Keemia esitlus alumiiniumist

Põlluste, Mart Kevin

19

pptx

Alumiinium, alumiiniumi avastamine ja saamine

Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi.

rekursiooni- ja keerukusteooria

8

doc

Alumiinium ja tema sulamid

omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kasutatakse alumiiniumit väga erinevatel elualadel alustades toiduainetööstusega ja lõpetades lennukiehitusega. Masinaehituse kasutatakse enamasti alumiiniumisulameid. Kuna alumiinium on ka hea peegeldusvõimega kasutatakse teda peeglite valmistamisel. 2. LEIDUMINE LOODUSES Looduses ei leidu alumiiniumi ehedana ehk lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb

Materjaliõpetus

8

pptx

Alumiinium

Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Soojuspaisumine Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Mõne osa kavandamisel tuleb sellega arvestada. Mehaaniline töötlemine Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele, mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Elektrijuhtivus Alumiinium on väga hea soojus ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Mittemagnetiline Alumiinium on mittemagnetiline (tegelikult paramagnetiline) materjal. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda

Füüsika

29

doc

Keemia aluste KT3

omadused ja kasutamine. Berüllium (Be)- elemendina vähelevinud, olles litosfääris 47. kohal, maagid looduses haruldased, kuulub haruldaste metallide hulka. Saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Või nt BeF2 +2K2KF+Be. Be saamisel metallotermiliselt on lähteaineks berülliumhalogeniidide ja metalliflouriidide (NaF) segu, mida reduts-takse magneesiumiga: BeF2+2NaF+2MgBe+2Na+2MgF2. Hallika helgiga hõbevalge metall. Eripäraks väike tihedus, alumiiniumist 1,5 ja rauast 4 korda kergem. Väikese tiheduse kõrval on sel suur kõvadus ja tugevus. Ühendid v mürgised, annab sageli kovalentseid sidemeid. Amfoteerne. Väikese tiheduse tõttu kasut satelliitide ja rakettide valmistamiseks, selle õhuke leht on röntgenkiirtele läbipaistev ja kasutat röntgenikiiretorude akendena. Be lisandid muudavad vase jäigemaks ja sulam leiab kasutust tööriistade valmistamisel. Magneesium (Mg)- litosfääris levinud keemiline element (7.kohal), leidub samaplaju

Keemia alused

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus

Keemia