KANEELIPUU (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

ppt

Kaneelipuu

Kaneelipuu Mis kliima tingimustes kasvab , mitu saaki aastas ? Kaneelipuu kasvab ainult troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikul. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb.  Millistes riikides peamiselt kasvab , algne kodumaa? Tänapäeval kasvatatakse seda puud ka Indoneesia, Madagaskari, Väikeste Antillide ja Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Algselt pärit Sri Lankalt.  Milleks ja kuidas kasutatakse ? Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai

Geograafia

9

odt

KANEEL

TALLINNA TEENINDUSKOOL ................................................... ............................. KANEEL Referaat Juhendaja: ................................................... Tallinn 2012 Sisukord Tallinn 2012........................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................

Toiduainete õpetus

10

docx

Maitsetaimed

KANEEL Kasutatakse. Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid ja muud. Kaneeli tarvitamine on eriti levinud putrude, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Samuti kuulub kaneel lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveini koostisesse. Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina. Samuti maitsestatakse kaneeli lehtedega suppe, lihatoite ja kala. Kasvatatakse.

Bioloogia

8

doc

Maitsetaimed

................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel.........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................... 8 Sissejuhatus Maitseained on laiemas mõttes kõik ained, mida me lisame toidule, et anda sellele paremat maitset ja lõhna. Kitsamas mõttes on maitseained vürtsitaimede aromaatsed osad, mida tarvitatakse värskelt või kuivatatult. [kalev.ee] Vürtse kasutatakse

Kokandus

14

doc

Kursuse töö - vürtsid

palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said

Toit ja toitumine

9

docx

Maitseainete töö

1.KLASSIKALISED MAITSEAINED Klassikalisteks maitseaineteks nimetatakse klassikalisi vürtse. Kokku tuntakse üle poolesaja vürtsi, millest kodusel toiduvalmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda. Maitseaineid tarvitatakse kuivatatult, värskelt või siis nii üht kui teist moodivürtsid on troopiliste või subtroopiliste taimede osad, mida enne tarvitamist töödeldakse. Neil on tugev püsiv lõhn ning põletav maitse. Siia kuuluvad näiteks: ingver, kaneel, kardemon, loorberileht, muskaatpähkel, nelk, must pipar, rosmariin, safran, vanill. 1.1 PAPRIKA Santa Maria jahvatatud paprika on valmistatud maguspiprast. Maitse on mahe ja meeldiv, samuti annab see toidule kauni punase värvuse. Kuumuta paprikapulbrit enne lisamist tilgas õlis! Maheda üldmaitseainena sobib paprika paljudesse roogadesse ning on hakklihatoitude ning grillkastmete põhimaitseaineks. 1.2 INGVER :

Kokk

16

docx

Maitseained

andis just estragon värvi ja maitse tuntud rohelisele “Tarhuni” limonaadile. Estragon esineb looduslikult ja on üks parimaid maitseaineid. Ainulaadne on ta maitseainena äädikas leotatult. Taime lehed ja võrsed lõika peeneks, pane pudelisse ja vala üle söögiäädikaga. Sule pudel ja pärast lühiajalist seismist saad eriti hea maitse ja aroomiga ekstrakti, mida võib lisada toitudele. Lehtedele võid uuesti äädika peale kallata Vürtsid: Kaneel Kaneeli on juba antiikajast kõrgelt hinnatud maitse- ning ravimtaimena. Keskajal oli kaneel lausa kulla hinnas ning tänapäeval on see meie köögis üks sagedamini kasutatavaid vürtse. Vürtsina kasutatakse loorberiliste sugukonda kuuluva kaneelipuu koort (Cortex cinnamoni). Kaneeli (Cinnamomum zeylanicum) tunti Hiinas juba 2700. aastal eKr. Peagi levis kaneel Araabia kaupmeeste vahendusel esmalt Egiptusesse ja seejärel Euroopasse.

Kokandus

26

docx

Puuviljad ja pähklid

LÄÄNE ­ VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja ­ Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, fütontsiidide ja teist

Bioloogia

Kommentaarid (0)