KOOL Oma nimi JAAN OKSA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Aasta 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I JAAN OKSA ELU 4 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv 4 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks 5 II JAAN OKSA LOOMING 6 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 Lisa 1 10 3 SISSEJUHATUS Käes olevas töös annan ma ülevaate Jaan Oksa elust ja tegevusest. Jaan Oks on väga isepärane, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autor, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole hõlpus määratleda
1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpetajana. 1905-dal aastal sai ta õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis ja aastal 1907 oli Jaan Oks Samara kubermangu Bõkova Eesti asunduses köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev"
Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub Viimased sada aastat on näidanud, et enamus rahvustest ja inimestest mõtlevad, vaid ajale mil elavad nad ise sel planeedil ning edasine neid ei huvita. Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. Sõjad, ülerahvasatumine, liigne tarbimine on mõisted mis on kõige kahjulikumad inimkonnale kui sellisele. Sõjad laastavad suurt osa Aafrikast ja Aasiast, muudavad maa kasutuskõlbmatuks, jätavad miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tä...
Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja ja innustaja Massus oldud aeg on J. Oksa elu helgeim ajajärk.
Third level teatris Fourth level 19961997. a Birminghami Fifth level Kuningliku balleti solist 1990-2009 a Inglise Rahvusliku Balleti solist Abielus Toomas Eduriga Age Oksa olulisemad rollid Julia Prokofjevi ,,Romeos ja Julias" nimiroll Adami ,,Giselle'is" Stravinski ,,Sfinksis" Aurora Tsaikovski ,,Uinuvas kaunitaris" Auhinnad 1990. a parima paari auhind Rahvusvahelisel Balletivõistlusel USA-s 1994. a Toomas Eduri auhind silmapaistva esinemise eest balletis 2001. a Valgetähe III klassi teenetemärk 2002. a unikaalse partnerluse auhind 2004. a saavutasid Edur ja Oks mainekaima Briti teatripreemia - Laurence Olivier' auhinna 2010. a Briti impeeriumi order
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub" (Mati Unt) Praeguseks hinnatakse maailma rahvaarvu 6,8-6,9 miljardi hulka. Faktid on näidanud, et populatsioon kahekordistub iga kolme- või neljakümne aasta järel. Lood on niigi halvad, aga kas võib minna hullemaks? Inimesed on eksisteerinud ligikaudu viimased viis miljonit aastat, tekitamata probleeme endale ja teistele tema ümber. Möödunud viie kümnendi jooksul on mõistetud, et oleme muutunud üsnagi tülikaks. Ei leidu vist inimest, kes poleks kuulnud kisa ja kära keskkonnaprobleemide üle. Autod, bussid, mootorrattad jne nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Räägitakse, et keskkonnaprobleemide süvenemisel toimub kliimasoojenemine, mille käigus hoovuste suunad muutuvad ning aset võib leida uus jääaeg. Analüütikud pole ka välistanud seda, et sü...
"Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" Eks igaüks meist on puutudunud kokku alkoholismiga, kas siis selle kohta lugedes, seda ise tarvitades või teisiti kokkupuutumise teel. Alkoholism on tegelikult üks väga levinumaid probleeme Eestis nii nootre ,kui ka vanurite seas.. Otseloomulikult on tore proovida uusi asju ning saada osa mitmetest mõnuaiunetest, etteteadmata, et tegelikult võib sellest tekkida sõltuvus ning mitmeid probleeme. Ja just nii nimetaksin mina alkoholi, kuigi tegelikult nimetatakse mõnuaineteks hoopis narkootilisi aineid. Nimetaksin seda nii, sest olen enda ümber märganud inimesi, kes üritavad alkoholi tarvitades oma muresid unustada või kergendada.Aga olgem ausad, mis abi on alkoholist? Tõused järgmisel hommikul suure peavaluga ning kõik on ikka sama ..või isegi veel hullem. Kahjuks aga ei taha inimesed sellest aru saada ,ega mõista....
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse o...
muutub hädiseks ning jätab riigi sõltuma teiste riikide abist kui ka laseb bürokraatial lokata. Rahvas ja saadikud peavad tegema pidevat koostööd ning arenema ühtselt. Kui inimestel kaob huvi poliitika vastu ja ainult virisevad, et elu on niivõrd kehv, ei muutu riigis midagi. Riigi kõrgeim võimuorgan olemegi meie, rahvas, ning loobudes oma häälest ning sõnavabadusest, loobume võitlemast parema heaolu eest. Oksa saagimine vallandab ahelreaktsiooni: saag kulub, on vaja uus osta; istumisalust oksa saagides on suur tõenäosus, et selle läbi saagimisel saab ka inimene haiget, kes sellel istub ja ka puu kannatab. Selline tegevus ei tee kellelegi head. Samamoodi ka elus kus kõik kannatavad. Ahelreaktsioon järgneb igale tegevusele mille inimene, loodus või loomad korda saadavad: inimene tahab sooja, selleks kaevandatakse maavarasid või raiutakse puid, millega kahjustatakse looduse
tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju— uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime.
ka aerosoolid ja prügi. Tänapäeva trendide hulka kuuluvad kallid lõhnad ja riided. Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime. Lohutuseks ning murede unustamiseks tarbitakse mõnuaineid nagu narkootikumid, alkohol ja tubakas, mis toovad kaasa vaid uusi probleeme. Perekonna ja sõprade kaotus ning sõltuvus on alles algus. Eluga hätta jäänud inimesed on lõpuks ohuks ka teistele. Aidsi põdevad inimesed annavad haiguse
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast ve...
· vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju)
ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri
kuni Mato Grosso mägedeni Brasiilias. Kinkazu toitumine Kinkazu sööb puuvilju, nektarit, mett ja linnumune ja poegi. Kinkazu keha Kinkazu keha on 42-57 cm Saba on kuni 55 cm Kaalub 1,5-4,5 kg. Elab ligikaudu 19 aastat. Iseloomulikud omadused SABA: Äärmiselt liikuv, sageli sama pikk kui keha. Ta mässib saba ümber oksa, et ronimisel ja söömise ajal tasakaalu hoida. Saba aitab tal oksa peal püsti püsida. KARVASTIK: Kuldkollane, sametine, lühike ja tihe. Poegade karvastik on õrn, tume ja läikiv. KEEL: 12 cm pikk. Kinkazu limpsib sellega õienektarit ja puuviljamahla. Keelega puhastab ta ka oma karva. EES- JA TAGAJÄSEMED: Igal käpal viis pikkade küünistega varustatud varvast, mis on toidu
väikesed ja nunnud loomad nagu Kaputsiin ahv. Lisaks olen ma ahvide suur sõber nende targa aju pärast ehk ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja selgitada nende tarbimisomadusi.
12.28 Piparkoogimajakese kilest akende paigaldamine 14.00 Piparkoogimajakese akende paigaldamise lõpetamine ja üleöö kuivama jätmine 17. november 10.15 Piparkoogimajakese lõpetamine ja sellesse tulede paigaldamine 11.00 Miniatuurse männi tegemiseks oksa valimine ja selle ettevalmistamine 11.17 Traadist männiokste tegemine 14.00 Traadist männiokste tegemise pooleli jätmine 1 18. november 10.15 Traadist männiokste tegemise jätkamine 10.42 Traadist männiokste katmine PVA liimi ja
surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund.
ilmastiku tekitatud kahjustused puidumädanikud, külmalõhed, tõugud. · Puidu niiskusesisalduse muutumisel lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist ) · Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi · Ühekülgne oks oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele
Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor.
Kooretükikese pikkus ja laius on ca. 2,5 cm. 3. Paju, pirnipuu - oksastamine • Lõika enne mahlajooksu algust meeldiva sordi pookoksad (vähemalt 20–30 cm pikkused möödunud aasta kasvud) ning hoia neid kuni pookimiseni tihedalt kilesse pakituna näiteks külmkapis nullilähedasel temperatuuril. • Harjuta pookoksa lõikamist üheaastaste okste peal, kuni vähemalt pooled lõiked kenasti välja tulevad: hea pookimislõige on viltu läbi oksa, 3–4 korda pikem kui on oksa läbimõõt ning sirge ja sile (sellise saab vaid hästi terava noa ühe tõmbega). • Oota, kuni pookealusel (puul, kelle peale pookima hakkad) mahlad jooksma hakkavad ja koor lahti läheb; kontrolli aeg-ajalt ja ära pookimisega kiirusta, sest kui oksad on jahedas hoitud, võib väga edukalt veel õunapuude õitsemisegi ajal pookida. • Lahtioleva koorega puul lõika poogitav oks (jämedusega soovitatavalt mitte alla 2 sentimeetri) risti ümber oksa tagasi ning tee terava
Minu katse hõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saab hõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ning sõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui palju vett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul. Uurimisküsimus: Kas vee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas, kuhu antud taime oks ehk elupuu oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille
Tugeva- ja keskmisekasvuliste ning enamasti ka poolnõrgakasvuliste õunapuude lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, saagivõimeline ja optimaalse tihedusega võra ning seda edaspidise kujundamisega säilitada. Noorte puude tugevama lõikuse tõttu võib nende viljakande algus küll edasi nihkuda, kudi edaspidine korralik saak on olulisem. Võraoksi kärbitakse kas tugevalt, keskmiselt või nõrgalt. Oks lõigatakse tagasi selles suunas asuva punga kohalt, kuhu oksa edaspidi tahetakse juhtida. Kärpimisel tuleb arvestada üheaastaste okste pikkust ja sordiomast hargnemisvõimet. Kärpimise tugevus määratakse pikemate okste järgi, lühemaid kärbitakse vähem või jäetakse hoopiski kärpimata. Seda tööd jätkatakse 4-5 aasta jooksul, hiljem lühendatakse oksi vaid erandjuhtudel. Istutusaastal kärbitakse oksi astme võrra tugevamalt kui järgnevatel aastatel. Vähehargnevaid pikki oksi lõigatakse rohkem tagasi kui hästihargnevaid
Tmbamise all mistetakse töötamist sae juhtplaadi alumise servaga ja tukamise all mistetakse töötamist juhtplaadi ülemise servaga. Sae juhtplaadi otsa kasutamist tuleb vältida, kuna see vib tekitada tagasilöögi ohu. Kangimeetodi alustamispositsioon. Jälgi tööasendit, jalad peavad olema piisavalt harki. Toeta saag vastu puutüve. Ntkuta oma plvi! Jälgi, et sama tööasendit kasutataks kigi laasimise kuue etapi korral. 1.oks Esimest oksa tuleb saagida altpoolt vajutades saele. Mnikord on sltuvalt oksa jämedusest vajalik alustada saega ka ülevalt poolt. Vastasel korral kiilutakse saag oksa raskusega kinni. Pärast esimese oksa likamist kalluta saagi vastu puutüve. 2. oks Juhtplaat toetub puutüvele. Vajuta saele, kallutades samaaegselt oma jalgu veidi tahpoole nii, et jääks parajasti ruumi sael. 3. oks Toeta sae korpus vastu oma paremat jalga. Kasuta tmbavat saagi. 4. oks
Kambiumi pea- justused, võra halb ehitus ning ka mittekvaliteetne ülesandeks on hoolitseda puu jämeduse juur- juurestik. Juurestikuprobleeme põhjustavad seenmä- dekasvu eest; selleks toodab kambium endast danikud, veerežiimi muutustest tulenev õhupuudus, väljapoole koort ning sissepoole puitu. Kui aga inimese tekitatud mehaanilised vigastused ning rohe- puutüve või oksa välispinnale on tekkinud me- lise võrapinna vähenemine võra taandarengu tõttu. haaniline vigastus, hakkab kambium tootma Et liivakell ei jookseks tühjaks, tuleks haavakude ehk kallust, millest arenev haavapuit • vältida võra suuremahulist lõikust ühe aasta asub haava kinni kasvatama. Kas ja kuidas see jooksul; õnnestub, oleneb haava suurusest. Kui puult
Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Paljuneb eostega. Eoskupar asetseb lehtedeta oksa pikendusel (ebajalg). Võivad ka vegetatiivselt paljuneda varre ja oksa pistikutega või võsunditega. Kasvab niisketes ja märgades kasvukohtades, võivad kasvada ka vees. Valguslembesed ja Toitainete suhtes nõudlikumad liigid kasvavad madalsoos ja soometsades, vähemnõudlikud siirdesoos ja rabametsades ning kõige leplikumad rabas ja rabametsades. Valguslembesed taimed vajavad kasvamiseks happelist keskkonda ja suurendavad ise keskkonna happesust,
klassi, sest neil on palju sellele klassile vihjavaid tunnuseid. Hinnang tööle Katse sooritamine oli minu arvates lihtne. Eriti edukaks pean lillede vastupidavust, mida jätkus mitmeks päevaks. Kuna hoidsin lilli akna juures pideva värske õhu juurdevoolu tõttu, siis lilled ei närtsinud katse lõpuni. Lillede lahti lõikamisel olid varred küllaltki peenikesed, kuid suutsin ilma suurema vaevata siiski katse edukalt sooritada ilma vigadeta. Üritasin ka uurida värvunud oksa, kuid seda edukalt lahti lõigata koduste vahenditega ei olnud võimalik. Sain teada, kuidas liiguvad ained taimes ning kuidas mõjutavad välistegurid taime siseelu. Tuletasin enda jaoks meelde ka mõiste kapillaarsus ning sain teada, et seda põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale. Katse alustamine 9.aprill.2011 Katse lõpetamine 11.aprill.2011 '
Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa sisse ja seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Tugi peaks olema puul 2-3 a, igal aastal tuleb sidemeid uuendada. Peale istutust on soovitav puude ja põõsaste tagasi lõikus. Kui harusid on 2-3, tuleb taim tagasi lõigata 20cm-ni. Sügisel istutatud põõsad lõigatakse tagasi kevadel. Puul lõigatakse ära: · Murdunud oksad terve kohani · Haigustunnustega oksad · Vale nurga all kasvav oks · Teist oksa segav oks, ristuv oks · Võistlev latv · Lühendada oksi võra tasakaaluks Marjapõõsaste lõikamine Mustsõstrad · Võib lõigata varakevadel kui ka suvelõpus · Üle 4-6 a oksi ei ole mõtted põõsal hoida . Kuna parim saak on 2-4a okstel. · Põõsale jäetakse 12-16 maapinnast väljakasvavat oksa · Kui lõigata iga aasta siis piisab 2-4 vanema oksa eemaldamisest Punane ja valgesõstar · Lõigatakse varakevadel kui ka hilissügisel 10
14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi'). Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell. Enamik uusromnatikuid kirjutas novelle(Tuglas, Tammsaare). Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega(Saaremaa küla, kust ta ise pärit). Oksa esimesed, ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. Tema teos''Tume inimeselaps'' on teema, tegelaste ja sümbolistliku maailmapildi poolest eesti uusromantilises proosas üsna iseloomulik teos, millel on ühisjooni teiste autorite, eriti Tuglasega. Oksa novellides põimuvad sümbolistlik ja realistlik(või naturalistlik) kujutus. O
Euroopa teisend ‘Bogatõr’ Siberi teisend Varajase ‘Sejanets Golubki’ algarenguga Skandinaavia Jahukastekindel ‘Öjebyn’ teisend Punane Üheaastase oksa Punased, valged sõstar koor kestendav Kuldsõstar Lehed läikivad, Mustad, pruunid, Vastupidav sügisel punased kollased kahjustajatele Karusmari Ogadega Euroopa sordid Suurte ogadega, Suured, rohelised ‘Triumphant’ - sile,
peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35. Nipponi enelas hästi sooniline ja väga palju pungi, pikk ja sirge oks punane. 36. Verev õunapuu puit on seest punane, pisikesed pungad ja võivad olla veidi viltjad 37. Magesõstar valkjas oks on laineline, pung on valge ja liibub oksa külge. 38. Kuldsõstar koor on pruunikas-kollane, pungad väikesed nagu konksud. 39. Heitlehine rododendron palju väikeseid kasvupungi, kollased suured pungad, jätab mulje, nagu läheks kohe lehte 40. Dauria rododendron rohelised lehekesed on küljes. PUNGAD ON VASTAKUTI 41. Harilik saar süsimustad kolmnurka hoidvad pungad ja roheline koor 42. Harilik vaher keskel suur pung, külgedel kaks väiksemat, koor on pruunikas
vajadusel puu tüve pikendada ehk rippuvad oksad täiesti ära lõigata. Hoolduslõikuse käigus lõigatakse ära ka vesivõsud [oksal, tüvel või juurekaelal olevast uinuvast1 või lisapungast2 arenenud tugevakasvuline (pikkade sõlmevahede3 ja suurte lehtedega) püstine võrse (oks)]. Juurevõsud, mis arenevad välja puu juuresüsteemist, kaevatakse labidaga välja ning eemaldatakse. Lisa: 1. Tüvel või mitmeaastase oksa sõlmekohal paiknev puhkeolekusse jäänud pung, mis võib hakata arenema palju aastaid hiljem ( nt ülalpool olnud pungade hävimse korral) 2. Juurel, lehel või vanemate okste koorel asuv pung; vigastatud kohas kallusest (puittaime vigastatud koha ümber koore servas vallina tekkinud algkude) arenenud pung 3. Kahe järjestiku lehe, punga või külgoksa kinnituskoha vaheline varreosa Noorenduslõikus Tugev lõikus, s.t
juba varakult. Suvel, kui pole ei õisi ega marju, võib toomingat olla välimuse järgi raske ära tunda Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste TOOMINGAS SÜGISEL teravate pungade järgi. Toomingas on külmakindel,
Puidurikete liigitus ja tunnused. Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Metsamaterjalides nimetatakse oksteks tüvepuitu sulgunud elavate või puu elu kestel väljasurnud okste alusosi, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid kontsentrilisi aastarõngaid omavate puiduosadena. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale peale laasimist) Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ta ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine · Oksarühm (koondoksad) oksarühma moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa, mis asetsevad 150 mm pikkusel saematerjali küljel või serval. · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi, loetakse hajali oksteks. · Ühekülgne oks - see on oks, mis avaneb sortimendi ühele või
Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast. Nimelt lõõpis Mari nii kaua, kui Jussil kõrini sai ja ta ennast üles puua tahtis. Viskas vikati maha ja läks natuke eemale kuuskede juurde, võttis siis pükstelt nööri ja riputas oksa külge. Küll aga suutsid nad ära leppida ja Juss ennast üles ei poonud. Võttis nööri oksa küljest ära ja pani pükstele tagasi. Elu Mariga Mari ja Juss hakkasid pulmi plaanima pärast seda, kui Juss ennast üles puua tahtis. Vargamäe pererahvas toetas nende pulmi ja lubati neil elada saunas. Abielu teisel aastal sündis neil pole Juku. Juss oli nii õnnelik, et tahtis last päevast päeva kiigutada ja hoida. Samal kevadel ehitas Juss oma perele lehmalauda
võta võimust minu üle vana uni mille jooksul kasvas suureks väiksem poeg siis on lootust, et ma magan hommikuni, aga tegelikult iga minut loeb loeb su elu vahel läbi mitu korda kordaks isegi ent vist ei saa uned käivad pigem nagu külakorda nende jälgedest on kirju hingemaa poja kasvamise minutid on läinud tagaaias sirgub perekonnapuu sadu aastaid on ta juures käinud see kes iialgi ei maga, kooljaluu, ükskord oksa riputatud hiljem taevas käinud kuulu järgi hirmus lobasuu
Vaatasin hiljuti seda filmi ning silma hakkas üks huvitav fakt. Nimelt 1998. aastal ratifitseerisid pea kõik arenenud riigid Kyoto Protokolli, mis reguleerib CO2 paiskamise hulka atmosfääri. Kõrvale jäid 2 riiki: Austraalia ja Ameerika Ühendriigid. Gore rõhutab oma filmis, et tegu ei ole tehnilise, vaid moraalse küsimusega. Lepingu jõustumine haavaks katastroofiliselt Ameerika majandust. Mõistetav, et nad protokolli tagasi lükkasid, sest nagu ütleb vanasõna: ei ole arukas saagida oksa, millel ise istud. Ameerika on teadupärast konkurentsitult suurim süsinikdioksiidi tootja terves maailmas, kuid kui nad oma majandust ja jõukust selles küsimuses ohvriks ei too, siis pole neil varsti enam isegi kodu, kus elada. Maakera annab sellest juba praegu märku üha sagenevate looduskatastroofide näol, mis on kõik tingitud maakera häiritud soojusjaotusest. Näitena võin tuua 2005. aasta Kagu-Aasia hiid- ja 2006. aasta Euroopa rekordilised kuumalained, 2006. aasta miljonilinna New
Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha rohkem linnadesse, kus leitakse sobivad pesapaigad parkides, kalmistutel ja ka lihtsalt teede ääres. Hallrästas on koloonialiselt pesitsev lind, sagedamini on koos 10...30 paari, vahel aga veelgi rohkem. Tihti võib näha ka seda, et kaks või kolm paari on leidnud pesale sobiva koha ühel puul. Pesa ehitatakse nii okas- kui ka lehtpuudele 0...20 meetri kõrgusele, kas tüve ja mõne jämeda oksa vahele või siis rõhtsale oksale tüvest hoopis eemale. Pesa on suur ja raske, selle ehitamisel kasutatakse eelmise aasta kuivanud kõrsi, lehti, oksaraage ja ka sõnnikut ning mulda. Eriti raskeks teeb selle aga savist koosnev tugevdav vooderdus. Aprilli lõpul või mai alguses muneb hallrästas 4...7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha
ma ju olen puu. Niisiis, lapsed mängiksid ja loobiksid liiva. Kindlasti tahaksid lapsed ronida puu otsa ja mina tunduksin just see kõige õigem puu, sest ma ei oleks mõni pika tüvega mänd, sest just selliseid mände on Nõmmel väga palju. Ma oleksin mõnda muud liiki puu, mis seisaks vapralt Nõmme karmis kuivas ning liivases pinnases. Lapsed jookseksid minu juurde ja hakkaksid vapralt proovima mu esimesest oksast kinni haarata. Ma aitaksin natuke kaasa, võtaksin jõu kokku ja sirutaksin oksa alla poole. Laps haaraks sellest oksas kinni ja tõmbaks end ülesse oksa peale istuma ja jalgu kiigutama. See ei oleks kindlasti ainuke mäletamistväärt ja tore sündmus mu ümber. Näiteks mõnel suveöös tuleks minu juurde üks paar. Nad oleksid õnnelikud ja rõõmsad ning poiss võtaks taskust välja taskunoa ja kraabiks oma tüdruku ja enda nime minu tüvesse ja nimedele veel südame ka ümber. See teeks mulle valu aga samas oleks mul hea meel, sest see on armas tegu
(vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast ligatud oksa osa mis torgatakse mudla ja millel arenevad juured ja vrsed. KOMBINEERITUD PISTIKUD: On pistikud,mis koosnevad sama aasta vrset ja mdunud aasta vrse osast.
K ANEELIPUU Millistes tingimustes kasvab, mitu saaki aastas saadakse? · Kaneelipuu kasvab peamiselt troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikualadel. · Korjamine toimub ainult vihmaperioodil, millal koor kergesti oksa küljes lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvatatakse, algne kodumaa? · Tänapäeval kasvatatakse seda puud Indoneesias, Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Ida-Timoris, Madagaskaril, Väikeste Antillide ja Kesk- Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. · Algne kodumaa Sri Lanka. Kuidas ja milleks kasutatakse? · Kaneeli kasutatakse erinevate toitude ning küpsetiste maitsestamiseks.
17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi
muutu. Iga nähtuse kohta võib alati öelda, et see toimub kusagil ja millalgi. Kõik nähtused toimuvad ruumis (kus?) ja ajas (millal?). Seega on mateeria ja tema muutumine lahutamatult seotud ruumi ja ajaga. Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. Asukoha muutus ei saa aga toimuda silmapilkselt. Pole võimalik, et näiteks puult kukkuv õun on ühel hetkel oksa küljes ja järgmisel hetkel juba maas. Liikumine võtab alati aega. Peale selle peab õun läbima ka kõik vahepealsed punktid oksa ja maa vahel. Seepärast öeldaksegi, et liikumine on pidev nii ajas kui ka ruumis. Kehade liikumise uurimisega tegeleb füüsika osa, mida nimetatakse mehaanikaks. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mistahes ajahetkel. Mehaanika võimaldab teada saada mitte
puhkeolekus - sügisel. On ka liike, millel juurduvad enne lehtede langemist lõigatud pistikud (nt punane sõstar). Sel juhul tuleb lehed ettevaatlikult eemaldada ning pistikud kohe pärast lõikamist ka istutada. Mõningaid liike saab paljundada edukalt ka juurepistikutega. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Kevadel mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti. Pistoksad lõigatakse enamasti 15 – 20 cm pikkused. Oksa pikkus sõltub ka paljundatavast liigist, aga ta ei tohiks olla lühem kui 10 cm (pigem pikem!) Liiga lühikesed oksad võivad kuivada. Paremad pistoksad saadakse võrse keskmisest osast. Võrse ladvaosa ei ole piisavalt puitunud ja alumisel jämedamal osal on vähe hästiarenenud pungi. Pistoksad lõigatakse kas noa või kääridega nii et ülemine lõige tehakse 0,5 cm ülemisest pungast kõrgemalt risti oksaga ja alumine lõige tehakse vahetult alumise punga alt 45 nurga all
Kaneelipuu Mis kliima tingimustes kasvab , mitu saaki aastas ? Kaneelipuu kasvab ainult troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikul. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvab , algne kodumaa? Tänapäeval kasvatatakse seda puud ka Indoneesia, Madagaskari, Väikeste Antillide ja Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Algselt pärit Sri Lankalt. Milleks ja kuidas kasutatakse ? Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, sokolaaditooteid, puuviljamahlu, hõõgveini, teed ja mett
Poe lähedal oli maja, kus elas kolm peret. Kaks nendest olid noored inimesed ja neil olid lapsed. Kõik väiksemad ku mina. Kuid millegi pärast ma siiski seal olin. Ma arvan, et igavuse peletamiseks. Mängisin nendega seal ja mingi hetk nägin oma vanaema jalgrattaga tulemas. Otsustasime minna ema juurde poodi. Jalutasime kahekesi poe poole ja kuuleme järsku kassi mjäugumist. Kuulatame korraks ja kuuleme seda uuesti. Otsustan asja uurida ja märkan, et suure tamme tüve juures on oksa hunnik, milles on pisikene kiisupoeg. Kassike väriseb ja kardab. Võtan ta sülle ja panen põue. Kiisu hakkab kohe nurruma ja vaatab tänulikult mulle otsa. Otsustan, et viin kassi emale näidata ja lootuses, et ta poest natkene piima ja vorsti meile jagaks. Ema, südamlik nagu ta on, armub ka kohe kassikesse ja me kostitame teda vorsti ja piimaga. Kiisu sööb rahus ja mina arutan niikaua emaga, mis me kassiga edasi teeme. Otsustame, et võtame ta endale
Kodundus 6.klass Einevõileib Läheb vaja: · 1.must vormileib, vanem ; · 1väike tops määrdejuustu; · tops toorjuustu või · klaasi hapukoore ja majoneesi segu; · 1 puljongikuubik leiva immutamiseks; · 130gr sinki või · vorsti või · kanafileed; · 100g riivitud juustu; · kurki; · 2 tomatit või 6 kirsstomatit; · 1 paprika-punane; · lehte rohelist salatit; · 3 oksa tilli või peterselli; · oliivi;/ soovi korral/ · Tee nii: · 1.Pese kõik juurviljad ja kuivata. · 2.Lõika ja valmista ette kaunistamise võimalused eraldi kaussi. · 3.Lõika leivalt ära koorik-1-2mm terava noaga. · 4.Immuta leib puljongiga. · 5.Valmista 2 katet võileivatordile eraldi kaussidesse---# kurgiviilud, singiviilud sega toorjuustuga; # riivitud juust, paprika peened kuubikud sega määrdejuustuga
" ,,Mitte enne, kui..." ,,Jah, ma tean. Sinu etteaste, Halltiib." Tiivuline noogutas ja keskendus suurimal kirsipuul, mis nende lähedusse ulatus. Aegamööda, algul punase, siis sinise leegiga süttis see oks-oksa järel põlema. Ka järgmise puuga juhtus sama, siis veel ja veel, kuni terve tosinatäis leeke poolkuu kujulise sõõri moodustasid. ,,Sellest peaks piisama, et tähelepanu saada," lausus Elisa külmalt. Samal ajal murdis Jerome ühe oksa, mille söestunud ots veidi tossas. ,,Nüüd pean ma sind eemale hoidma, et sa mu kõri ei purustaks." Ta vehkis sellega ja ots süttis taas. ,,Ole ettevaatlik, et sa endale liiga ei tee." Poiss muigas ja karjus kogu jõuga abi. Seda aga polnud vaja teha, sest juba seisidki tema ja häärbermaja vahel teenijate ehmunud salgad, peremehe ihukaitsjad ja isa ise, hõbedane püstol käes. ,,Seda ma ei osanud ette näha," pomises Halltiib ja muutis ründesuunda, sattudes 'ohvri'
viimistlusel. Laus ja kohtpahteldusel on pahtli viskoossuse erinevus. Kõige kiiremini kuivab nitropahtel. Neid võib pinnale kanda valamise või pneumaatilise pihustusmeetodiga. Avatud süüga puidu korral (näiteks tamm) peaks pahteldamisel olema ettevaatlik, et pahtlit ei satuks liiga palju puidu pooridesse, sest selle tagajärjeks võib olla viimistlusmaterjali (näiteks peitsi või laki) ebaühtlane imbumine. Korkimine Korkimisel peab kork ära katma ilusti oksa koha. Oksa koha välja puurimisel peaks sügavus olema 8-10mm, uus kork puuritakse välja 12-13mm paksusest materjalist. Plommimine Sarnane tegevus nagu korkimine. Suuremad vigastused tuleb parandada plommimise teel. Siis ei pea materjali raisku laskma. Peitelda või võta spetsiaalse masinaga vigastatud koht välja. Kõige vähem on silmale nähtav ebasümmeetriline parandus. Ümmargused ja kandilised kohad leiab silm kohe üles. Ovaalseid ja muid korrapäratud parandusplomme aga mitte nii lihtsalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
