Vesinik (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Vesinik

Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Aatomi suurust iseloomustavad näitajad Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut. Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm. Kovalentne raadius on 120 pm. Koht perioodilisussüsteemis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt

Keemia

4

pdf

Mittemetallid - leidumine looduses

Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium ­ raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O

Keemia

5

docx

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri

Füüsika

5

odt

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on

Keemia

24

odp

Mittemetall: Vesinik

Vesinik ehk hydrogenium Lisette Tammisto 10.klass Värska Gümnaasium 1 / 24  Üldiseloomustus ● Tähiseks on H. ● Hydrogenium- vett tekitav. ● Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H2). ● Perioodilisusetabelis 1. element. ● Tuumalaeng on 1. ● Tuumas on 1 prooton, elektronkattes 1 elektron. ● IA kui ka VIIA rühmas. ● Avastati 1766. a lord Henry Cavendishi poolt. 2 / 24  Üldiseloomustus Vesinikul on kolm isotoopi*: ● 1 H – prootium (harilik vesinik) ● 2 H – deuteerium (D) (raske vesinik) ● 3 H – triitium (T) (üliraske vesinik). * sama tuumalaengu, aga erineva massiarvuga. 3 / 24  Levik looduses ● Lihtainena maal enamjaolt ei leidu. ● Liitainena on Maal üsnagi levinud. ● Maakoores moodustab alla ühe massiprotsendi. ●

Anorgaaniline keemia ii

13

docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

elektronid) elektronid. Ühesuunalise spinniga aatomitest molekuli ega elektronpaari ei teki. Kovalentne side jaguneb veel mittepolaarseks- ja polaarseks kovalentseks sidemeks. a) Mittepolaarne kovalentne side Lihtaine molekulid (H2, O2, N2, F2, Cl2) on moodustunud ühe ja sama elemendi aatomitest. Mittemetallid (samad). b) Polaarne kovalentne side Kui ühinevad kaks erineva elemendi aatomit, millest üks on mittemetallilisem kui teine (n. vesinik ja kloor), siis ühist elektronipaari tõmmatakse tugevamalt mittemetallilisema elemendi poole. Polaarse kovalentse sideme puhul on ühine elektronipaar tõmmatud mittemetalsema ­ suurema elektronegatiivsusega ­ elemendi aatomi poole. (n. HCl, CO) Iooniline side ... keemiline side, mis tekib valentselektroni üleminekul ühelt aatomilt teisele elektronipaari moodustamisega; on iseloomulik metalliühenditele kõige tüüpilisemate mittemetallidega. x 1,7 (1,9) näit. MgO Vesinikside

Keemia

17

pptx

VESINIK põhjalik esitlus

elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme ­ vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend.  VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist

Elementide keemia

2

docx

Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)