võivad varieeruda väga seinast seina on oluline, et kõik leiaksid omale selle miski, mis nendes huvi äratab. Eesti koolid võiksid anda inimestele valikuvõimaluse õppida nendele huvipakkuvat usku. Kuna uske on palju võiksime võimaldada vähemalt põhilisemaid või neid, mille vastu tuntakse kõige enam huvi. Kuid võimalus tuleks anda ka neile, kes ei soovi usuõpetust õppida. Õnneks on tänapäeva eestlane teiste soovide suhtes pigem tolerantne, kui neid maha suruv . Ühiskond Euroopas pürgib tolerantsuse poole ning see võiks olla ka märksõnaks ning vastuseks sellele, kas peaksime riigis usuõpetust edasi arendama. Uskudevaheline tolerantsus peaks juhtima meid võimaldama inimesele oma valikuid .
Teadus ning tehnoloogia areng on suurele hulgale tänapäeva inimesele näidanud kätte reaalsuse suuna. Sellest tulenevalt ei usu väga paljud eestlased kindlat usku. Kuigi usklike inimeste arv on vähenenud on siiski paljud inimesed usklikud. Usu ning riigi vastu suuremat huvi tundes pööravad inimesed drastiliselt mõttemaailma muutes võõrasse usku. Tolerantne tänapäeva ühiskond peaks kodaniku uskumisi toetama ning andma talle võimaluse arendada end nii, kuidas on tema maailmavaadetele kohane.