50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maazuu
Õppematerjali autor
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihm
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenu
puhmastaimed, rohttaimed , kidurad puud ja põõsad. Taimed on madalad ja kasvavad üksteise lähedal, neil puudub sügavale tungiv juurestik Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrataimed.htm) 4 1.3Loomastik Tundra loomastik sõltub aastaajast. Loomad kes aastaringselt tundras elavad on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude nt. elavad seal väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder. Lindudest lumekakk ja lumepüü (lisa1 ). Suvel pesitsevad tundras paljud linnud nt. pardid, haned, luiged, ännid, lagled, lunnid. Tundras on suvel palju sääski ja kimalasi. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm) 1.4Inimene tundras
Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille
isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus. Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab Saharas ka kõige mürgisem tarantel kelle mürk on 10korda kobra omast tugevam. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#See_also http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm
sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. TAIMESTIK Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. LOOMASTIK · Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlates suured loomakarjad. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. · Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). · Rohtlates elab palju väikeseid loomi: närilised, vihmaussid, sipelgad, termiidid, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest.
2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga. Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid