Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning
VIHMAMETS Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50 kuupmeetrit/ha Indoneesia, eebenipuu, Palju sademeid, Malaisia sandlipuu soe hea ainering Metsarikkamad riigid: I. Venemaa II. Brasiilia III. Kanada IV. USA Probleemid seoses metsadega 1. Metsatulekahjud esinevad kõikides metsades, kuid kõige rohkem Siberi okasmetsas 2. Happevihmad eriline probleem eriti okasmetsas, aga ka lehtmetsas 3. Põllumaade laiendamine metsade arvelt eelkõige kannatavad vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5. Suurpuidukasutus ei jälgita metsade majandamise põhinõuet, toorpuit viiakse välja; eriti arenenud riikides ja endistes sots
sed enamasti marja.Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hariliku paakspuu õied Click to edit Master text styles Second level
Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on levinud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel ja Austraalias lähistroopilises, troopilises, lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Üldiselt huumusevaene ja väheviljakas. 5
.............................................................................. .................................................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................................................... 4. MILLE POOLEST ERINEVAD MULLAPROTSESSID PARASVÖÖTME OKASMETSAS JA EKVATORIAALSES VIHMAMETSAS? PÕHJENDA 4P 1. ERINEVUS: .................................................................................................................................................. PÕHJENDUS: .................................................................
kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse
haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid okasmetsas. Sega-ja lehtmetsa loomastik Lehtmetsa levinumad loomad on metsnugis ja hirv Põhja-Ameerikas levinumad loomad on skunk ja pesu- karu. Poolkõrbed ja kõrbed Kaamel on kõrbe tähtsaim liikumis vahend ja temalt saab villa,piima,nahka ja liha Kõrbe ohtlikuim roomaja on:Kobra
· Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton. Eesti kuulub segametsavööndisse: Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi.
Okasmetsad Laura Ennukson Asend O Okasmetsad asuvad parasvöötme põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja
a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9. Millisel aastaajal ja miks on okasmetsas loomaliike rohkem? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. INIMTEGEVUS 10. Kuhu on peamiselt koondunud asulad? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. Miks? Sealt saadakse toitu. 11. Nimeta peamised keskkonnaprobleemid okasmetsade piirkonnast. a) happevihmad b) Tehased ja vabrikud c) autod paiskavad õhku mürgiseid aineid . Pilvi Tauer
Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.
hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 4. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad.
Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest
Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis
*Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine.
kohast eemale. X Protsess on intensiivne vihmametsades. Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks. 2.5 Selgitage kahe näite abil murenemise rolli looduses 1. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. 2. Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende murenemisel. 2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused.
rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid. Tundras-madal temperatuur, maapinna külmumine ja igikeltsa teke. Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Toimub leetumine. Rohtlas- tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.Kamardumine.Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad
Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ? Sest osoonikiht kaitseb meid kõrvetava päikese eest. Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu.
Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et mänd on läbipaistvam ja heledam kui kuusk, tumetaiga nimetus tuleb ka valdavast puuliigist (kuusk on tihedam ja tumedam). Euroopa okasmetsas kasvavad kuusk ja mänd, Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg ning Siberis lehis ja seedermänd. Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid grislisid.
ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel
Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas? Vihmametsades on ülekaalus keemiline murenemine, Okasmetsades on ülekaalus füüsikaline murenemine. Vihmametsades on paksem huumuskiht ja vanem muld. Mõlemas on leetumine.
Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade
Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsa suuremad jõed on Ob, Jensissei ja Leena. Suuremad järved okasmetsas on Laadoga ja Äänisjärv. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained.
mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks 10. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade majanduslik tähtsus? Tähtsamad liigid nagu kuusk, mänd, lehis, nulg, tsuuga jt. on hinnatud ehitusmaterjali ja küttepuuna. 11. Võrdle inimtegevust ekvatoriaalsetes vihmametsades ja parasvöötme okasmetsades. ekvatioraalsetes vihmametsades elavad siiani hõimud,kes pole siiani tsivilisatsioonis olnud,alepõllundus,hõredalt asutatud. parasvöötme okasmetsas on inimeste tegevus peamiselt seotud metsandusega,metsa raiutakse kütteks,ehitus materjaliks,veekogude ääres kalapüük. 12. Mis on metsatööstus? Metsatööstus on tööstusharu,mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise,järkamisega),materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. 13. Nimeta suurimaid metsatööstus piirkondi. Ameerika Ühendriigid,Kanada,Brasiilia,Venemaa ja Hiina 14. Kirjelda metsatööstuse klastrit.
lõunasse, kui läände euraasia idas: p.atlandi hoovus ja keskel arktilised tuuled, sest puuduvad mäed. Erosiooni prob.-rohtlad. Mix tekib erosioon? Puuduvad metsad, taimedel vaid väiksed juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.- suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline. Inimene on seal: karjatamine, maaharimine. Mullastik okasmetsas, mix? Kliima-v.külm, sademeid on rohkem, kui aurumine,igikelts- ei lase veel pinnasesse imenduda. Euroopas ei esine kõrbet, vihmametsa, savanne. Ekv. Vihmamet. Säilitamine, mix? Hapnik, suur liigirikkus.ferraliitmullad-vähe huumust. Must mullad- palju huumust
tagasi. (max 2 punkti) 13. Tähista kaardil Ladina -Ameerika ja Kaug-Ida. Kummagi piirkonna märkimine annab max 2 punkti. Kui õpilane on liiga suure või väikese ala märkinud, siis saab proportsionaalselt vähem punkte. (max 4 punkti) 14. Mille poolest sarnaneb ja mille poolest erineb mullateke parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? Põhjenda nii sarnasust kui erinevust. Sarnasus + põhjendus: Väheviljakad. Mõlemas ületab sademete hulk aurumise, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Mõlemad on happelise reaktsiooniga. Mõlemal õhuke huumuskiht. Erinevus + põhjendus: Vihmametsade mullad on rauarikkad, mis on tingitud keemilisest murenemisest. Okasmetsades sellist protsessi pole. Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused.
Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik) ja samblaid. Heletaiga(mänd,lehis) kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. 8) Inimtegevus okasmetsas? Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Ameerika 9) Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie Ümarpuidu eksport Väärispuidu eksport Peamiselt paber- ja puittoodete eksport
Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga
Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad. Piirnevad tundra ja metsatundratega ning rohtlatega. Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad, seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked. Loomadest on seal kitsed, jänesed, nugised jt., taimedest kasvavad seal kask, paju, vaher, tamm, pärn jt puud. Sealsete metsade keskkonnaprobleemiks on veekogude reostumine ja õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele.
peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal elas üks isend vähemalt 5 aastat ja 5 kuud. MUSTTIHANE Musttihane (Periparus (Parus) ater) pesitseb peamiselt okasmetsas, sageli kõrgete kuuskedega kohtades. Ta on paiga- osalt rändlind. välja näeb ta nagu rasvatihse värvitu nõbu. Sama sugused must pea ja valge laik põsel. Musttihase pea on oluliselt suurem ning kukal täidlasem millel asub ka piklik valge laik mis ulatub seljani, see paistab hästi tagant vaates. Rinna osa ja kõht ei ole erkkollane nagu ravatihasel vaid pigem hallikas-beezikas-valge. Musttihase üldpikkus on 10-11,5 cm, kehakaal 8-10 g ning tiibade siruulatus 17-21 cm
Linnas võib murenemine toimuda näiteks randades vee, jää ja tuule mõjul. Veevool viib murenenud materjali 1p uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid. T 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasviiiitme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. 3m- SIIPP Pi)OUi]NBJAIERB 1. erinevus: vihmametsas toimub suurem murenemine :rml $ 2ffi1 kuna vihmametsas on kõige paksem E 2r{01 d 18001
jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad
10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; 14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; 15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; MÕISTED ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; 18
Maaparandus(kuivendamis)mulla õhu ja vee mahtuvus väheneb, tuuleerosioon. Reo-ja mürkained lagundavad orgaanilised ained, mineraalide puudus. Mullad muutuvad happeliseks, kasutuskõlbmatuks. Maavarade kaevandamine-hävitatakse. Tuleb puudust. Muldade kaitse erosioon- vee/tuule abil murend paigutatakse ümber. Rohtlaaladel, kõrbestumine- muld kuiv, sahharakõrbes. Sooldumine- vesi aurab ära, kunstnik niisutamine. Hapestumine- happed tekivad, sadem. ületavad auramise. Okasmetsas. ATMOSFÄÄR lämmastik- mügarbakterid, liblikõielistel, lämmatav gaas. Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle
anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(IIl)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. SOOLDUMINE- SOOSTUMINE- 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; MULLATÜÜBID- muldade jagunemine vastavalt neis esinevatele horisontidele ning omadustele Mullahorisont- erineva värvuse ja koostisega kihid Loodusvöönd Muld Iseloomustus MULLAPROFIIL Protsessid Ekvatoriaalne puna- ja kolla keemiline murenemine,
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
Degradatsioon muldade hävimine Keemiline kemikaalide mulda viimine Füüsikaline asulate, teede ehitamine Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed, esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega,
· Põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. · Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Inimesed okasmetsas · Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. · Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. · Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina (lauad, talad jne.), samuti mööbli, tselluloosi ja paberi valmistamiseks.
põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. 16 soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, sealseks valdavaks puuliigiks on kuusk, mis armastab rohkem niiskust võrreldes männiga ja laseb valgust vähe maapinnale jõuda, mistõttu metsaalune on hämar. Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga. Heletaiga nimetus tuleb sellest, et männi võra tõttu on metsaalune valgem. Euroopa okasmetsas kasvavadki põhiliselt kuusk ja mänd ning Siberis lehis ja seedermänd. Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg.Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav, põhja pool leidub ka kaljukassi. Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on
lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; ................................................ 21 15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; ..................................................................................................................................................... 21 Mõisted: .........................
maailma kõige poolkõrbetes. Iseloomulik viljakamad must tundramuldadele ja mullad. leidub Lääne-Eesti tasandikel. d) Mullatekketingimused ja protsessid tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas. MULLATEKKETINGIMUSED MULLATEKKEPROTSESSID TUNDRA Madal temperatuur, maapind on Toimub: turvastumine, gleistumine, külmunud, tekib igikelts, suvel on voolamine. liiga niiske sest on väike auramine ja igikelts. OKASMETS Jahe niiske kliima, läbiuhteline Leetumine AD veereziim, keerulise ehitusega mullad, Soostumine
Tean, et Eestis on samuti parasvöötme sega- ja lehtmets ning tean, et põhjapõder on tundras kõige tähtsaim ja vajalikuim loom. Vahemeri on on maailma üks tihedama inimasutusega piirkondi. Tean, et parasvöötme rohtlas kasvatatakse suur osa maailma maisist, nisust ja odrast. Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Hüdroelektrikaamu on ehitatud arvukalt parasvöötme okasmetsas. Tean, et tundra inimese põhiliseks tegevusalaks on olnud veeimetajate küttimine, kalastamine ning põhjapõtrade karjatamine.Kõige väiksem inimasustus on jäävööndis, kuid seal elavad maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud inimesed inuitid.
intensiivse karjatamise tagajärjel (Saheli, Kasahstan). Muld on väärtuslik loodusressurss ja selle kaitsmine degradeerumise eest on oluline, sest taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu. Muldade sooldumine on lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla 9 tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld. mullatekketingimusi ja -protsesse tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine. vihmametsas palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti
PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed
bioloogiline aktiivsus kõrgeim. Huumus - organismide jäämuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainetekompleks Huumushorisont - mulla ülemist osa kuni mõnekümne cm-ni hõlmav huumust sisaldav must või hall kiht. E-väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okasmetsas 0-horisondi all. Laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid (raua-ja alumiiniumi ühendid jt), Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud.
Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis sügisvärvus. Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti.
annaabi.ee 
