ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. 1.Objekt see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures. 2.Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Teovõime on aktiivne võime. Juriidiline akt õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Võib olla ka sündmus, see pärast ei ole see tegu. Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!! Sõna ,,muud" on oluline, sest tehing on ka toiming
Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
Tsiviilõigussuhe Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos. Alused: 1. Sündmused- tegelikkuse asjaolud, mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine). 2. Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks 3. Muud õiguspärased teod- õigustoimingud, mis ei ole tehingud (nt pankrotihoiatus, lepingulised läbirääkimised, hoiatus leppetrehvi sissenõudmiseks lepinguliste kohustuste rikkumise korral) 4
pastakas!!! Faktiline õigusallikas- õigusallikas pole, aga tegelikkuses on olemas..õigusallikaks ära nimeta!!! Kohtupraktika pole õigusallikas. - Mis on subjektiivne õigus? Subjektiivne õigus on isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja. Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevus. NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu pooltnt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament )! Kaasuste lahendamise skeem: 1. Tuleb välja kirjutada tekstis märgitud subjektid, täpselt nii nagu kirjas on! 2. Tuleb välja kirjutada õigussuhte objekt, NB! Objekte võib olla mitu 3. Tuleb teha subjektide kontroll
Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi. Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri.
Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos 87. Nimeta tsiviilõigusushte 3 elementi? 2subjekti, objekt ja sisu 88. kes on subjekt? Isik, võib olla nii õigustatud kui kohustatud.Üks subjekt võib olla samaaegselt nii õigustatud kui kohustatud. 89. Mis on objekt? See, millele õigussuhe on suunatud.objekte võib olla mitu. 90. Mis vahe on subjektil ja objektil? Objektil puudub õigusvõime. 91. Mis on sisuks? Õigussuhtest tekkivad õigused ja kohustused 92. Mis on subjektiivne õigus? Konkreetsele subjektile kuuluv õigus 93. Objektiivne õigus? Kehtivad õigusnormid 94. Positiivne õigus? konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid. 95. Mille poolest erinevad positiivne ja objektiivne õigus? Objektiises õiguses igaüks saab olla omanik, positiivses ainult konkreetse isik. 96
järgneb õigusrikkumisele. 11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus, distsiplinaarvastutus. 7. Tsiviilõiguse üldküsimused 1. Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks? Mis on õigusvõime ja teovõime? FIE õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 on inimesel piiratud teovõime. Tal on õigus teha
Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime Sisuks on õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused. § 5. Õigussuhtes tekkivat õigust nimetatakse subjektiivseks õiguseks - konkreetsele subjektile kuuluv õigus. Objektiivne õigus- kehtivad õigusnormid. Positiivne õigus- konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid. NT: Pastakas on subjektiivne õigus. Objektiivne- igaüks võib olla omanik. Positiivse õiguse korral räägime sellest, et asi saab kuuluda ainult ühele konkreetsele isikule, mitte kõigile.
Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest; kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste); füüsiliste isikute suhtes tähtsust omavad normid (abielu, teovõime, pärimine jne); juriidiliste isikute suhtes kehtivad normid (juriidilise isiku asutamine, juhtimine, lõpetamine, esindamine); normid, mis kehtivad füüsiliste või juriidiliste isikute mõne liigi suhtes (piiratud teovõimega e. alaealiste suhtes, juriidilise isiku puhul tema liikide suhtes (MTÜ, AS, OÜ jne); normid, mille kehtivus sõltub sellest, kas tegemist on kodaniku või välismaalasega, kuid ei ole väga levinud (maa ja kinnisasjade omandamisel jne).
- nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks) Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK! · Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta. · Õigussuhted võimalikud ainult isikute vahel! Füüsilise isiku teovõime Tsiviilõiguslik teovõime isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,
tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest) sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei sõltu otseselt inimese tahtest 7. Selgita mõistet "teovõime" Fuusilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire
Kui nõue tuleneb seadusest, peab seadus sisaldama vastavat sätet (nõude alust). Nõude aluses sisalduvad nõude täitmise eeldused ja õiguslik tagajärg. 7. Milliseid õiguse subjekte seadus eristab? Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. 8. Millised võimed iseloomustavad füüsilist isikut? Füüsilise isiku õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud. Otsusevõime: õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Deliktivõime: alates 14a 9. Milliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus. 10. Milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb?
Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Määratletuse põhimõte puudutab käsutustehingut. Omab tähendust eriõigusjärgluse korral. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega (eelkõige kui on tegemist vara, ettevõtte üleandmisega). FÜÜSILINE ISIK · Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime. Osalisest õigusvõimest võib tinglikult rääkida vaid isikuks mitteolevate koosluste (nt asutamisel oleva äriühingu puhul) · Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Hõlmab kõiki õigusi kakohustusi, mida tsiviilõigus võimaldab (olla omanik, tehingu pool, pärida jms). Õigusvõime on teovõime eelduseks. Teovõime piiratus ei mõjuta reeglina õigusvõimet (erandjuhtudel võib siiski mõne õiguse omamine olla nt alaealisele piiratud).
kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest (nt vigastusest tekib ettenägematu tervisekahjustus). Õigusvastane tegu kahju õigusvastane tekitamine (nt võõra asja kahjustamisel tekib kahjustajal kohustus hüvitada omanikule tekitatud kahju). Muud seaduses sätestatud toimingud, nt üleskutse, teade jms. Tsiviilõigussuhte subjektid ehk tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad on isikud. 4. Tsiviilõigussuhte subjektid. Füüsiline isik. Tsiviilõiguslik õigus- ja teovõime. Otsustusvõimetus. Deliktivõime. Füüsilise isiku elukoht. Isiku teadmata kadumine. Isiku surnuks tunnistamine. Isikud on: · füüsiline isik; · juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi.
õigussubjektsuse. Õigussubjektsus – isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad: a. Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib inimesel sünniga, lõpeb surmaga. Juriidilisel isikul tekib haldusaktiga (nt registreerimine) ja lõpeb nt pankrotimenetlusega. b. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Sõltub psüühilisest ja füüsiline seisund (häired, puuded), vanus. Tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Nõrgamõistuslikele määratakse eestkostja – piiratud teovõime. Alaealistel on eeskostjaks vanemad. c
1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime
on nad aga kindlasti kaks erinevat asja. Õigussuhte subjektid- õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja
Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest. Õiguse analoogia rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist. Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid; õiguste ja kohustuste kandjad Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. 7
Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest. Õiguse analoogia rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist. Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid; õiguste ja kohustuste kandjad Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa
Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Füüsilised isikud Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53
2) Poolte kokkuleppest tuleneva vorminõude järgimata jätmine on tühine; v.a juhul kui seadus või poolte kokkulepe näeb teisiti 5. PEATÜKK 1. Tehingu kehtetuse alused Tehingu kehtivus – õigustatud poolel on võimalus oma õigusi teostada ning saada vajadusel kaiset, kohustatud pool aga peab oma kohustused täitma. Tehingu kehtivuse tingimused võivad olla seotud: 1) isikutega: teo-, otsustus- ja esindusõigus 2) vormiga: vormivabadus TsÜS §77 lg1, mis on seadusega mõnikord piiratud nagu nt AÕS §119 lg1, VÕS §114 lg2, PärS §20 lg2-3 3) sisuga: sisu ei tohi olla vastuolus seadustega, hede kommete ega avaliku korraga; ei tohi rikkuda isikute põhiõiguseid; vajalik on mõlema tehingu poole tegelik tahe tehingu eesmärkide saavutamiseks Isikute, vormi või sisu järgimata jätmine on tehingu kehtetuse aluseks, kehtetu tehing saab alla ka tühine või tühistav:
Selline õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus' Rahvusvaheline' õigus'(EL'õigus)'
Eristatakse: a) seaduseanaloogia samas seaduses leidub norm, mida on võimalik analoogia alusel kohaldada; b) õiguse analoogia kui samast seadusest ei leita analoogia alusel kohaldatavat normi, siis lähtutakse õiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige PS-st tuleneva põhimõtted. Kirjandus: Köhleri õpik lk 1-27(va 15-18) TsÜS § 1-4 Rakendusseadus § 2 2. Füüsilised isikud 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime 2.2. Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine 2.3. Piiratud teovõimega isikute tehingud 2.4. Elukoht 2.5. Füüsiliste isikute teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine 2.1 Füüsiliste isikute õigusvõime Institutsiooniline süsteem tugineb kolmele vaalale: isikud, asjad ja hagid. Tsiviilõiguses on esimene küsimus, mis on õiguse subjekt. Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me
Tava tekitab käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduuvaks. Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks. Tsiviilõiguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis esitatakse õigussubjektile ka teistel õigusharudes ja mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik võ juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa isik ka vabatahtlikult
vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Tsiviilõiguses, kui rääkida isikust, võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kes on õigussubjekt – õiguste ja kohustuste kandja. Kõiki neid õigussubjekte saab iseloomustada kahe põhikategooria: õigusvõime ja teovõime kaudu. 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime Tsiviilõiguses on isik sünonüüm tsiviilõiguse subjektile; füüsiline isik ehk inimene on tsiviilõiguse subjekti rollis. Tsiviilõiguse subjekti iseloomustab kõige fundamentaalsemalt õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime tähendab füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Kõigil füüsilistel isikutel on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime, st. kõigil on
vahel saavad tsiviilõigussuhted üldse tekkida ja kellele saab kuuluda subjektiivne tsiviilõigus. Isikud jagunevad kaheks: füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Tsiviilõiguses, kui rääkida isikust, võib mõelda nii füüsilist kui ka juriidilist isikut, kes on õigussubjekt õiguste ja kohustuste kandja. Kõiki neid õigussubjekte saab iseloomustada kahe põhikategooria: õigusvõime ja teovõime kaudu. 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime Tsiviilõiguses on isik sünonüüm tsiviilõiguse subjektile; füüsiline isik ehk inimene on tsiviilõiguse subjekti rollis. Tsiviilõiguse subjekti iseloomustab kõige fundamentaalsemalt õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime tähendab füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Kõigil füüsilistel isikutel on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime, st. kõigil on
puuduvad. Loomad ei ole subjektid (neil on õigused, aga puuduvad kohustused). Õigustatud ja kohustatud subjekt. Kaks poolt. Subjekt (isik) – õiguste ja kohustuste kandja. Subjektist teeb subjekti õigus ja teovõime. Õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi. Vaja , et eristada objekti subjektist. Teovõime – võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Neid on kaks, sest õigusvõimest üksi ei piisa. Õigusvõime on võime midagi omada, teovõime on võime midagi teostada. Teovõime on vajalik, kuna kõik isikud ei suuda oma õigusi realiseerida. Neid on vaja inimeste kaitsmiseks. Kaasuste lahendamise metoodika 1. Kirjutada tekstist välja subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt 3. Teostada subjektide kontroll (kui subjekti ei ole, siis ei ole ka õigussuhet) 4. Õigussuhte sisu (subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused – objekti suhtes) 5
Kui nõue tuleneb seadusest, peab seadus sisaldama vastavat sätet (nõude alust). Nõude aluses sisalduvad nõude täitmise eeldused ja õiguslik tagajärg. 7. Milliseid õiguse subjekte seadus eristab? Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. 8. Millised võimed iseloomustavad füüsilist isikut? Füüsilise isiku õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud. Otsusevõime: õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Deliktivõime: alates 14a 9. Milliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus. 10. Milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb?
Õigussuhe tekib kahe poole vahel ehk õigustatud pool ja kohustatud pool. Õigussuhte struktuurseteks elemenditeks on subjektid. Subjektiivsed õigused ja juuridilised kohustused. Objekt. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikud elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad: deliktvõime, teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime on isikuvõime võime subjektiivseid õigusi ja juuridilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Alla 18 on piiratud teovõime samuti ka nõrga mõistlikud jne. Deliktvõime see on isiku võime
õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime, mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 14
Kas toiming on sündmus? Ei, sündmus on inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 18. oktoober 2012 3. ISIKUD Isik ja subjekt on sünonüümid. Jagunevad: · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina (Vikipeedia) · Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt (§ 24.) Mis eristab objekti subjektist? Isikutel on õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. ISIK = SUBJEKT. 3.1. Füüsiline isik § 7. Füüsilise isiku õigusvõime Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (1) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (3) Miks lõiget kolm on vaja? Sest pärimisvõime, enne elusalt sündimist.?! Kes on surnud inimene
Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlustest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. Õigussuhte subjektid. Õigussubjektsus. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Süüvõime Iga riik määrab oma õigussuhte subjektide ringi ja nende õigusliku seisundi erinevalt. Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjeksus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigusvõime on
Isikud 1) Füüsilised isikud (peab olema elus) 2) Juriidilised isikud; (eraõiguslik j. isik; avaõiguslik j. isik) Õigusvõime algab Füüsilise isiku elusalt sünniga Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb füüsilise isiku surmaga era.õ. isikul registrist kustutamisega aval.õ isikul seadusega sätestatud ajast §8 (1) Teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja kanda kohustusi ja omada tsiviilõigusi. Täielik teovõime tekib 18-aastaseks saanud füüsilisel isikul. (2) Alaealistel, vaimuhaigetel, nõrgamõistluslikel ja psüühikahäiretega inimestel on piiratud teovõime. Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistluslikus on sünnijärgne ja ravimatu. Psüühikahäire vaieldav, case by case, ka arstid vaidlevad. Vaimuhaiguse jms puhul oluline sõna kestvalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
