Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Okasmetsad – Talv külm, Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe Leetmullad(parasvööde) suvi jahe, 1m soostumine, viljakad, sademeid turvastumine vajavad mõõdukalt väetamist, lupjamist.
Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane
Okasmetsade mullad - tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub läbiuhteline veerežiim.
Okasmetsad ehk taiga Boreaalsed metsad moodustavad suurima maismaa bioomi. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine.
Okasmetsas - Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja.
Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat.
Okasmetsas on vähe viljakad leetmullad, seal on loomadest pruunkaru, põder, ilves, skunk, keskkonna probleemideks on happevihmad. Sega- ja lehtmetsades on viljakad pruunmullad, mis on aastaläbi parasniisked.
Okasmetsad – Talv külm, suvi Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe viljakad, Leetmullad(parasvööde) jahe, sademeid 1m soostumine, vajavad mõõdukalt turvastumine väetamist, lupjamist.
Okasmetsad – läbiuhteline veerežiim, sademed ületavad aurumise, temperatuuride vaheldumine, mullapinnal mitmekihiline kõduhorisont, väljauhtehorisont, toimub leetumine, mulla paksus u 1 m.
Okasmetsas - Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev.
Okasmetsad - asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,USA),Venemaal 80% kaetud okasmetsaga.(tselluloos,mööbel,ehitusmaterjal,paberit)
Okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, allpool on samblad ja samblikud ja rohurinne.
Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast.
Okasmets - kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused.
Okasmets - aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht.
Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad – need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud.
Okasmetsas okastevaris on happelise reaktsiooniga, mis soodustab toitainete lahustumist ja nende uhtumist sügavamatesse mullahorisontidesse.
Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse)
Okasmetsas – jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad.
Okasmetsas - Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim.
Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised.
Okasmets EHK TAIGA Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias.
Okasmetsavöönd on kõige laiemini levinud loodusvöönd, millega on kaetud enamus Kanadat ja Venemaad.
Okasmetsad – Talv külm, suvi Läbiuhteline Leetmullad(parasvööde) jahe, sademeid mõõdukalt
Okasmetsa - VÖÖNDIS VARIST JA KÕDUMATERJALI ON VÄHE, OKKAD MUUDAVAD SELLE HAPPELISEKS.
Okasmets – jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise, läbi-uhteline veerežiim.
Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.
Okasmetsade leetmullad – kliima on jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise.
Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid.
Okasmetsades - mändide ja kuuskede tüvedel ja okstel, kattes neid vahel täielikult.
Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe.
Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised.
Okasmetsad — need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved.
Okasmetsade mullad - kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi.
Okasmetsad - leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez.
Okasmetsad - läbiuhteline, leetmullad, väljauhtehorisont, leetumine
Okasmets 45 - 62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber.
Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid sega- ja lehtmetsas karmim.
Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene.
Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas.
Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd.
Okasmets - Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske.
Okasmetsades on põlengute sagedus kord 100-200 aasta kohta.
Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes.
Okasmetsade mulllad - Nendes muldades toimub läbiuhterežiim.
Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas.
Okasmetsas – Sademete hulk ületab auramise.
Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud.
Okasmetsas - toimib läbiuhteline veereziim.
Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd.
Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi.
Okasmets - leetmuld(hallikas-valge)
Okasmetsad - leetmullad, pruunmullad
Vote UP
-1
Vote DOWN
Okasmetsade mullad - jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veerežiim.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun