Maa tüüpi planeedid Paiknemine päikesesüsteemis Maa sarnased planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk Maa- sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel.
mittelahustuv 13) Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape 14) Metall reageerib happega, kui üksikmetall asub pingereas enne H2 15) Sool reageerib alusega, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 16) Metall reageerib soola lahusega, kui üksikmetall on pingereas enne soola koostises olevat metalli 17) Alustelistest oksiididest reageerivad veega ainult IA ja IIA metallioksiidid 18) Happelistest oksiididest ei reageeri veega ainult SiO2 Keemilised omadused: 1. Happed 1) Hape + metall = sool + H2 2) Hape + sool = uus hape + uus sool 3) Hape + alus = sool + H2O 4) Hape + aluseline oksiid = sool + H2O 2. Soolad 1) Sool + alus = uus sool + uus alus 2) Sool1 + metall1 = sool2 + metall2 3) Sool + hape = uus hape + uus sool 4) Sool1 + sool2 = sool3 + sool4 3. Alused 1) Alus + amfoteerne metall = kompleksühend + H2
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on
kapillaarjõudude toimel lõtku. Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksiididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega
Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive. 6. Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" 8. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen AEGKOND: Mesosoikum (Keskaegkond), AJASTU: Kriit, Juura, Triias
● Mürgised ● Plahvatus ohtlikud Tähtede nukleonsüntees: ● Tuumasünteesi reaktsioonid ● Temperatuuri muutused ● Struktuuri muutused stabiliseerumiseks Molekulaarne evolutsioon: ● Raku molekulide järk-järguline muutus ● DNA, RNA, proteiinid ● Üksikud nukleotiidi muutused ● Neutraalne evolutsioon vs. looduslikvalik ● Mutatsioon ● Rekombinatsioon Hapniku evolutsioon: ● Hapniku teke ● Vee oksüdeerumine ● Elektrolüütiline oksiididest ● Biosfääris Kasutatud kirjandus: ● https://en.wikipedia.org/wiki/Gas_evolution_reaction ● https://en.wikipedia.org/wiki/Stellar_nucleosynthesis ● https://en.wikipedia.org/wiki/Molecular_evolution ● https://en.wikipedia.org/wiki/Oxygen_evolution ● https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Bang
Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on ka väga hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Üks meetod millega vesinikku saada on elektrolüüs kus paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesinik ja see püütakse kinni. Laborites saadakse vesinikku metalli ja happe vahelisel reaktsioonil. Kõrgel tempetatuuril redutseeruvad metallid oksiididest vesiniku abil vabaks metalliks. Sain teada et vesinikku kasutatakse metallide töötlemeisel ja et ta on kergesti süttiv ja põleb helesinise leegiga. https://www.taskutark.ee/m/keemilised-elemendid/ https://www.taskutark.ee/m/vesinik-2/ https://annaabi.ee/Vesiniku-omadused-ja-saamine-mx59970.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/reaktsioonid/8-5-9-1.html https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik
Füüsika: Kordamis küsimused! KT. 1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi. 2.isel. Maa-rühma planeete. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest Nad sarnanevad ehituselt Maale: Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Nad erinevad oluliselt Jupiteri-tüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest (gaashiidudest) Maa tüüpi planeedid Neli esimest planeeti moodustavad Maa rühma: Merkuur Veenus
Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element, ta moodustab põhiosa ka Päikese massist. Looduses vesinikku lihtainena praktiliselt ei leidu, kuid ta kuulub paljude ühendite koostisse. Vesiniku levinum ühend on vesi. Kasutusalad Vesiniku kasutatakse raketikütusena,metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest. Keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel. Vesinik on arvatavasti ka üks tuleviku kütuseid. Kuna põlemis saadusel tekib vesi siis see on väga loodussõbralik.
koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb 6 samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore
Silumiin-happekindel, kasutatakse masinatööstuses Magnaalium (pildil)-korrosioonikindel sulam magneesiumist ja alumiiniumist Keraamika Savi sisaldab mitmesuguseid aluminosilikaate Savist toodete valmistamine põhineb alumiiniumi plastilisusel Portselani saadakse valge savi (kaoliin), jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu kokkusulatamisel Aluminotermia Alumiiniumi omadus kõrgel kuumusel teisi metalle nende oksiididest välja tõrjuda Kasutatakse mitmete metallide (kroomi,raua jt) tööstuslikuks tootmiseks Biotoime Elemendina organismile kahjulik Alumiiniumühendeid kasutatakse raviainetena Alumiiniumühendite mõju on hakatud inimorganismile seostama Alzheimeri tõvega Organism saab toidu ja joogiga päevas 6-10 mg alumiiniumi Lubatud päevane ülempiir on 60mg Alumiiniumühendeid on lahustuvas vormis väga vähe
rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Enamik rauda läheb rauasulamite valmistamiseks. Alla 2 %-lise süsinikusisaldusega (ja lisandelemendid) rauasulamit nimetatakse
• puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -1 • sublimeeruvad ehk muutuvad tahkest ainest kohe gaasiks (jood) • madala kt-ga • lihtainena tugevalt mürgised! • Cl ja Br – vee puhastamine • I – haavade ümbruse desinfitseerimine KONTROLLTÖÖ KORDAMISÜLESANDED nr 6. TEEMA: Mittemetallid 1. Võrdle metallide ja mittemetallide füüsikalisi omadusi. Metallid:
Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki, 5,5...7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid.
rauamaagi koostisesse.Raud (III) osksiidi kasutatakse raudmenniku,ookri või muumia nime all malrivärvide ja mitmesuguste poleerimispulbrite valmistamiseks. Triraudtetroksiid(Fe3O4) on musta värvusega kristalne aine.Looduses leidub teda magnetiidina,samuti tekitatakse teda kuntslikult raudesemete pinnale nn.tagikihina,et kaitsta rauda korrosiooni eest.Triraudtetraoksiidi kasutatakse magnetofonilintide,ferriitantennide,tugevate püsimagnetite ja termiitsegu valmistamisel. Üks raua oksiididest ei lahustu vees. 5.Raua hüdroksiid.Raud(II)hüdroksiid[Fe(OH)2] on valge kristalne aine,mis tekib raud(II) soolade reageerimisel leelisega:............ Raud(II) hüdroksiid reageerib hapetega: ............................................................ Õhus seismisel oksüdeerub raud(II) hüdroksiid kiiresti raud(III) hüdroksiidiks,seepärast on praktiliselt raske saada puhast,valge värvusega Fe(OH)2 4Fe(OH)2+O2? 2H2O=4Fe(OH)3 6.Tähtsamad rauasoolad
orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest komponentidest. On teada, et mõned monumendid värviti värnitsaga ja kaeti musta pigmendiga. Muidugi kaotab monument sellisel juhul iseloomuliku pronksiläike ning omandab laki sarnase välimuse. Osa paatinasid, mida kasutatakse üle maailma monumentide taastamisel, koosnevad: a) alustelistest vask(I)- ja vask(II)oksiididest, b) alustelistest sooladest (hüdroksiidsooladest): vask(I)-, vask(II)-, antimon(II)- ja vismut(III)sulfaadist ning c) vase alustelistest sooladest (karbonaatidest, sulfaatidest, nitraatidest ja kloriididest). Paatina tekitamine on loomulik protseduur, mis viiakse läbi siis, kui skulptuur on valatud. Sulfaatkiht on püsiv ainult atmosfääri väikese niiskusesisalduse korral. Alusteliste soolade baasil tehtud kunstlikud paatinad on väga sarnased
2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur
RAUD-tähtsaim metall Leidumine Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni
maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamise tooraineks 7.Milles seisnevad metallide tootmisprotsessi järgmised etapid: rikastamine, särdamine, redutseerimine? rikastamine maak vabastatakse lisanditest särdamine mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb 8. Milliseid aineid kasutatakse metallide redutseerimiseks oksiididest? CO, C, H2, Al 9.Mis on aluminotermia, karbotermia? aluminotermia lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiid abil kõrgel temperatuuril 10. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon? elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon
Amfoteerne Raudoksiidid otsida pildid nimetus nimetus pilt pilt Hüdroksiidid Al(OH)3 Fe(OH)2 Tekib teke alumiiniumisoolade lahustuvus reageerimisel leelistega Millega reageerib Raskesti lahustuv Reageerib kergesti hapete ja leelistega Amfoteerne Aluminotermia Kuumutamisel võib põlev Al võtta hapnikku teiste metallide oksiididest 2Al + Fe2O3 Al2O3 + 2Fe Et Al-oksiidi tekkel tõuseb t° tugevalt, hakkab raud sulama Al-pulbri ja Fe-oksiidi segu nim termiidiks Termiidi põlemisel vabaneb niipalju soojust, et raud sulab ja sellega saab kokku liita metalldetaile Kõrgahjuprotsess raua tootmiseks Rikastamine: ................. Segamine kivisöe ja laubjakiviga, miks: Segu põletamine: ............ Malmi saamine, terase saamine: ............ Sulamid
Ammoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad On ammooniumiooni ...
2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4] + 3H2 3) Aktiivsete (1. ja 2. rühma) metallide reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 Ca + 2H2O Ca(OH)2 + H2 4) Raua veeauru meetod (veeaur juhitakse läbi hõõguva raua) : 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 5) Vee elektrolüüs: 2H2O 2H2 (katoodil) + O2 (anoodil) Kasutamine · Raketikütus · Metallide redutseerimine oksiididest · Õhupallide täitegaas · Energeetika · Kütuseelemendid · Ammoniaagi, vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide jm ühendite saamine · Margariini valmistamine · Redutseerijana metallimaakidest metallide tootmisel Kasutatud materjal · L.Tamm, Keemia õpik gümnaasiumile, II osa, lk 106109 · http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik · http://kaur.pri.ee/mittemetallid.pdf · web.zone.ee/chemistry/H.htm
Kuivas õhus kuumutamisel tekib rauale rauatagikiht, mis kaitseb korrosiooni eest. Raud reageerib kergesti hapete lahustega. Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel raud tavatingimustel passiveerub:raua pinnale tekib õhuke oksiidikiht, mis rauda kaitseb. *TÄHTSAMAD ÜHENDID, KASUTAMINE, OMADUSED:siirdemetallide oksiidid on enamasti vees raskesti lahustuvad kristalsed ained, mis on väga erineva värvusega, kasutatakse värvainena. 1)raud(III)oksiid Fe2O3 on püsivaim raua oksiididest. Fe3O4on magnetiliste omadustega ja kasutatakse põsimagnetites. Siirdemetallide hüdroksiidid on reeglina raskesti vees lahustuvad erineva värvusega tahked ained, nõrkade aluseliste omadustega.1)raud(II)hüdroksiid on ebapüsiv, õhuga kokkupuutel oksüdeerub raud(III)hüdroksiidiks. 1)raud(II)sooladest on tähtsaim raud(II)sulfaat,mis tahkel kujul on kristallhüdraadina-raudvitriolina. Seda kasutatakse taimekaitsevahendina. 2)raud(III)sooladest on kasutatavaim raud(III)kloriid, mis
välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. FeO + C Fe + CO - Q 10. Redutseerimisprotsess terases Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises.
Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul eemaldatakse (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused.
samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Kiviplaneedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt gaasiplaneetidest ehk gaashiidudest ehk hiidplaneetidest.
· Vesiniku saamine: keskmise aktiivsusega metalli ja kuuma veeauru reageerimisel, metalli ja happe reageerimisel, mõne erandliku soola ja metalli reageerimisel, metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril, vee elektrolüüsil Kipp'i aparaadis katoodreaktsioon (2H2O +2e- -> H2 + 2OH) ja anoodreaktsioon (2H2O -4 e- -> O2 + 4H) · Kasutusalad: raketikütusena, metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest, keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas. Hapnik · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile. · Väliskihis asub 6 elektroni ja selle täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni. Saavad moodustada ühendeid oksüdatsiooniastmeis II kuni VI. · Negatiivses oksüdatsiooniastmes ühendeid moodustavad metalliliste ja
➢ Tootmisjääkide ohutuks muutmine eluskeskkonna jaoks ○ Alternatiivsed energiaallikad – tuule, päikese ja hüdroenergia ning tuumaenergia kõrval ka süsinikku mittesisaldavate kütuste kasutamine (nt vesinikkütuseelement) ○ Vesiniku põletamisel tekib ainult vett, mille sisaldus ei saa minna liiga suureks (sadeneb välja) ○ Vesinikkütuse kasutamisel vabaneksime NO2 ja lämmastiku oksiididest, kuid seni pole selle tootmine veel piisavalt odav VEE PUHASTAMISE VÕIMALUSED ➢ Loodusliku vee puhastamine on pigem lihtne ○ Joomise jaoks tuleb kõrvaldada hõljuvad tahked osad setitamise või filtreerimise teel ○ Bakterid kõrvaldatakse sageli osooni abil, kuna see ei riku maitset ning ainsaks saaduseks on O2 (erinevalt kloorimisest) ➢ Heitvee puhastamine on keeruline
Põhimetalli ja joodise vahelise tugeva liite saamiseks on vajalik, et vedel joodis hästi märgaks põhimetalli ja tagaks hea külgekleepuvuse. Näiteks: Puhas plii märgab vaske ja terast halvasti, plii-tinasulam aga hästi. Plii märgamisvõimet parandab mõne teise metalli, näiteks tsingi lisand. Joodise tugev liitmine metalliga on võimalik ainult sel juhul, kui joodetavate metallide pinnad hästi puhastada rasvast, õlist, värvist ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine
Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis: · Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on.. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid Maa areng varastel etappidel: · Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma. · Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas moodustades PROTOPÄIKESE. · Ei olnud väga kuum · Hakkas sulama · Radiogeenne soojus · Gravitatsioonienergia · Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud..
Raud keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi. Omadustelt on raud metall.Normaaltingimustel on raua tihedus 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi.Raud esineb nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Fe(HCO3)2- raud(II)vesinikkarbonaat Raud oksiididest on püsivaim tavatingimustes raud(III)oksiid Fe2O3. Raud(III)hüdroksiid on ebapüsiv, kokkupuutel õhuhapnikuga oksüdeerub ta kergesti raud(III)hüdroksiideiks (FE(OH)3). FeSO4*7H2O-raudvitriolina FECL3- raud(III)kloriid
ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste (kivisüsi, põlevkivi ja turvas) põletamisel heitgaaside ja tolmutuhana (aerosoolina) atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. Oksiididest on happevihmade tekkes esikohal väävel- (SO2 ja SO3) ja lämmastikoksiidid (NO ja NO2). Vähemal määral soodustab happevihmade teket ka atmosfääri kogunev ülemäärane CO2. Happelise reaktsiooniga sademed muudavad mulla keemilist koostist. Koos mulla hapestumisega paraneb mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus. See esialgu isegi soodustab taimede kasvu, kuid mulla edasisel hapestumisel nende areng seiskub. Taimede kasvu pidurdumine
Üle 80% kõikidest elementidest on metallid. Mõned neist, näiteks kuld ja plaatina esinevad looduses ehedana, enamik metalle on looduses aga ühenditena. Looduslikud mineraalse tooraine mitmesuguseid liike, mis kõlbavad vabade metallide saamiseks tööstuslikus mastaabis, nimetatakse maakideks. Metallide saamiseks maakidest on mitu meetodit. Tähtsama neist on : 1) Metallide oksiidide redutseerimine söe või süsinikoksiidi abil. Raua tootmine oksiididest põhineb näiteks süsinikoksiidiga redutseerimise reaktsioonil. Fe2 O 3+3 CO=2 Fe+3 Co2 2) Metallide oksiidide redutseerimine aktiivsemate metallidega. Seda meetodit nimetatakse metallotermiaks. Tänapäeval kasutatakse metallotermiat peamiselt raskesti sulavate metallide saamisel. Näiteks tekib kroom (III) oksiidi ja alumiiniumi segu kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr Alumiiniumiga redutseerimise protsessi nimetatakse aluminotermiaks. 3)
Saamine Mn saadakse mineraalidest aluminotermiliselt 3MnO2 t° Mn3O4 + O2 3Mn3O4 + 8Al 9Mn + 4Al2O3 Puhast mangaani saadakse elektrolüütiliselt Mn soolade lahusest. Sageli toodetakse mineraalidest nn. ferromangaani (70% Mn, 30% Fe) (8) Mangaani saadakse sulfaadi vesilahuse elektrolüüsimisel, kusjuures elektroodidel kulgevad järgmised reaktsioonid: Katoodil 2H2O + 2e H2 + 2OH- Mn2+ + 2e Mn Anoodil 4OH- 4e 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel: MnO2 + Si Mn + SiO2 (1) 4. Omadused 4.1 Füüsikalised omadused: (9) · Aatommass: 54,93805 · Sulamistemperatuur: 1244 °C · Keemistemperatuur: 2061 °C · Tihedus: 7,43 g/cm3 · Värvus: hallika varjundiga hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 52
on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale Põlevkivituha keemiline koostis varieerub vastavalt leiukohale, kuid 1997. aasta andmetel domineeris põlevkivituhas kaltisiumoksiid umbes 41,5%, sellele järgnes kvarts 30 protsendiga, ning alumiiniumoksiidi, raud (III) oksiidi, kaalimoksiidi, vääveltrioksiidi ja magneesiumoksiidi leidus tuhas juba alla 10%. Seega koosneb põlevkivituhk põhiosas oksiididest. Tuha keemiline koostis sõltub kasutatud meetodist. Näiteks tolmpõletamisel juhitakse põlevkivi koldesse peenestatud kujul ja paljud ühendid aurustuvad (elavhõbe), samas mõned ei aurustu üldse (kaltsium, mangaan, magneesium). Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu erinevatest osakestest ja see sisaldab peaaegu kõiki perioodilisustabeli elemente kaasa arvatud raskmetalle.Põlevkivituhaväljadel on tänu kaltsiumi reaktsioonile veega väga palju kaltsiumhüdroksiidi, selle
Vilgu töötlemisel tekkiva puru ja kergestisulava klaasi pressimisel saadakse mikaleks. Tänapäeval tehakse ka sünteetilist vilku, mis talub õhuniiskuse kokkupuute välistamisel hästi kuumust (kuni 1100...1200 C). Klaas on anorgaaniline termoplastne amorfne materjal, mis saadakse erinevate oksiidide kiirel jahutamisel. Kõikide klaaside põhikoostisosaks on kvartsliiv. Klaaside omadused sõltuvad koostisesse lisatavatest oksiididest. Leelisklaasidel on suur erijuhtivus, elektrotehnikas kasutatakse harva. Raskmetallide oksiidide lisamine parandab omadusi, ent parimate omadustega on leelisvabad kvartsklaasid. Klaasi tootmise juurde kuulub termiline töötlemine. Enamus klaase lõõmutatakse, et eemaldada sisepinged. Lõõmutatakse ka keskpingetel kasutatavaid isolaatoreid, sest lõhenenult ei kaota need oma isoleerivaid omadusi täielikult. Mõningaid klaase aga
N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused! dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid, vääveltrioksiid, raud(II)oksiid, süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O
Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2 H2O =>(elektrolüüs) 2H2 + O2 Laboris: Aktiivsem metall + hape: Zn + Hcl => ZnCl + H2 6. Kasutamine: raketikütus, metallide redutseerimine oksiididest, amoniaagi ja paljude teiste ainete saamine, õhupallid, energeetika, kütuseelemendid. Hapnik: 1. Aatomi ehitus: 8 prootonit, 8 neutonit, 8 elektroni Eranditult alati liidab elektrone. 2. Leidumine looduses: Maal kõige levinum element (45-49%) Esineb nii ehedalt (õhus), kui ka ühenditena (puidus, mullas, liivas, vees, elusorganismides, kivimites) 3. Allotroopsed teisendid: Allotroopia on nähtus, kus üks elemement esineb mitme lihtainena. Hapnikul 3 allotroopset teisendit: 1.
Moodustuvad hüdroksüaluminaadid. Leelistega reageerivad ka alumiiniumoksiid ja alumiiniumhüdroksiid. Veega mittereageerivaid, ent hapete kui ka leelistega reageerivaid oksiide ja hüdroksiide nimetatakse amfoteerseteks. 7) Reageerimine sooladega ( 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ) Oksiidikihist vabastatud alumiinium tõrjub temast vähemaktiivsemaid metallse nende vesilahustest välja. 8) Aluminotermia ( 2Al + Fe2O3 _ Al2O3 + 2Fe ) Alumiiniumi omadust kõrgel kuumusel teisi metalle nende oksiididest välja tõrjuda nimetatakse aluminotermiaks. Seda kasutatakse mitmete metallide (kroomi, vanaadiumi, raua jt) metallide tööstuslikuks tootmiseks. Alumiiniumi ja raud(III)oksiidi segu nimetatakse termiidiks ning ainete omavahelist reatsiooni termiitkeevituseks, mida kasutatakse nt. raudteerööbaste kinnikeevitamiseks. Eelised/Puudused Alumiiniumil eelisteks saab lugeda kergust, vastupidavust õhuhapniku ja vee suhtes, head elektri ja soojusjuhtivust ja madalat hinda.
Mangaani lisatakse kõikidesse raua-süsiniku ühenditesse, malmi tootmisel umbes 2-3%, et parandada malmi omadusi. Selleks, et mittevajalikud ühendid malmist eemalada, tuleb sinna lisada räbustit, milleks kasutatakse lubjakivi. Kuna kogu liitsegu tuleb omavahel kõrge kuumusega sulatada, siis peab selleks kasutama kütust, peaasjalikult koksi, mis on saadud kivisöe koksistamisel. Kütuse ülesandeks on lisaks kõrge temperatuuri tekitamisel olla keemiliseks reagendiks raua redutseerimisel oksiididest. Efektiivse malmi tootmise tagamiseks on oluline toorainete ettevalmistamine. Kõigepealt rauamaak peenestatakse väiksemateks tükkideks, et sulatusprotsess toimiks kiiremini. Seejärel purustatud maak pestakse puhtaks aheraine jääkidest- savist ja liivast. Kolmandana toimub särdamine, mille käigus eemaldatakse niiskus ja põletatakse ära väävel. Magnetsepareerimise käigus eraldatakse magnetiline maak mittemagnetilisest maagist.
Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on ülesehitatud põhiliselt hapniku-, räni- ja raua ühendite baasil. · Kaugemad hiidplaneedid(alates Jupiterist) koosnevad seevastu suures osas vesinikust, heeliumist ja teistest enamasti gaasilises olekus olevaist elementidest. · Kõikide Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiididest vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. · Maa kivimiline koor on praegu 5- 80 km paksune ja jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. ookeaniline maakoor 2. mandriline maakoor · Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis omn tekkinud basaltse magma tardumisel. · Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard,-sette- ja moondekivimitest.
Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil
Sissejuhatus. Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maasarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaat kivimitest . Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt Jupiteritüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest ehk gaashiidudest. (6) Kaheks selliseks planeedika on Merkuur ja Veenus.
Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 26. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud.
üle 450 °C. Toodetakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasutatavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil kõvajoodised. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmiseks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid. Jootmistehnoloogia koosneb järgmistest etappidest: · liidetavate pindade ettevalmistus puhastamine mustusest ja oksiidikilest;
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva.
annaabi.ee 
