Roheline mõtteviis (13)

Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu
Planeet Maa on meile kõigile ühiseks elupaigaks ning sellega tuleb targalt ümber käija. Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad , et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud „rohelised“ rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja korras hoida.
Eestis kasutatakse põhiliselt energia tootmiseks põlevkivi, kuna seda ei pea sisse ostma ning seetõttu on see odav. Üldjoontes on sellega üpriski mugav ja soodne energiat toota, aga seoses põlevkivi kaevandamisega kaevatakse üles suured maa-alad ning maastik kaotab oma loodusliku vormi. Peale selle põlevkivi põletamisel satub õhku palju gaase , mis põhjustavad happevihmade teket ja need omakorda kahjustavad taimi. Eestiski on Roheliste Liikumise üldprogrammis eesmärk vähendada taastumatute loodusressursside kasutamine ning tahetakse tarvitada rohkem taastuvaid ressursse. Selle pärast on kasulik kasutada tuule-, päikese-, ja hüdroenergiat. Nende kasutamine on isegi odavam kui taastumatute loodusvarade kasutamine ning loodust kahjustavad nad väga vähe, küll aga on neilgi oma negatiivsed küljed. Kuna tänapäeval kasutatakse kõikjal elektrit siis peab elekter olema stabiilne ehk iga kord kättesaadav olema. Tuule- ja päikeseenergia ei ole aga stabiilsed, sest kui on liiga vähe või palju tuult , siis tuule abil ei saa elektrit toota. Kasutades ainult päikeseenergiat, peab aga ööpäeva ringselt päike paistma, aga nii see ei ole. Hüdroenergia on küll stabiilne ja see toodab elektrit koguaeg , kuni vesi voolab, aga seoses tammede ehitamisega, võivad kaasneda suured üleujutused. Taastuvate loodusressursside kasutamise tehnika pole veel nii palju arenenud ning neilt ei saa nii palju energiat, kui oleks võimalik ning samuti on tuulegeneraatorite, päikesepaneelide ja tammede rajamine kulukas ja keeruline.
Väga tähtis meile kõigile on puhas õhk ja vesi ning kui neid reostata, muutuvad kõigi elamistingimused halvemaks. Õhu ja vee puhtust mõjutavad palju masinate heitgaasid ja korstnatest tulev tahm . Suured tehased ja samuti autod, mida tekib aina juurde, reostavad õhku väga palju ja suurte tööstustehaste töötamisel kaasneb tavaliselt ka vee reostus , kuna vette lastakse palju jääkprodukte. Paljud inimesed, kes elavad linnas, ostavad endale suured maasturid, mis võtavad palju kütet ja saastavad õhku rohkem kui väikeautod. Kuna autosid on palju ja heitgaasid, mis autodelt tulevad, on väga mürgised, siis peaksid inimesed kasutama rohkem ühistransporti või siis loodussõbralikemaid autosid. Näiteks suurtes linnades on ju väga mugav sõita ühistranspordiga, väiksemate autodega või siis jalgrattaga . Selle tulemusena oleks kulud odavamad ja heitgaase satuks atmosfääri tunduvalt vähem. Seda oleks kerge teostada, aga isegi sellisel tegevusel oleks palju negatiivseid külgi. Esiteks enamik inimesi ei sõidaks ühistranspordiga, sest nad tahavad rohkem privaatsust ja tihtipeale on ühistranspordid suhteliselt räpased. Teiseks nii mõnigi ei taha endale soetada väikest autot, kuna neile meeldivad suured ja ruumikad autod, milles oleks mugavam sõita.
Iga inimene saab kaasa aidata , kui näiteks hoiab kokku elektrit ja vett ning ei raiska seda ilmaasjata. Tähtis on ka asjade taaskasutamine. Et igasugused tarbeesemed lihtsalt prügimäele või metsa ei ladestuks, töödeldakse kasutatuid asju ning nad pannakse uuesti müüki. See aitab väga palju kaasa looduse hoidmisele. See võib olla inimestele tülikas, kui nad peavad oma prügi sorteerima, aga laiemas pildis võidavad kõik. Näiteks aasta 2008 mai alguses tehti kampaania „Teeme ära“, kus oodati vabatahtlike inimesi üle Eesti, et koristada ära metsaalused ja teha Eestimaa puhtaks. See osutus väga edukaks ja prügi korjati kokku mitusada tonni.
Väärispuit on olnud koguaeg hinnas ja inimesed teenivad selle pealt suurt raha. Seetõttu on juba pikemat aega massiivselt raiutud maha vihmametsi, mida võib nimetada Maa „kopsudeks“, sest nad toodavad kõige rohkem hapniku. Samuti elab vihmametsades palju loomi, kelle kodud hävitatakse puid raiudes. Euroopa riikides on viimasel ajal väärispuidu nõudlus vähenenud, kuna inimesed on hakanud rohkem loodussõbralikumalt mõtlema. Küll aga leidub veel palju isikuid, kes teenivad suurt raha sellega ja kasutavad väärispuitu mööbli ehituses.
Rohelise mõtteviisi vastuväiteid leidub üsna palju, aga need ei ole üldse tõsised, samas aga poolt väiteid, miks peaks mõtlema „roheliselt“, on tõsisemad. Kuna alternatiive leidub palju, siis saab teha kõike väheke rohkem loodussõbralikumalt ning sellepärast arvan, et rohelises mõtteviisis ei ole midagi halba ja nii mõndagi saaks teostata.