Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alumiinium ja raud (0)

1 Hindamata
Punktid
Alumiinium  ja raud
Koostaja  nimi:
Tööülesanne:
Täita alumiiniumi näidet järgides raua kohta slaidid 
nr 3, 4, 6, 7, 15 ja 17.
Slaididele nr 4 ja 17 kanda alla märkustesse ka 
selgitavad tekstid võõrsõnade ja materjalide 
nimetuste selgitamiseks.
Valmis töö  salvestada  nimega Raud( perek  
nimi).ppt  (NB! Arvestatakse hindamisel!)
Saata õpetajale meilile: helinaeerik@ gmail .com
Aatomi ehitus
Al
Fe
3. periood, IIA 
4 periood, VIIIB 
alarühm
alarühm
Al:+13|2)8)3)
Fe:+26]2)8)14)2)
A = 27
A = 55
Z = 13, N = 14
Z = 26, N = 30
Ioonid Al+3
Ioonid Fe² ja Fe³
OA III 
OA  II Või III
(oksüdatsiooniaste)
Leidumine
Al
Fe
 Metallidest levinuim
 Aktiivne, esineb ainult 
 Hõbevalge keskmise 
ühenditena
tugevusega   metall .
  Savid , põldpaod e päevakivid, 
 Maagid: Punane ja pruun 
kaoliin , boksiit (levinuim), 
rauamaak , Magnetiid, Sideriit, 
korund ja smirgel ehk 
Püritii. 
läbipaistmatu korund
 ilusad  mineraalid : Püriit, 
 Suure kõvadusega vääriskivid 
Magnetiit .
(kõik Al O ): rubiin (pun),  safiir  
2
3
(sin)
Alumiiniumimaagid: boksiit ja safiir 
Rauamaagid:magnetiit ja Püriit
Füüsikalised omadused
Al
Fe
Hõbevalge, läikiv
Hõbevalge
Väike tihedus (2,7 g/cm3)
Tihedus 7874kg/m3
Nõrgalt tuhm ( oksiidikiht )
Tugev pind
Pehme, kergesti 
Levinud, tugev materjal. 
töödeldav: venitatav, 
Palju toodetud.
valtsitav
Hwa elekrtrijuhtivus
Hea elektrijuht
Peegeldamisvõime on hea
Suure albeedoga
Keemilised omadused: Al
Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne
Õhus püsib muutumatuna
Reageerib hapete ja leelistega, tekivad soolad ja vabaneb 
vesinik
Kõrgel temperatuuril ühineb vaba hapniku ja teiste 
vähem aktiivsete metallide oksiidide koostisse kuuluva 
hapnikuga 
Al keemilised omadused on seotud tema pinda katva 
tiheda ja püsiva Al O   kihiga
2
3
Veega Al ei reageeri, sest Al O  ei reageeri
2
3
Keemilised omadused: Fe
Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne
Õhus ei regeeri
Reageerib niiskusele,tekivad   Rooste  ja Oksiid
Alumiiniumoksiid
Al O
2
3
Tekib Al-pulbri põlemisel 
õhus ja
alumiiniumiühendite 
lagunemisel
Rasklahustuv valge aine
Amfoteerne
Raudoksiidid otsida pildid
nimetus
nimetus
pilt
pilt
Hüdroksiidid
Al(OH)
Fe(OH)
3
2
Tekib 
teke
alumiiniumisoolade 
lahustuvus
reageerimisel leelistega
Millega reageerib
Raskesti lahustuv
Reageerib kergesti 
hapete ja leelistega
Amfoteerne
Aluminotermia
Kuumutamisel võib põlev Al võtta hapnikku teiste 
metallide oksiididest
2Al + Fe O  →Al O  + 2Fe
2
3
2
3
Et Al-oksiidi tekkel tõuseb t° tugevalt, hakkab raud 
sulama
Al-pulbri ja  Fe-oksiidi segu nim termiidiks
Termiidi põlemisel vabaneb niipalju soojust, et raud 
sulab ja sellega saab kokku liita metalldetaile
Kõrgahjuprotsess raua tootmiseks
Rikastamine : ……………..
Segamine kivisöe ja laubjakiviga, miks: 
Segu põletamine: …………
Malmi saamine, terase saamine: …………
Sulamid
Al
Fe
 Kuna puhas Al on väga pehme, siis 
Malm
kasut lennukiehituses Al sulamit, 
milles on 5 % Cu ja Mg – nn 
Teras:
duralumiium

Kerge, korrosioonikindel, peaaegu terase 
tugevusega
 Al, Mn ja Mg sulamist 
Näited nende sulamite 
valmistatakse konservipurke,  
kasutamisest:
katusedetaile, angaare, 
staadionikatteid jm
  Sulam  räniga on  silumiin
happekindel, kasut keemiatööstuse 
aparaatides
Mõned näited omapärastest alumiiniumit sisaldavatest 
materjalidest
Alumiiniumvaht
Tseoliit
Mõned näited omapärastest rauda sisaldavatest materjalidest  (NB 
tomat  või  veri  ei ole omapärased näited, vaid kõikidele juba teada!)

Document Outline

  • Alumiinium ja raud
  • Tööülesanne:
  • Aatomi ehitus
  • Leidumine
  • Alumiiniumimaagid: boksiit ja safiir
  • Rauamaagid:…….. ja ……………..
  • Füüsikalised omadused
  • Keemilised omadused: Al
  • Keemilised omadused: Fe
  • Alumiiniumoksiid
  • Raudoksiidid otsida pildid
  • Hüdroksiidid
  • Aluminotermia
  • Kõrgahjuprotsess raua tootmiseks
  • Sulamid
  • Mõned näited omapärastest alumiiniumit sisaldavatest materjalidest
  • Mõned näited omapärastest rauda sisaldavatest materjalidest (NB tomat või veri ei ole omapärased näited, vaid kõikidele juba teada!)
Vasakule Paremale
Alumiinium ja raud #1 Alumiinium ja raud #2 Alumiinium ja raud #3 Alumiinium ja raud #4 Alumiinium ja raud #5 Alumiinium ja raud #6 Alumiinium ja raud #7 Alumiinium ja raud #8 Alumiinium ja raud #9 Alumiinium ja raud #10 Alumiinium ja raud #11 Alumiinium ja raud #12 Alumiinium ja raud #13 Alumiinium ja raud #14 Alumiinium ja raud #15 Alumiinium ja raud #16 Alumiinium ja raud #17
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor treikikii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia aluste KT3
29
doc

Keemia aluste KT3

Alumiiniumi toodetakse elektrolüütiliselt- tähtsaim maaks boksiit. Selle protsessi summaarne võrrand: Al2O3=2Al+3O2- Katoodil: 2Al3+ + 6e2Al ja anoodil: 3O2- -6e3/2O2. Üldkujul: 2Al2O34Al+3O2. Al redutseerub katoodil, eralduv hapnik reageerib grafiitanoodiga, andes CO ja CO2. Metallilist alumiiniumi toodetakse saadud sulalahuse elektrolüüsil. Kõige enam kasutatav alumiiniumiallikas on boksiit Al2O3·nH2O (n = 1...3), mis reeglina sisaldab lisanditena rauda ja titaani (oksiididena). Alumiinium on madala tihedusega ja väga hea elektrijuhtivusega metall. Alumiinium on tugev redutseerija, kuid vastupidav korrosioonile, kuna tema pinnale tekib õhu käes tihe ja vastupidav oksiidikiht. Alumiinium on juba metalli omadustega, kuigi tal on ka mittemetalli omadusi. Ta on amfoteerne, s.t reageerib hapetega, andes alumiiniumkatiooni, ja kuumade leelistega, andes aluminaatanioone. Alumiinium leiab kasutamist: ­ lennuki- ja autotööstuses (kõvaduse lisamiseks

Keemia alused
Keemia põhi- ja keskoolile
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C ­rasksulavad, alla 1000ºC ­ kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm3 8. Magnetiseeritavus: ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited insenerimaterjalide valdkonnast. Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H 2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia eksam 2011
48
doc

Keemia eksam 2011

CAS reg nr omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi. 3. Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine hapnik O2, osoon, raud Fe, süsinik (ühe sama elemendi). Liitaine- ühendid, mitu erinevat elementi. H2O, NaCl. Puhas aine - Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. ­ Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. ­ Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta

Keemia
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

omadustest  valdav enamik keemilisi ühendeid võib esineda tahkes, vedelas või gaasifaasis  keemilisi ühendeid jagatakse kaheks: anorgaanilised ja orgaanilised Keemilisteks ühenditeks ei loeta lihtaineid (nt O2, S8), ainete segusid (nt õhk, bensiin), sulameid (nt pronks) ja muutuva koostisega materjale. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. Lihtaine – moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (hapnik, raud, elavhõbe, väävel) Liitaine – koosneb erinevatest keemilistest elementidest. (vesi, lubi, CO2) 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahke – molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedel – molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda Gaas – Molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulide vahelised jõud on väiksed. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised)

Keemia ja materjaliõpetus
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda.

Keemia ja materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun