Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kinkažu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kinkažu
 Potos flavus
                                           Doris Kaarus
 
 
 
 Kinkažu  meenutab 
oma välimuse, eriti 
haardsaba poolest 
ahvi, kuid tegelikult 
kuulub ta kiskjaliste 
seltsi. Ta on 
pesukaru  
lähisugulane.
 
 
Kinkažu elukoht
 Kinkažu asustab 
troopikametsade 
puulatvu alates 
mehhiko lõunaosast 
kuni  Mato  Grosso 
mägedeni Brasi lias.
 
 
Kinkažu toitumine
 Kinkažu sööb 
puuvilju, nektarit, 
mett ja  linnumune  
ja –poegi. 
 
 
Kinkažu keha
 Kinkažu keha on 42-57 cm
 Saba on kuni 55 cm
 Kaalub 1,5-4,5 kg. 
 Elab ligikaudu 19 aastat.
 
 
Iseloomulikud omadused
SABA: Äärmiselt liikuv, sageli sama pikk kui 
keha. Ta mässib saba ümber oksa, et 
ronimisel ja söömise ajal tasakaalu hoida. 
Saba aitab tal oksa peal püsti püsida. 
KARVASTIK: Kuldkollane, sametine, lühike ja 
tihe.  Poegade karvastik on õrn, tume ja läikiv.
KEEL: 12 cm pikk. Kinkažu limpsib sellega 
õienektarit ja puuviljamahla. Keelega puhastab 
ta ka oma karva. 
EES- JA TAGAJÄSEMED: Igal käpal viis pikkade 
küünistega varustatud varvast, mis on toidu 
hankimisel abiks. 
 
 
Kinkažu pojad
 Ti nus kestab 112-118 
päeva.
 Poegi harilikult 1 .
 Kõrvaavad avanevad 5 
päevaga. Silmad kuni 12 
päevaga.
 2 kuused pojad on 
võimelised oma saba 
ümber oksa mässima.
 Võõrutatakse 4 kuu 
vanuselt.
 
 
Huvitavaid fakte
 Ni ske vihmametsade õhk 
katab suurema osa 
vedelikuvajadusest. 
 Kinkažu on ainus kiskjaline 
kel el on haardsaba.
 Kinkažu veedab terve oma 
elu puudel. Maapinnale 
laskub ta väga harva. 
 Kinkažu on ööloom. Päeval ta 
magab kerratõmbununa 
puuõõnes ja katab 
esikäppadega oma silmad või 
puhkab puuoksal peesitades 
palava  päikse paistel.
 
 
Vaenlased ja kaitse
 Kinkažu pole looduskaitse all, kuigi ta 
vaenlasteks on inimesed, rebased ja 
jaaguarid. Kuna ta on puudel ja liigub 
öösiti, siis ei saa teda vaenlased kätte. 
 Kui ta öösiti tegutsema hakkab, liigub ta 
vaikselt  ja hiilib inimestest mööda. 
Seetõttu on ka arvukust raske määrata. 
 
 
Kasutatud materjalid:
Kogumik loomari gis IMP BV / UAB IMP  baltic
www.google.ee
 
 
 
 

Document Outline

  • Kinkažu
  •  
  • Kinkažu elukoht
  • Kinkažu toitumine
  • Kinkažu keha
  • Iseloomulikud omadused
  • Kinkažu pojad
  • Huvitavaid fakte
  • Vaenlased ja kaitse
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Kinkažu #1 Kinkažu #2 Kinkažu #3 Kinkažu #4 Kinkažu #5 Kinkažu #6 Kinkažu #7 Kinkažu #8 Kinkažu #9 Kinkažu #10 Kinkažu #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheDjDz Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka

Loodus
Austraalia loomastiku uurimistöö
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

Salastatud kool Salastatud 8. klass Mõnda huvitavat Austraalia loomastikust Uurimistöö Juhendaja õp Salastatud Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1. Austraaliale iseloomulikumad imetajad..................................................................4 1.1. Ainupiluliste selts.....................................................................................................4 1.2. Kukruliste selts.........................................................................................................5 1.3. Kiskjaliste selts.........................................................................................................7 1.4. Jänese

Bioloogia
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -

Loodus õpetus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun