August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie.
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja,
melust. Hannese elust merel, maal ning suhetest teiste inimestega. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3 ,,Eks igal veisel ole omad parmud," Meeldis, sest kirjeldab hästi 28 vastas Hannes isa tarkussõnaga. ütlust, et kõige heaga käib kaasas ka halb. 1 ,,Eks iga kala jaoks pea olema Toob väga hästi esile seda, et 166 oma püüsiga iga mehe jaoks oma ükskõik kui palju sa ka ei elu." teeks ja käiks, on siiski õige see, mis on südamelähedane. Igaüks jäägu ikka oma liistude
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga. Ema, aga oli tõsine naine, kes oli virgas toimetama
Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi
Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise,
August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest. Kui isegi tuli ette kurbi situatsioone, suutis ta oma tunded mehekombel maha suruda. Turja isal on omad põhimõtted ning ta ka käitub nende järgi. Ta on väga visa oma poegadele elutarkusi jagama. Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt. Eriti meeldib poeg Hannes, sest see mees, erinevalt isast, ei tegele vaid rääkimisega, vaid ka tegutseb. Turja ema on õrna hingega, heasüdamlik ning elust rõõmu tundev naine, kes on Hannesele väga kallis. Kahjuks sureb ta varakult. Klaus Turja on Turja pere keskmine poeg, kes on pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldi isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi.
Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just kõige viisakamalt kõneleda, kuid sellegipoolest lahkusid nad sealt käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes
· 2 last ·Hannese eeskuju MARIE ·Teose lõpus voodihaige isa ema PEREKOND KÕRVALTEGELASED Sass TURJA HANNES Jõe Joosep Kaluritest sõbrad SUHTED NAISTEGA LIIDA ·Uhke
4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uut perenaist tallu, sest tubaseid töid pidi ju keegi tegema. Klaus, kui pere vanim poeg ja talu pärija, ei olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui tema ei hakka veel naist võtma, et ta võtab siis ise, aga Klaus lubas kevadeks naise majja tuua. Peale seda läks Hannes ka mõneks ajaks kaugsõidu laevale raha teenima. Aga kui ta sealt naasis, siis kuulis
Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle kaugemale tänasest päevast. Kogu oma kodu kehvuse juures kinnitab korduvalt, et ta on oma eluga rahul. Turja Laasi oli väga jutukas, elutark, paljude kogemustega. Püüdis leida kõiges midagi head. · Pereliikmed: *Isa Turja Laas. *Ema, kes oli tagasihoidlik, heasüdamlik, hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Suri vanadusse, oma haigusega kedagi teist segamata. *Tütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. *Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida
Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga
,,Õitsev meri" Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta
mõistab, et ehk oligi seda maal Skalle on samuti edukas olemist vaja selleks, et õiet ja tantsijanna, talle kuulub viiuldaja puhtalt tunda, et ta kuulub rannale. süda. Pärast Pariisi tagasi jõudes leiab Maarva end kodust ja avastab oma missiooni. Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Hannes- pere noorim Joosep Maarva- taluteenija poeg, töökas ja tugev randlane poeg, kõrgelt hinnatud viiuldaja Suureõe Niida-rikka talu tütar, ning helilooja. Hannese sõber ja noorusaja Kaie Skalle-tantsija, Joosepi armastus, käib gümnaasiumis lapsepõlvesõber ja sümpaatia, Saadu Taali- vaene ja samuti loomeinimene. vähenõudlik rannaküla tüdruk Anu Maarva- raske ja vaese eluga naine, tugeva iseloomuga ning tahtejõuline Peategelased
2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29 Hannes polnud veel koju jõudnud. 2. ,,Istu niisama! Pulma järelpäev!" Kui Liida tahtis Hannest enda ligi 189 hoida pulma järgsel päeval. 3. ,,Mis muud kui tuua meie poiss Sest nüüd sai Hannes juba aru, et 276 ära Turjale!" Taali on tema jaoks see õige. 3. Neli sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1) Meri 2) Seiklused 3) Armastus 4) Kalad4
,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal kohal olnud. Mehed tegelesid kalandusega, mis oli ka peamiseks elatusallikaks. Kui inimene oli mere vastu hea, siis oli meri ka inimeste vastu helde ja pakkus rikkalikku kalasaaki. Kuid sageli tuli leppida selle vähesega, mida meri loovutas. Järelikult sõltus Hannese elu paljustki merest.
.. aga küll ta midagi leiab, mis seina küljest lahti!" ,,Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki." ,,Kui sust endast pole meest, et hoida naisel väät ümber moka." ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa.
ohkamised, kuid oli olnud ikka sest tema oli viimane, kellel nii, et need pääsesid üle huulte oli sõna õigust. kõige viimaks, sest emade soovid tulevad siis, kui teiste omad on lõppenud. 3. Nüüd oli võrgu algus tal käes, See oli armas lause ja see 214 teise märja käega tõmbas aga suudlus, tegi õnnelikuks nii tüdruku korraga lähemale ja Hannese, kui ka Taali. suudeles selle külma põske 3. 4 sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1. Kurb 2. Armastus 3. Seiklus 4. Mõtlema panev 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Millesse suri ikkagi Hannese ema? 2. Miks Taali ei öelnud Hannesele, et ta rase on ja et saab temalt lapse? 3. Mis sai Hannese sõjaväe kaaslasest, kes viis kokku Liida ja Hannese? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1
Parem elada vabalt ja, et kõik olgu tasakaalus. 2 Kokkuvõte teosest Raamat räägib põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on suur tähtsus tööl, mille kaudu tahetakse täide viia oma unistusi. Kahjuks jäävad need siiski unistuseks. Selles raamatus on juttu perest kellele on kurb saatus. Mitme liikmelisest perekonnast jääb romaani lõpul ellu ainult Hannes, kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ja elab tegutsedes, kui mõeldes. Kuid ometi mitte nii heal järjel elades Hannes kinnitab, et on enda eluga rahul. Teoses kannatab siiski kõige rohkem Hannes. Raamatuspeategelane võttis vastu palju seiklusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õppimisest ainult unistada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus
Ning kus on nüüd mõrravaiad? Mäel! Sedasi see asi maailmas läheb. Ning pika virisemisega pole toodud veel ühtegi kala randa ega pandud leiba lauale. Aga mis sa teed: mõni viriseb ja närib ise oma elu ning närib teistelgi!.." 5."Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minnaära siit? Eks meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida?... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled!..Oled, Hannes-poeg! Olid.. alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Raamat ,,Õitsev meri räägib rannakalurite elust. Peategelaseks on Hannes , kes kasvab läbi raamatu. Ta kogeb rasket rannakaluri elu. Ta püüab ka parema elu poole. Unistab oma kollasest majast mere ääres ja oma perest. Hinnatud on pääsemine suurele laevale, sest
Harala elulood Turja Hannes Ühes väikses rannakülas ma elasin, kus ühiseks huviks oli meri. Rannakülas leidus ka ilusaid neidiseid, üks ilusamaid oli Suureõue talu Niida. Seal oli ka Taali, nende kahega sai ikka pidudel tantsu löödud. Hiljem sai öösiti salaja Niida toas käidud, kuni tolle isa sellest teada sai. Nii lõppes meie suhe. Mõni aasta hiljem sai mu vend Klaus surma, jättes leseks oma naise Luise. Ühel peol kohtasin Liidat, kelle ka endale naiseks võtsin. Liida emaga ma läbi ei saanud, ta oli ennasttäis ja tõre. Ühel päeval sain aga kirja, kust sain teada, et isa on halvatuks jäänud. Läksin tagasi koju, et isa eest hoolt kanda ning jäingi sinna, et hoolitseda enda ja Taali ühise poja eest.
"Ja rahad, see ju teada, on ümmargused ja veerevad käest!" (lk 70) Turja peremehe poolt öeldu on tõsi. Raha on tõepoolest ümmargune ja veereb kiiresti käest. Kui Hannes andis isale mõned sinised kümnelised, siis need kadusid nagu tina tuhka. Eks tänapäevalgi ole raha kiire käest kaduma, polnud see ju ainult vanal ajal niimoodi. Poodides hinnad kasvavad pidevalt ja kõik maksab. Enamasti ei ole võimalik tasuta teatris või mõnel muul üritusel käia. Kõik me vajame uusi riideid ja ometi on ka muid kulutusi. Kõigil inimestel jällegi ei pruugi rahake nii kiiresti käest minema veereda.
,,Merejutud". August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
