Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kiviplaneedid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kaiu Põhikool
Referaat
Kiviplaneedid
Koostaja : Carol Väljaots
Juhendaja : Marko Orav
2014
Sissejuhatus
Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks.

Sarnasused ja Erinevused


Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus , Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär , samas Merkuuril see puudub.
Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
Kiviplaneedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär . Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased.
Nad erinevad oluliselt gaasiplaneetidest ehk gaashiidudest ehk hiidplaneetidest.
Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind . Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil.

Planeetidest


Planeet on suure massiga taevakeha , mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis
1)tiirleb ümber Päikese,
2) on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju
3) ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse").
Kui täidetud on ainult kaks esimest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kiviplaneedid #1 Kiviplaneedid #2 Kiviplaneedid #3 Kiviplaneedid #4 Kiviplaneedid #5 Kiviplaneedid #6 Kiviplaneedid #7 Kiviplaneedid #8 Kiviplaneedid #9 Kiviplaneedid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cvaljaots Õppematerjali autor

Lisainfo

Saab teada päikesesüsteemist, kiviplaneetidest ja veidi ka gaasiplaneetidest.
bioloogia , kiviplaneedid , päikesesüsteem , veenus , planeedid , gravitatsioon , vanarooma , kiviplaneedid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
ppt
Slideshow-Planeedid
20
pptx
Planeedid
10
doc
Hiidplaneedid
1
odt
Planeedid
19
pptx
Planeedid
2
ods
Hiidplaneetide tabel
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
14
doc
Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun