Harilik paakspuu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

33

pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm §

Bioloogia

6

pptx

Harilik näsiniin

Harilik näsiniin Vaiko Vaher KLASS HÕIMKOND SUGUKOND PALJUNEMINE VILJAD Kaheidulehe Katteseemne Näsiniinelehe Paljuneb Punased lised taimed lised seemnetega ja marjataolised vegetatiivselt luuviljad juurevõsust valmivad septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. N�

Bioloogia

17

pptx

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa­ seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad)  Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata

Bioloogia

20

pptx

Itaalia köök

Fourth level Fifth level  Olulised ürdid ja vürtsid itaalia köögis Küüslauk Basiilik Sibul Oregano Rosmariin Petersell Salvei Tüümian  Oregano e. Harilik pune Pune ehk oregano ehk mägimajoraan. Itaalia, Kreeka ja Mehhiko köögi Click to edit Master text styles lemmikvürts. Kasutatakse nii itaalia, kreeka Second level kui ka mehhiko toitudes: grillitud liha ja Third level kala, ühepajatoidud, kastmed, supid,

toiduainete sensoorse hindamise alused

31

pptx

Viktoriin

Fifth level C) Must- toonekurg 5.- 6. klass 7. Eestis on laialt levinud taim, millel usuti varasemalt olevat võime kaitsta lapsi nõidade eest. Samuti pidi see taim ära hoidma vargused, armujoogi sisse segatuna pidi armastatu truuks tegema ning tegu on tuntud ravim- ja maitsetaimena. Mis taimest on jutt? A) raudrohi B) harilik köömen C) naat 7.-9. klass 7. Kuidas saab kaelkirjak veekogu ääres olles vett juua ? A) Ta saab kogu vajaliku vee toiduga Click to edit Master text styles Second level B) Põlvitades Third level Fourth level

Bioloogia

68

pptx

Hinduistlik arhitektuur

INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur  Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj.  Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text

Kunstiajalugu

16

pptx

Eesti Loomastiku esitlus

taimekaitsevahendid (pestitsiidid). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahepaiksed Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enamvähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Click to edit Master text styles Second level Third level

Geograafia

58

pptx

LAEVA ELEKTRIAKUD 2

ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD ­ VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL ­ KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL ­ METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM ­ IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga)  ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second l

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)