Raud (0)

RAUD-tähtsaim metall
Leidumine
Raud on inimesele tuntud väga ammu . Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg , mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall.
Lihtainena leidub rauda vaid Maale langenud meteoriitides.
Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Magnetiidi rauasisadus ulatub kuni 72% ni. Eestis leidub seda Jõhvi lähedal. Lisaks eelnevale kasutatakse raua tootmiseks punast rauamaaki ehk hematiiti(Fe2O3) ja pruuni rauamaaki ehk limoniiti, mis oksiidile sisaldab ka kristallvett. Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks.
Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak , tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist.
Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom , mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab.
Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist.
Omadused
Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus , mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused.
Rauamaagid
Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad . Peamised rauamaake moodustavad mineraalid on hematiit, magnetiit , limoniit ja sideriit. Eristatakse peamiselt magmalisi ( NSV Liidus Kussa ja Katškanar, Rootsis Lapimaal), kontakt-metasomaatilisi, hüdrotermaalseid, settelisi ja moondemaardlaid. Tööstuses kasutati rauamaaki, mille rauasisaldus on vähemalt 30%; väävli- ja fosforisisaldus madaldab rauamaagi kvaliteeti.
Rauaprepaparaadid
Rauapreparaadid on rauda sisaldavad ravimid , kehvveresusevastased ained. Rauapreparaadid muutuvad mao soolhappe toimel raud(II)kloriidiks; viimane salvestub soole limaskesta rakkudes ning seostub valguga ferritiiniks. Veres tekib ferritiini ja valgu kompleks . Sellisel kujul kannab veri rauda kõigisse elunditesse ja luuüdisse. Raud on vajalik noorte punaliblede hingamispigmendi hemoglobiini tekkeks. Tuntumaid rauapreparaate on taandatud raud, raud(II)laktaat, Blaud' tabletid . õunarauatinktuur, ferrobioon ja raudaskorbiinhape.
Rauasulamid
Rauasulamid (vaata lähemalt sulamid ) on sulamid , mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik (sisaldus harilikult kuni 4,5%). Eristatakse puhtaid (harilikult uurimisotstarbelisi) ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit , väävlit, hapnikku, lämmastikku, vesinikku ja teisi elemente; sulamisse satuvad need kütusest, toorainest, õhust või mujalt. Kasutatakse ka raua ja nikli sulameid( invar , platiniit).