Leelismetallid (1)

Leelismetallid , naatrium
Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium , tseesium, frantsium . Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad.
Naatriumi omadused
Välimuselt on naatrium hõbevalge metall . Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.
Omadustelt on naatrium leelismetall . Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.
Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena hüperoksiid (näiteks KO2)
Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid
Na+ S-> Na2S
Na+ Cl2-> NaCl
Na+ HCl-> NaCl+ H2
Na+ H2o-> NaOH +H2
Tähtsamaid ühendeid
Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised . Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad :
NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool
NaOh+H2SO4-> Na2So4
NaOH+SO2-> Na2SO3
NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat
NaHCO3 - söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat
Tähtsamaid ühendeid
Kaltsium - ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained.
CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi.
Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega.
CaCO3*MgCO3- dolomiit .
CaSO4*
H20-kips
Vee karedus
Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellele sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on madal kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Tänapäeval üks levinuimad vee pehmendamise meetodeid on ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab edast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniidi koostises olevate ioonide vastu.
p-metallid. Alumiinum
enamtuntud p-metallid on alumiinium , tina ja plii.
Lihtainete omadusi
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27.Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid .
Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärats rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale.
Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn.Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope.Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne .Tina sulamistemperatuur on 232 °C.
Plii (seatina, sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, metall.
Tal on 4 stabiilset isotoopi.Plii tihedus normaaltingimustel on 11,3 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 327 Celsiuse kraadi.Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega
Tähtsamaid ühendeid
Al2O3- korund
Korundi iseloomustab suur kõvadus (Mohsi skaalal 9). Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone.Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks.
Al2(SO4)3- alumiiniumsulfaat
SnO2- tina(IV)oksiid- kasutatakse värvainena
PbO2- plii(IV)oksiid
Pb3O4- pliimennik, kasutatakse värvainena
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk d-elemendid, asuvad B rühmades.
Raud
keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis.
Tal on neli stabiilset isotoopi. Omadustelt on raud metall.Normaaltingimustel on raua tihedus 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi.Raud esineb nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel.
Fe( HCO3 )2- raud(II) vesinikkarbonaat
Raud oksiididest on püsivaim tavatingimustes raud(III)oksiid Fe2O3.
Raud(III)hüdroksiid on ebapüsiv, kokkupuutel õhuhapnikuga oksüdeerub ta kergesti raud(III)hüdroksiideiks (FE(OH)3).
FeSO4*7H2O-raudvitriolina
FECL3- raud(III) kloriid