Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia esitlus alumiiniumist (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Alumiinium
KoostajaKeidi  Kõiv 10a
Juhendaja : Erkki Tempel 
 
 
Üldiselt

Järjenumber 13

Asukoht 3. perioodis   III A rühmas

Elektronskeem:    Al: +13 | 2) 8) 3)

Hõbevalge

Tihedus 2,7 g/cm³

Sulamistemperatuur  660 °C 

Reageerib paljude  lihtainete  ja hapetega

Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3

Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) 
elektrolüüsil
 
 
Leidumine looduses

Levikult kolmas element maakoores

Moodustab 8,2% maakoore massist

Lihtainena looduses ei leidu

Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina

Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse

Maakoores on iga kahekümnes  aatom  alumiinium

Tähtsamad ühendid on  boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja 
kaoliin   (Al2O3*2SiO2*2H2O)                                           
        
 
 
Füüsikalised omadused

Peegeldab hästi valgust

Tuhm pind

Kergmetall 

Suhteliselt kergelt sulav 

Hea elektri-ja soojusjuhtivusega

Suhteliselt pehme

Kergesti kriimustatav

Plastiline

Mehaaniliselt hästi töödeldav
 
 
Keemilised omadused

Keemiliselt aktiivne  metall

Teda katab tihe oksiidikiht

Õhus püsib  tavalisel temperatuuril muutumatuna

Reageerib veega oksiidikihi eemaldamisel või kõrgemate 
temperatuuride tõttu:
2Al+ 6H2O =2Al(OH)3+3H2  

Reageerimine hapnikuga: 
4Al+3O2 ->  2Al2O3

Reageerib kergesti halogeenidega:
2Al+3Cl2=2AlCl3

Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega
 
 
Kasutusalad

Vanasti kasutati väärismetallina

Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks

Peeglites ja reflektorites

Alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina

Alumiiniumnõud

Alumiiniumfoolium

Elektrijuhtmetes

Vahtalumiinium(pildil)-ehituses

Leidub deodorantides  
 
 
Alumiiniumsulamid

Tuntuim duralumiinium

Kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, 
allveelaevade keres ja mujal

Silumiin-happekindel, kasutatakse masinatööstuses

Magnaalium  (pildil)-korrosioonikindel sulam 
magneesiumist ja alumiiniumist
 
 
Keraamika

Savi sisaldab mitmesuguseid aluminosilikaate 

Savist toodete valmistamine põhineb alumiiniumi 
plastilisusel

Portselani saadakse valge savi (kaoliin), jahvatatud 
kvartsi ja päevakivi segu kokkusulatamisel
 
 
Aluminotermia

Alumiiniumi omadus kõrgel kuumusel teisi metalle nende 
oksiididest välja tõrjuda

Kasutatakse mitmete metallide ( kroomi ,raua jt) 
tööstuslikuks tootmiseks
 
 
Biotoime

Elemendina organismile kahjulik

Alumiiniumühendeid kasutatakse raviainetena

Alumiiniumühendite mõju on hakatud inimorganismile 
seostama Alzheimeri tõvega

Organism saab toidu ja  joogiga  päevas 6-10 mg 
alumiiniumi

Lubatud päevane ülempiir on 60mg

Alumiiniumühendeid on lahustuvas vormis väga vähe

Alumiiniumnõudes ei tohi  keeta  suppe, kisselle, 
hapendada piima ega kurke
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Keemia esitlus alumiiniumist #1 Keemia esitlus alumiiniumist #2 Keemia esitlus alumiiniumist #3 Keemia esitlus alumiiniumist #4 Keemia esitlus alumiiniumist #5 Keemia esitlus alumiiniumist #6 Keemia esitlus alumiiniumist #7 Keemia esitlus alumiiniumist #8 Keemia esitlus alumiiniumist #9 Keemia esitlus alumiiniumist #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mart Kevin Põlluste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alumiinium-alumiiniumi avastamine ja saamine
19
pptx

Alumiinium, alumiiniumi avastamine ja saamine

Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi.

rekursiooni- ja keerukusteooria
Alumiinium ja tema sulamid
8
doc

Alumiinium ja tema sulamid

omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kasutatakse alumiiniumit väga erinevatel elualadel alustades toiduainetööstusega ja lõpetades lennukiehitusega. Masinaehituse kasutatakse enamasti alumiiniumisulameid. Kuna alumiinium on ka hea peegeldusvõimega kasutatakse teda peeglite valmistamisel. 2. LEIDUMINE LOODUSES Looduses ei leidu alumiiniumi ehedana ehk lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb

Materjaliõpetus
Alumiinium
8
pptx

Alumiinium

Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Soojuspaisumine Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Mõne osa kavandamisel tuleb sellega arvestada. Mehaaniline töötlemine Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Elektrijuhtivus Alumiinium on väga hea soojus ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Mittemagnetiline Alumiinium on mittemagnetiline (tegelikult paramagnetiline) materjal. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda

Füüsika
Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

omadused ja kasutamine. Berüllium (Be)- elemendina vähelevinud, olles litosfääris 47. kohal, maagid looduses haruldased, kuulub haruldaste metallide hulka. Saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Või nt BeF2 +2K2KF+Be. Be saamisel metallotermiliselt on lähteaineks berülliumhalogeniidide ja metalliflouriidide (NaF) segu, mida reduts-takse magneesiumiga: BeF2+2NaF+2MgBe+2Na+2MgF2. Hallika helgiga hõbevalge metall. Eripäraks väike tihedus, alumiiniumist 1,5 ja rauast 4 korda kergem. Väikese tiheduse kõrval on sel suur kõvadus ja tugevus. Ühendid v mürgised, annab sageli kovalentseid sidemeid. Amfoteerne. Väikese tiheduse tõttu kasut satelliitide ja rakettide valmistamiseks, selle õhuke leht on röntgenkiirtele läbipaistev ja kasutat röntgenikiiretorude akendena. Be lisandid muudavad vase jäigemaks ja sulam leiab kasutust tööriistade valmistamisel. Magneesium (Mg)- litosfääris levinud keemiline element (7.kohal), leidub samaplaju

Keemia alused
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun