maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see probleem kõige aktuaalsem, sest seal on toidu ja põllumaade vajadus kõige suurem. Teiseks probleemiks on aga metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Ise arvan, et metsaraiet tuleb teha mõõdukalt ning paralleelselt tuleks
rikub ära kogu jõe loomu ja ilu, elektrit saaks aga ehk ühele mehele hommikukohvi valmistamiseks," iseloomustab üks Nõmmeveski joa lähedal elav talumees oma suhtumist veejõujaama rajamisse. Eestis moodustab praegu hüdroenergia osakaal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia hulgast kaks kolmandiku, veest toodetud elektri mahu kasvu piiravad aga nii Eesti kesine hüdroenergeetiline potentsiaal kui elektrijaamade rajamise kõrge hind. Marek Strandberg ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest märgib, et hüdroenergial pole Eestis suurt tulevikku. "Hüdroenergeetikal oleks meil perspektiivi ehk ainult kombineeritud viisil koos põllumajandusega, kus võiks rajada paisjärve, mille lõuna poole avanevatel kallastel saab kasvatada näiteks maasikaid," selgitab Strandberg. Vältimaks kalade liikumise takistamist, peaks Strandbergi hinnangul Eestis kasutatama hüdroenergia tootmisel sukelturbiine, mis sukeldatakse suurema kaldega jõe põhja ning kus
Prügivedu on meil hästi korraldatud ja lähedal olemas jäätmejaam, seega on jäätmete ladustamisega olukord normis. Biolagunevad jäätmed on meie küla elanikel tavaks koguda aeda hunniksse (või mõnel isegi spetsiaalsesse konterinerisse) ja kasutada oma enda aiamaal kompostina. Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Põllumajandus Külas asuvad AS Võhmuta PM mullikatall, pullide ja vasikate laut ning loomadele on eraldatud koplid. Enamik põllumaad on ühistu kasutada. Ühistu kasvatab erinevaid teravlijasorte (nisu, oder, raps), aga mõned aastad tagasi on katsetatud ka maisi kasvatamist loomade toiduks. Eri aastatel kasvatatakse eri põllumaadel erinevaid kultuure, et säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus. Näiteks peab vahepeal kasvatama liblikõielisi taimi ja hernest. Meie talu (Jaani talu) põllumaad (u 16 ha) harime ise, peamiselt teravili.
2010. aastaks plaanib Indoneesia istanduste alla panna juba 8-10 miljonit hektarit[1]. Selleks, et istandustele ruumi teha raiutakse saarel metsi maha, eriti kohtades kus mullad on viljakamad ja sademed jagunevad aasta läbi ühtlasemalt. Need on aga ka kohad, kus vihmametsad on kõige liigirikkamad, mis tähendab ka paljudele juba hävimisohus liikidele kodukaotust. Istadusi luuakse enamasti kohtadele, kust on mets maha võetud. Kuid kohe pärast tühjendusraiet pole veel võimalik põllumaad harida, sest pinnses on veel puujuurikad. Selleks et pinnas põllumaaks muuta, põletatakse metsast allesjäänud ala, saades nii ebameeldivatest juurikatest kiiresti lahti. Kui juhtub olema kuiv, siis võivad need tuled kontrolli alt väljuda ja levida teistesse lähedalasuvatesse metsadesse. See juhtus Kalimantanil aastatel 1997-1998, kui El Nino hoovus tõi tavalisest tunduvalt kuivemat õhku. Seetõttu väljusid tulekahjud sedavõrd kontrolli alt, et kokkuvõttes põles maha 9
/2/ Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Tahkete jäätmete kõrval tekib üha enam vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonnareostus. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarengud./3/ Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks
Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3. 3. Pinnase saaste 4 Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 4. Vee saaste
Mitu korda ületab kogu maismaa taimede netofotosüntees fossiilsete kütuste põletamisel eralduvat CO2 voogu (2x, 4x, 6x, >10x)? Umbes 5 Gt aastas lisandub süsinikku atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisest. Netofotosüntees on 60 Gt aastas. 60 Gt/5 Gt = 12 korda. 5. Nimeta taastuvaid energiaallikaid? Analüüsi nende plusse ja miinuseid? Päike - suhteliselt madal kasutegur, masstootmiseks on vaja suurt pinda, fotoelemendid on kallid. + peaaegu puudub KK saastus (ioniseeriv ja soojakiirgus puuduvad) Tuul - kahju linnustikule, kalakoelmutele,tuuliku labade pöörlemisel tekib vibratsioon ja müra + KK säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale, tasuta ressurss, praktiliselt piiramatu eriti mererannikutel, suur produktiivsus. Maasoojus - geotermaalsed allikad - efektiivselt energiatootmiseks sobivad vähesed paigad maailmas, sooja auru ei saa kaugemale kui 30 km transportida. Suurte miinustemperatuuride puhul ei pruugi katta sooja vajadusi
hoida puhta õhu ja seal elavate loodmade nimel! Click to edit Master text styles Second level Third level Metsade häving Fourth level Fifth level Kuna me oleme nii nõudlikud, siis hävitatakse suurtes kogustes metsa, et neile paberit teha, et kütet saada ja paljudeks teisteks tegevusteks. Kuid me ei mõtle metsas elavatele loomadele ja sellele kui oluline meile mets on. Me ainult tahame kõike hävitada mitte kaitsta. Me ei hooli millestki enne kui valusad tagajärjed käes. Mets on puhta õhu puhastajana väga oluline ressurss. Click to edit Master text styles Second level Third level
Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed,
toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Kohalik Agenda 21) * Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse. ("Brundtlandi komisjon", 1987) * Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Agenda 21, 1992) * Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist.
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vält
midagi jätta ega sealt võtta. Kuid kogu meie elu ju kasutab loodusressursse. Meil ei oleks elektrit, kui me põlevkivi ei kaevandaks ega kütaks. Elektrit saaks ju toota ka hüdroelektrijaamades. Kuid autode kütus? Meil küll puuduvad kivisöekaevandused ja naftamaardlad, kuid seal, kus need on, neid ka kasutatakse. Siinkohal ei saa me rääkida looduse kaitsmisest, sest kui me seda tuliselt üksnes kaitseks ja hoiaks, jääks inimkonna areng seisma ja hakkaks taandarenema. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, ratsionaalselt ja heaperemeheliklt. Kui ka mõni tiik kaladest lihtsalt tühjaks püüda, pole seal peagi enam ainustki kala. Kui kalu enam ei ole, et tule neid ka juurde, kuna pole enam kudevaid täiskasvanud loomi. Kui kaovad kalad, pole tiigile asja kaladest toituvatel lindudel ja nii edasi. Targalt toimime me siis, kui püüame kala just niipalju, et need jõuaksid paljuneda ja end taastoota
Kui väljalangemisi toimub massiliselt ja püsivalt, tekivad süsteemis häired, mis ei jäta mõjutamata ühtegi osa ka inimest. Hävinud liigid viivad endaga kaasa inimese poolt kasutamata võimalused ja informatsiooni: võimalusi leida uusi toitumis- ja ravivõimalusi, võimalusi kahjurite või umbrohtude tõrjeks. Putukate asendamatus õistaimede (seal hulgas ka põllumajanduslike taimede) tolmeldajatena on üldtuntud. Hävitatud metsade kohale tekivad põllumaad, sest üha kasvav rahvaarv eeldab suurema toidukoguse tootmist. Ühesugustest taimedest koosnevate väljade teke kätkeb endas haiguste ja kahjurite leviku ohtu. Neid omakorda tõrjutakse mürkkemikaalidega, mis toiduahela kaudu liiguvad, levivad ja kogunevad just toiduahela kõrgemates lülides, kus ka inimene paikneb. Hävimisohus liike on võetud otsese kaitse alla, tähtis on säilitada haruldaste liikide elupaiku, rajada kaitsealasid. Seejuures on igal rahval eesõigus hoolitseda
elamine vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumisi siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi. Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk. 1) ujutaimed ehk lemniidid 2) veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed) 1) põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) 2) samblad 3) mändvetikad 1) elodeiidid 1) nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid 1) ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid 4
Pealegi see põllumaahektar, mis 1940. aastal pidi toitma kaks inimest, peab 2020. aastal toitma juba viis inimest. (Andres Oopkaup). Sellega seoses pannakse olemasolevatele põllumaadele peale liiga suur koormus ja mullad muutuvad hapraks, mis võib viia kõrbestumiseni. Viimase 50 aasta jooksul on kaotatud üle 10% haritava maa kogupindalast, sest põllumajandus on olnud liiga intensiivne. Kuna rahvaarv kasvab ja põllumaad jääb inimeste toitmiseks väheseks, siis raiutakse põllumaa juurde saamiseks maha vihmametsi. Enamik tuntud troopiliste metsade hävimise põhjuseks ongi nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Peamiselt on metsade maha raiumise probleem süvenenud arengumaades, kus rahvaarv kasvab kiiresti ja sellega seoses tekib ka põllumaa puudus. Vihmametsade hävimine seab aga ohtu keskkonna, seda siis näiteks taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90%
inimestele surmav, kuna ilm muutuks liiga palavaks ja hapnikku oleks tarbimiseks liiga vähe. Inimesed on taimi kasvatanud ikka enda heaolu nimel. Aja jooksul on leitud erinevaid viise ja võimalusi, mida taimedest toota, kuid kõige esimene põhjus, miks inimesed hakkasid taimi üleüldse kasvatama oli enda kõhu täitmine. Loomade küttimine oli raske ja see võis võtta palju aega, korilus oli aga lihtne moodus saada toitu kätte endale vajaminevates kogustes, kui just põud seda ei takistanud. Alguses kasvatati erinevaid juurikaid ja vilju, kuid ka puid ja põõsaid, mis pakkusid koriluseks suurepäraseid võimalusi. Kogu inimkonna ajaloos on inimesed kasutanud umbes 7000 erinevat taimeliiki, mida on kasutatud toiduna inimeste söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on
Tuumajaam Eestis kahju-ja kasutegurid Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ei suuda ainult tuulegen
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Arvatavasti vähesed inimesed mõtlevad enne, kui autot tankima lähevad, palju naftat veel maakeral alles on, või järgmise hõbeehte ostmisel esitavad küsimuse, kas mul on seda vaja. Me elame tarbimisajastul, me kodud on täis asju, tihti ka ebavajalikke. Palju on küll räägitud ka rohelisest eluviisist, nende ebavajalikke asjade taaskasutamisest, kuid millegipärast ei taha roheline mõtteviis meie ühiskonnas kuigi hästi juurduda. Kas on üldse võimalik ja kuidas on võimalik ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Tihti tundub mulle, et inimeste arvates on maakera ressurssid piiramatud. Või kui isegi mõeldakse, et need on piiratud, siis on väga vähe inimesi, kes seetõttu oma tarbimist ohjes hoiaksid. Tegelikult on probleem üsna tõsine. Kui vaadata seda numbrites, siis viimase kolme aastakümnega on inimkond ära kasutanud 1/3 kogu maakera ressurssidest. Kui siinkohal tagasi tulla h�
Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.
kollektsioonid. Eesti kiirmoebränd Monton toodab aga aastas lausa 12 kollektsiooni. Poekettide nagu Zara ja Topshop kollektsioonide numbrit on pea võimatu määratleda. [3] Kiirmoe mõte on võimalikult kiirelt ja odavalt viimaste trendide tarbijateni jõudmine. [2] See on suunatud peamiselt naistele. [4] 1.1. Kiirmoe edu saladus Kiirmoe eduretsept on lihtne odavus ja viimase aja kuumimad trendid. Kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes ning seetõttu on need saadaval paljudele. [2] Pidevalt uueneva kaubavalikuga tagatakse klientide soov võimalikult tihti poodi külastada ja pikemalt mõtlemata viimast moetrendi esindav ese ära osta. [2] Ka moeajakirjad aitavad kiirmoe võidukäigule kaasa iga hooaja ,,must-have" nimekirjadega. Naised on moest küllastumatud neil peavad alati olema viimased trendid. [4] Enamasti on kiirmoe firmadel väga hea turundus ja reklaam. Reklaamides paari üliodavat
kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
Massiturism ja sihtkoht Turistide arv kasvab iga aastaga aina suuremaks. Uued maailmaavastajad reisivad alguses tüüpilistesse kuurortlinnadesse, kus on odav ja lihtne liigelda ning reisi nautida. Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde töökohti, reklaamib enda riiki, kultuuri, traditsioone ning toob üldjuhul majandusliku kasu. Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine. Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta. Kui inimesed ei hakka sellest praegu mõtlema, siis ei pruugi 20. aasta pärast teatuid loomaliike või ajaloolisi kohti enam a
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Planeet Maa on meile kõigile ühiseks elupaigaks ning sellega tuleb targalt ümber käija. Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad, et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja korras hoida. Eestis k
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad.......................................................................................
Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on lood
kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagajärgede üle mõtlemata. Kuid tänapäeva
7 Miljardit inimest Viimaste aastakümnetega on rahvaarv teinud meeletu muutuse. Rahvaarv on neljakümne aastaga suurenenenud 3,5 miljardit ja nüüd järgnevalt hakkangi arutlema selle plusse ja miinuseid. Rahavastiku kasvamine on endaga kaasa toonud suuri keskkonna- probleeme. Suure rahvaarvuga riikides on oluliseks probleemiks kujunenud vesi, seda ei jätku kõikidele inimestele. Ilma veeta elu ei saa toimuda ja vee puuduse tagajärjel sureb igapäev umbes pool miljonit inimest . Minu arvates peaksime ka meie vähem vett raiskama, kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toidu- valmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jäävad meie metsad üha väiksemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel. Üheks suureks miinuseks rahvaarvu kasvu juurues on see,
heaks näiteks oleks California, kus ekstensiivse karjakasvatamise tõttu on põhjavee tasemed langenud väga madalale. Alad, kus põhjavesi on otsa saanud muutuvad elamiskõlbmatuks ja taimkate kaob, see omakorda toob esile olukorra, kus langev päikese energia ei jõua taimedeni vaid lihtsalt soojendab pinnast ja läbi selle õhku. Vee kuritarvitamine pole siiski suurim mure kliimasoojenemise juures. Probleemiks on loomad ise, sest iga loom hingab välja suurtes kogustes CO2 gaasi ja eritab muid erinevaid gaase, mille hulgas üks kõige ohtlikumatest meie atmosfäärile on metaan. Maailmas on nüüdeks üle 7 miljardi inimese, aga viie aastaga on kasvanud karjaloomade arv 60 miljardilt 70 miljardini ega näita märke aeglustumisest. 7 Kui vaadata CO2 üleküllust atmosfääris siis see ei tee suuri muudatusi paarikümne aastaga vaid sajandite vältel on see vaadeldav. Samal
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma elukeskkonda: raiunud maha palju m
toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Kohalik Agenda 21) * Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse. ("Brundtlandi komisjon", 1987) * Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Agenda 21, 1992) * Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
