Okasmetsad mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Okasmetsad – Talv külm, Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe Leetmullad(parasvööde) suvi jahe, 1m soostumine, viljakad, sademeid turvastumine vajavad mõõdukalt väetamist, lupjamist.

Muld. Mulla kujunemine

Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane

Okasmetsad

Okasmetsade mullad - tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub läbiuhteline veerežiim.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

Okasmetsad ehk taiga Boreaalsed metsad moodustavad suurima maismaa bioomi. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine.

Ökosüsteemid

Okasmetsad – Talv külm, suvi Läbiuhteline Kuni 0; A; E; B; C Leetumine, Vähe viljakad, Leetmullad(parasvööde) jahe, sademeid 1m soostumine, vajavad mõõdukalt turvastumine väetamist, lupjamist.

Pedosfäär

Okasmetsad – läbiuhteline veerežiim, sademed ületavad aurumise, temperatuuride vaheldumine, mullapinnal mitmekihiline kõduhorisont, väljauhtehorisont, toimub leetumine, mulla paksus u 1 m.

Pedosfäär

Okasmetsad - asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,USA),Venemaal 80% kaetud okasmetsaga.(tselluloos,mööbel,ehitusmaterjal,paberit)

Metsamajandus,kalandus

Okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, allpool on samblad ja samblikud ja rohurinne.

Referaat parasvöötest

Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast.

Referaat parasvöötest

Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse)

Metsandus

Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad.

Okasmetsad

Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised.

Maailma mullad

Okasmetsad – Talv külm, suvi Läbiuhteline Leetmullad(parasvööde) jahe, sademeid mõõdukalt

Pedosfääri kokkuvõte

Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm.

Okasmetsad

Okasmetsade leetmullad – kliima on jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise.

Pedosfääri mõisted

Okasmetsade vöönd on kõikjal võrdlemisi ühetaoline, erinevad on vaid peamised puuliigid.

Okasmetsad

Okasmetsades - mändide ja kuuskede tüvedel ja okstel, kattes neid vahel täielikult.

Eesti tuntumad samblikud

Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised.

4. KONTROLLTÖÖ - pedosfäär

Okasmetsad — need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved.

Maailma makromajandus

Okasmetsade mullad - kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi.

Mullad

Okasmetsad - leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez.

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

Okasmetsad - läbiuhteline, leetmullad, väljauhtehorisont, leetumine

Pedosfäär

Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene.

Jää ja külmakõrbed, tundrad, okasmetsad, lehtmetsad

Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas.

OKASMETSAD

Okasmetsades on põlengute sagedus kord 100-200 aasta kohta.

Ökoloogia rakendused

Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes.

MAAILMA METSAD

Okasmetsade mulllad - Nendes muldades toimub läbiuhterežiim.

Pedosfäärist lühidalt

Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas.

Okasmetsad

Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud.

Taiga

Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd.

Segamets, lehtmets ja okasmets

Okasmetsad - leetmullad, pruunmullad

Muld, Mulla teke

-1

Okasmetsade mullad - jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veerežiim.

Mõisted muldade kohta

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti