Keemia 9 klass-II veerand (0)

Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee  karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3  ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus ➢ Tööstuste meetod – destilleerimine ○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e ioonivahetajad – ained, mis on võimelised vahetama  nende koostisesse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide  vastu ■ Kationiidid – vahetavad katioone ■ Anioniidid – vahetavad anioone Keskkonnaprobleemid ➢ Atmosfääri saastumine


○ Osad gaasid atmosfääris on otseselt kahjulikud ■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on  mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille  põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida  nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised  sademed happesademeteks ➢ Atmosfääri saastab ka tolm, mis tekib näiteks metallide töötlemisel  (õhku satuvad raskmetallid) ○ Atmosfääri satub ka radioaktiivset tolmu ➢ Osoonikihi hõrenemine ○ Mitmesugustes aerosoolballoonides kasutatavad feroonid  (gaasiline süsiniku halogeeniühend) põhjustavad atmosfääri  kõrgemates kihtides osooni lagunemist ja nn osooniaukude  teket ➢ Osooni lagundavad ka nt lämmastiku oksiidid ➢ Osoon neelab Päikese UV-kiirgust ○ Osooniaukude piirkonnas eriti kevadeti on UV-kiirgus väga  suur, mis võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi,  tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides Kasvuhooneefekt ➢ Inimtegevuse tagajärjel paiskub atmosfääri u 33 miljardit tonni CO2 ○ Pole eraldi vaadatuna kahjulik, on taimedele lausa  hädavajalik, kuid kuna taimed kogu CO2 ära tarbida ei suuda,  siis jääb seda õhku ○ Aastasadu püsis CO2 kontsentratsioon õhus ühtne (0,03%),  kuid viimase sajandi vältel on järjekindlalt tõusnud ja jõudnud  0,04% peale ➢ CO2 on koos vee ja metaaniga (CH4) põhilised kasvuhoonegaaside  tekitajad ○ Neelavad suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast 


ega lase sellel hajuda maailmaruumi ○ Nende sisalduse kasv rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja  põhjustab kliimamuutust ehk tekib kasvuhooneefekt ➢ Jää sulab poolustel, ookeani pind tõuseb, madalamad alad  ujutatakse üle ➢ Atmosfäärse CO2 hulga suurenemist põhjustavad ka Maa “kopsude” ehk vihmametsade hävimine VEE SAASTUMINE (REOSTUMINE) ➢ Heitveed reostavad vett ○ Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada ka raskmetallide  ühendeid või mürgiseid orgaanilisi ühendeid ➢ Õlireostust põhjustab nii tööstus kui ka transport ○ Õli takistab õhuhapniku lahustumist vees ➢ Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi  ühendeid, mis hakkavad oksüdeeruma ja võtavad elavate  organismide eest hapniku ära VÄETISED JA ÜLEVÄETAMINE ➢ Väetiseid lisatakse taimedele, et need kiiremini, jõudsamalt,…  areneksid ➢ Need on ained, mida mullas pole ➢ Suuremates hulkades vajab taim lisaks mullas olevatele C, O, H –le  ka N, P ja K – d, väiksemates kogustes ka nt Ca, Mg, Fe, B,…, mis on  väetistes vees hästilahustuvate sooladena ➢ Üleväetamisel jõuavad need elemendid põhjavette, mis põhjustab  veekogude eutrofeerumist (rikastumine taimsete toitainetega) ○ Tulemusena vohavad vetikad ja veetaimed, mis lagunedes  muutuvad põhjamudaks ○ Lõpuks väheneb vee hapniku sisaldus ning halvenevad  elusorganismide elutingimused ➢ Veekogud hakkavad tulemusena ka kinni kasvama KESKKONNAPROBLEEMID ➢ Elukeskkonda ei saasta keemia, vaid keemia ebaõige ja  vastutustundetu kasutamine


Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine ■ Kinni püütakse ka tekkinud heitgaasid ning kasutatakse  neid ○ Puhastatakse heitveed ja suunatakse tagasi tootmisse ○ On küll kulukas, kuid saastamise tulemusena tuleb maksta  trahve Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Tootmisjääkide ohutuks muutmine eluskeskkonna jaoks ○ Alternatiivsed energiaallikad – tuule, päikese ja hüdroenergia  ning tuumaenergia kõrval ka süsinikku mittesisaldavate  kütuste kasutamine (nt vesinikkütuseelement) ○ Vesiniku põletamisel tekib ainult vett, mille sisaldus ei saa  minna liiga suureks (sadeneb välja) ○ Vesinikkütuse kasutamisel vabaneksime NO2 ja lämmastiku  oksiididest, kuid seni pole selle tootmine veel piisavalt odav VEE PUHASTAMISE VÕIMALUSED ➢ Loodusliku vee puhastamine on pigem lihtne ○ Joomise jaoks tuleb kõrvaldada hõljuvad tahked osad  setitamise või filtreerimise teel ○ Bakterid kõrvaldatakse sageli osooni abil, kuna see ei  riku maitset ning ainsaks saaduseks on O2 (erinevalt  kloorimisest) ➢ Heitvee puhastamine on keeruline ○ Esimene samm on filtreerimine või setitamine ○ Kasutatakse ka biotiike, milles on vastavad  mikroorganismid ○ Biotiike saab reguleerida ka tootma nt metaani, mis on  hea küttegaas