Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed (0)

Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed
Ülesanded ( 2018 / 2019 õa)
1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille
tulemusena:
a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest);
V:
2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O
MgO+2HCl- MgCl2+H2O
Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O
Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O
b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest);
Na2SO3 +2HCl- 2NaCl +H2SO3-2NaCl+H2O+SO2
S+O2-SO2
H2SO3(t)-H2O+SO2
Cu+2H2SO4- CuSO4 +SO2+2H2O
c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega);
SO2+CuO-CuSO3
SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20
SO2+H2O-H2SO3
2SO2+O2-2SO3
d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest);
Cu+O2-CuO
2Cu2O+O2-4CuO
Cu(OH)2(t)-CuO+H2O
CuCO3(t)-CuO+CO2
e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega).
CuO+H2SO4-H2O+CuSO4
CuO+SO3-CuSO4
CuO+Fe- Fe2O3 +Cu
CuO+ MgSO3 -MgO+CuSO3
2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu :
N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O , ZnO, K2O, Al2O3
a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused!
dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid , vääveltrioksiid, raud(II) oksiid , süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink (II) oksiid , kaaliumoksiid , alumiinium (III)oksiid
b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või
neutraalseteks!
Neutraalne :
CO
N2O
Happeline:
SiO2
SO3
Aluseline:
MgO
FeO
Na2O
ZnO
K2O
Al2O3
Amforteersed:
Feo
ZnO
Al2O3
c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega?
Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid!
MgO+H2O-Mg(OH)2
Na2O+H2O-2NaOH
K2O+H2O-2KOH
3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu:
Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu
a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja
tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid!
Fe+H2SO4-FeSO4+H2
FeO+H2SO4-FeSO4+H2O
BaO+H2SO4-BaSO4+H2O
Zn(OH)2+H2SO4-ZnSO4+2H2O
ZnO+H2SO4-ZnSO4+H2O
b) Andke kõikide ainete nomenklatuursed nimetused ja aineklassid!
raud, raud(II)oksiid, baariumoksiid, süsinikdioksiid, hõbe, tsink (II)hüdroksiid, tsink(II)oksiid, difosforpentaoksiid, kaaliumkarbonaat , vask
4. Kirjutada tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid ja tingimused järgmiste
muundumiste kohta (NB! Iga muundumise kohta ainult 1 võrrand!):
1. 2Fe+6HCl-2FeCl3+3H2
2. FeCl3+ AgNO3 -Fe(NO3)3+AgCl
3. Fe(NO3)3(t)-Fe2O3+NO2+H2O
4. Fe2O3+3CO-2Fe+3CO2
5. Fe2O3+3Ba(t)-3BaO+2Fe
6. BaO+H2O-Ba(OH)2
7. Ba(OH)2+Cu(NO3)2-Cu(OH)2+Ba(NO3)2
8. Cu(OH)2(t)- CuO+H2O
9. CuO+Fe-Fe2O3+Cu
5. Metalli A on hõbedane pulber, mida kasutatakse näiteks sulamis magneesiumiga
lennukikerede valmistamisel. Metall A segati lihtaine B kollase pulbriga ning seejärel
süüdati segu põleti leegis. Põlemine toimus õhus intensiivse, valge ja sädemeid
pilduva leegiga ning selle kõigus eraldus terava lõhnaga gaas C. Pärast reaktsiooni
jäi järele hallikas kohev segu, mille komponendid olid ained D ja E. Hallikast segust
eraldus niiskuse toimel mädamuna lõhnaga gaas F ja tekkis hüdroksiid G. Gaasi F
põlemisel tekib gaas C ja vesi. Kui oksüdeerida gaasi C edasi (Pt-katalüsaatoril),saadakse aine H, mis veega reageerides annab tugeva happe J (NB! Kontsentreeritud
happe J lahus söestab suhkru!).
a) Kirjutage ainete A-I valemid ja nomenklatuursed nimetused.
A-alumiinium, B- väävel, C- SO2 vääveldioksiid, D-Al2S3 alumiinium(III) sulfiid , E-Al2O3 alumiinium(III)oksiid, F-H2S vesiniksulfiid , G-Al(OH)3 alumiinium(III)hüdroksiid, H-SO3 vääveltrioksiid, I/J-H2SO4 väävelhape
b) Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid:
i) A + B → D, ii) A + O2 → E, iii) B + O2 → C, iv) D + H2O → F + G,
v) F + O2 → C + H2O, vi) C + O2 → H (Pt-katalüsaator), vii) H + H2O → I.

2Al(III)+3S-Al2S3

6Al+3O2- 2Al2O3

S+O2-SO2

Al2S3+H2O-H2S+Al(OH)3

2H2S+3O2-2SO2+2H2O

SO2+O2-SO3

SO3+H2O-H2SO4
6. Õpilaste kollektiiv soovis uurida ainete keemilisi omadusi. Nende õpetaja võttis siis
laborist tahket CuO, tahket Fe, Ba( HCO3 )2 vesilahust, AgNO3 vesilahust ja lahjendatud
H2SO4 vesilahust. Siis andis õpetaja need õpilastele kodeeritud kujul nii, et ei olnud
teada, mis kood vastab mis ainele. Seejärel ütles õpetaja, et õpilased võivad kasutada
nende ainete identifitseerimiseks reaktsioone abiainetega (vesi, soolhappe lahus,
leeliselahus ja keedusoola vesilahus).
Susanna tegi läbi kõik reaktsioonid ning sai järgmise tabeli („+“ - reaktsioon toimub,
“↑”- eraldub gaas, “↓”- lahuses tekib sade, „−“ - reaktsiooni ei toimu). Õpetaja arvas , et
Susanna tegi suurepärase töö, kuna antud tabeli põhjal saab kõik ained
identifitseerida.
Abiaine / Kood A B C D E
soolhappe lahus + + ↓ − + ↑ + ↑
vesi − − − − −
leeliselahus − + ↓ + − + ↓
keedusoola
lahus − + ↓ − − −
a) Kirjutage ainete A-E valemid ja nomenklatuursed nimetused.
A.CuO vask(II)oksiid
B. AgNO3 hõbe(I) nitraat
C. H2SO4 väävelhape
D.Fe raud
E. Ba(HCO3)2 baariumvesinikkarbonaat
b) Kirjutage toimuvate keemiliste reaktsioonide tasakaalustatud võrrandid.
Ba(HCO3)2 + 2HCl -H2O + CO2 + BaCl2
AgNO3 + HCl –AgCl + HNO3
CuO + HCl - CuCl2 + H2O
Fe+ 2HCl - FeCl2 + H2
KOH+AgNO3-AgOH+ KNO3
NaCl+AgNO3-AgCl+ NaNO3
H2SO4+2KOH-K2SO4+2H2O
Ba(HCO3)2 + Ca(OH)2-BaCO3 + CaCO3 + 2H2O
c) Susanna pinginaaber Katja ei viitsinud aga töösse väga süveneda ja
d) Kirjeldage, millisel viisil sai Katja aineid A-E õigesti identifitseerida? identifitseeris aineid nende välimuse põhjal ning kasutas ainult ühte abiainet.
Kuna mõlemad tahked ained on mustad/tumehallid, siis sai ta soolhappe lahusega neil vahet teha- ühel tekib gaas ( rauaga ) ja teine lihtsalt reageerib (sadet ega gaasi ei teki ja see aine on CuO). Siis, kui soolhapet panna reageerima ülejäänud 3-e vedela ainega, tekib ühel sade (hõbe(I)nitraadil), teisel tekib gaas (baariumvesinikkarbonaat) ja kolmas (väävelhape) soolhappega ei reageeri.
Katja sõber Kalev tegi aga läbi samu abilahuseid kasutades katseid P4O10 -ga ning sai
järgmised tulemused:
Abiaine P4O10
soolhappe lahus +
vesi +
leeliselahus +
keedusoola
lahus
e) Kirjutage, millised reaktsioonid toimusid Kalevi katsetes.
1)2P4O10+6HCl=2POCl3+3H2P2O6
2)P4O10+ 6H2O =4H3PO4
3)P4O10+12NaOH=4Na3PO4+6H20
4)P4O10+3NaCl=PoCl3+3NaPO3