Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia eksami 1-4 vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fosfor, lämmastik, ringe, konventsioon, liselt, ökoloogiatmosfäärineringe, märgalad, keskkonnakaitse, saakloom, reostus, kaitsel, populatsioon, ühenditest, põllumajanduslikud, rahvuspark, eluruum, kiskja, konkurentsllelopaatia, riiklikult, oikos, logos, otseses, elusorganismide, biosfääris, lagundamis, päikesekiirgus, ringed, elusloodusläbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Väike geoloogiline aineringe- hõlmab:a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja
lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. · Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks · Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. · Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. · Väike geoloogiline aineringe- hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise;
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi:
looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Eesti liitus 12. juuni 1992 Ramsari konventsioon
populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraaltoitumise reziimi (trofotoop) ja (meso)kliimat (klimatoop). Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt)
muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde
Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib
Samuti olid mõjutatud loomad, linnud, taimed ja ka inimesed. 9. KESKKOND- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. KESKKONNAKAITSE- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused (esteetilised, teaduslikud, maanduslikud, ressurssoloogilised). Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit;
Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide (pms
soojusenergiaks 33% peegeldub tagasi kosmosesse 22% neeldub atmosfääris 45% neeldub pinnases Fotosüntees 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks Rakuhingamine - Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestel · Hingamisahela reaktsioonide käigus sünteesitakse 36 ATP molekuli Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna CO2 ringe toimub elus ja eluta looduse vahel. Atmosfääris CO2 esineb gaasina, mida taimed tarbivad fotosünteesiks, taime sööb mingi väike loom, teda sööb suurem loom. Siis, kui suurem loom sureb ära, lagundajad lagundavad teda ja libast lendub CO2 õhku tagasi või läheb mulda sisse mineraalidena. Pikaaja möödudes võib CO2 talletuda kivististe ja fossiilsetesse kütustesse mille põletamisel saatub CO2 taas atmosfääri Toitainete liikumine ökosüsteemis
6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. 7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis
näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produkstiooniprotsessis läheb süsinik uuesti ringesse. Lämmastikuringe Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Peamiselt leidub lämmastikku atmosfääris (78%) ning sealt saab ka tema ringe alguse. Esmalt imendub lämmastik maapinda ning bakterid seovad teda liblikõieliste juuremügaratele. Seejärel kandub lämmastik edasi mullabakteritele mis eritavad neid enamasti mulda. Peale seda toimub ammonifikatsioon ja nitrifikatsioon ning sealt kandub edasi osa taimedele, lagundajatele ning osa denitrifitseerijate bakteritele. Nende kaudu eraldub lämmastik taaskord atmosfääri tagasi ning ringe hakkab uuesti pihta.
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi
Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. 7
anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Aineringe - on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Albeedo - on pinna peegeldumisnäitaja. Allelopaatia - on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega allogeenne suktsessioon - mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul (nt Läänemeri, Must meri). Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.) 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused. 3. toitained (N ja P). 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid. 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne. 6. põhjasetted. 7. termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõeuevara leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormena. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. o Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. o Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks.
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem
• Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed
6. Roheline revolutsioon- toidutootmise suurendamine ja saagirohkete sortide kasutuselevõtt (väetised, pestitsiidid, niisutus) Aastal 1960 7. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. 8. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimeste elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 1. Rahvuspark maailmas loodi Yellowstoni 1872. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed , mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise , maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10
kui aga see väheneb, hakkab aja pikku saakloomade arv jälle suurenema ja seetõttu saab ka kiskjate arv suureneda jälle. Lotka-Volterra võrrand : dC/dt=fa'CN-qc 21. Saakloomade kaitsekohastumused; Saakloomade kaitsekohastumused: · Mehhaaniline kaitse, nt siilidel on okkad · Keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · Pelgupaik, nt urg · Kiirus · Värvusega seotud: o Varjevärvus (potentsiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast) o Segav värvus (sebrade triibulisus häirib lõvi, kui kari liikuma hakkab) o Hoiatav värvus (kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskjale märku, et teda ei puudutataks) o Mimikri jäljendamine. Mülleri mimikri mittesöödavad liigid jäljendavat üksteist, et võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks
· Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. · Keskkond on tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oluskeskkond, teisalt aga kõigi mõjutavate välistegurite kogum. · Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet.
Iga g. jaotub kontsentrilisteks osadeks. G-dena käsitatakse ka biosfääri ja maastikusfääri, pedosfääri (muldkonda) ja fütogeosfääri (taimedega maastikusfääriosa). Geoökoloogia e. maastikuökoloogia ökoloogia ja maastikuteaduse piirteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. Globaalprobleemid nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. G-d on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg, näit. loodusvarade nappus, energiakriis, keskkonnakriis, nälg. Globaalökoloogia e
On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted Termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide 6. Litosfääri saaste On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Liiv ja kruus kuluvad täitematerjalide ja betooni tootmiseks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln
6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal-tsirkulatsioon 7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8)Vee suure erisoojusemahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia. Ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad
Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste. · Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed
annaabi.ee 
