kui ei oska glükoosi hoida stabiilsena siis on suhkruhaigus) 6 info vahetus ELU omadused veel: 7 Pidev, aga poolkonservatiivne (annab ruumi arenemiseks) 8 Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole “organellide kott”). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana – tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 9 Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. 10 Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. 11 Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest. ELU ORGANISEERUMISE TASEMED Elutud: Aatom, (Mikro)molekul (aatomitest kokku pandud), üsna elusad: Makromolekul (valgud ja DNA), Organell, elusad: Rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär.
kui ei oska glükoosi hoida stabiilsena siis on suhkruhaigus) 6 info vahetus ELU omadused veel: 7 Pidev, aga poolkonservatiivne (annab ruumi arenemiseks) 8 Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused (rakk pole “organellide kott”). Tervikut pole võimalik seletada ainult lihtsa elementide seletamiste summana – tervikul lisanduvad uued funktsioonid. 9 Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. 10 Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. 11 Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest. ELU ORGANISEERUMISE TASEMED Elutud: Aatom, (Mikro)molekul (aatomitest kokku pandud), üsna elusad: Makromolekul (valgud ja DNA), Organell, elusad: Rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär.
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest
Võrdlusmeetod: feneetilised võrdlused- anatoomia, elutegevus, embrüonaalset arengut süstemaatika takson: Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves Inimene: Riik- Loomad Hõimkond- keeöikloomad (alamhõimkond-selgroogsed) Klass-imetajad Selts- esikloomad- primaadid Sugukond- Inimlased Perekond- inimene Liik- tark inimene Elu päritolu- Suur Pauk- Füüsikaline evolutsioon maal-keemiliste elementide mitmekesisus * galaktikate süsteemide teke keemiline evolutsioon- * aatomid ühinesid molekulideks * tekkisid keerukavad orgaanilised ühendid *puudus osoonikiht- UV kiirgus Stanley Miller- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikus ürgeoon-maa teke, metioriitide pommitus. Eluteke.- ainuraksed prokarüoodid- bakterid, arhed esimesed hulkraksed- enne kambriumi ajastut vanimad hukraksed loomad- käsnad Vanaegkond: kambrium- hulkraksete loomade ehitusareng
valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastootmine. · Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, · Mittesuguline paljunemine nt osad taimed vegetatiivselt, eostega või üherakulised poolduvad. Keemiline paljunemine olemasoleva kopeerimine Bioloogiline paljunemine alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 3) Arenemine elusorganismid muutuvad. 4) Reageerinime ärritusele. 5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 6) Rakuline ehitus Rakulise ehituse ajalugu: · 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi rakke. · Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk üks võimalik elu
ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga)
Muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid. Iseloomulik- selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 1. väheneb konkurents elupaiga suhtes. 2. soodustab levikut. 3. ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks juveniilne e suguküpsuseelne iga, ja siis generatiivne ehk suguküpsusjärk ja seniilne e raugaiga 3. Evolutsiooni mõiste, evolutsiooni vormid Evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. 1. Füüsikaline evolutsioon ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2. Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4
avaldasid oma töö DNA kaksikahelalise struktuuri kohta ajakirjas Nature. Mõne aasta pärast (1961) näitas Juan Oró, et keemilise sünteesiga on vesiniktsüaniidist suhteliselt lihtne saada adeniini, see on nii DNA kui ka RNA ehituskivi. See kõik viis lõpuks RNA elu hüpoteesini. Mikrobioloogia I 2017 Jeffrey Bada oli Stanley Milleri doktorant Lihtsate orgaaniliste ühendite keemiline süntees Aastal 2003 (50 aastat pärast Milleri-Urey eksperimenti) korrati seda eksperimenti uuesti. Erinevus oli selles, et seekord tekitati korralik vaakuum, et eemaldada kõik hapniku molekulid segust ja moodustunud produkte analüüsiti kaasaegsete meetoditega – kõrgsurve vedelikkromatograafiga (HPLC). Tulemused olid samad. Produkte moodustus samades vahekordades. Kõige enam tekkis glütsiini. http://www.youtube.com/watch?v=jpjaV2zKIfw Iseseisvaks vaatamiseks
Kõik kommentaarid