Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetus - tsiviilõiguse ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hagi, notar, linnavalitsus, üürnik, voli, võlausaldaja, teovõime, ühistu, asjaolud, maie, hoiule, üürilepingu, testament, käru, võlgnik, sõbranna, üürileandja, ülikond, hüvitamist, kaido, kaie, tühistamiseks, tütrele, remont, remondi, tädipoeg, tulundusühistu, metsamaa, eestkostja, kehtetu, põhjusel, stuudio, temale, hagil, korterelamuhüvitama. 2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Kõigepealt ikkagi tarbijakaitsesse kuid kui tarbijakaitse lahendus emmale-kummale poolele ei sobi siis on võimalik pöörduda kohtusse. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K
2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub, et ülikond on tehtud mõõtude järgi? Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud. 2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust! Kõigepealt ikkagi tarbijakaitsesse kuid kui tarbijakaitse lahendus emmale-kummale poolele ei sobi siis on võimalik pöörduda kohtusse. 3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
sisekorraeeskirjad. Kogunesime külalistemaja fuajeesse. Hageja esindaja nõudis tasumist. Nõutud summat me ei maksnud, kuna selle nõudmine ei olnud põhjendatud. Pärast kauakestvaid vaidlusi lahkusime kell 12.30 külalistemajast. Seda tõendab mh ka asjaolu, et kell 12.32 tegi hageja politseile väljakutse, nagu keelduksid külalistemaja kliendid maksmast neile osutatud teenuste eest. Politseipatrulli saabudes kell 13.12 olid kõik juba ära sõitnud. Palun jätta hagi rahuldamata.“ Küsimus kohtunikule: kas hagi tuleb rahuldada? Vt ka RKTKo 3-2-1-64-07, RKTKo 3-2-1-56-08, RKTKo 3-2-1-44-09, RKTKo 3-2-1-98-09, RKTKo 3-2-1-109-11, RKTKo 3-2-1-56-11 Hüpotees: H saab K-lt nõuda VÕS 108 lg 1 alusel 750€ + 750€. VÕS 108 lg 1 1. raha maksmise kohustus (VÕS 35 - väljasõit kell 12.00, VÕS 37 - tüüptingimused said lepingu osaks, VÕS 42 - kas tegemist on tühise tüüptingimusega?) 2
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
puuduvad. Loomad ei ole subjektid (neil on õigused, aga puuduvad kohustused). Õigustatud ja kohustatud subjekt. Kaks poolt. Subjekt (isik) – õiguste ja kohustuste kandja. Subjektist teeb subjekti õigus ja teovõime. Õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi. Vaja , et eristada objekti subjektist. Teovõime – võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Neid on kaks, sest õigusvõimest üksi ei piisa. Õigusvõime on võime midagi omada, teovõime on võime midagi teostada. Teovõime on vajalik, kuna kõik isikud ei suuda oma õigusi realiseerida. Neid on vaja inimeste kaitsmiseks. Kaasuste lahendamise metoodika 1. Kirjutada tekstist välja subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt 3. Teostada subjektide kontroll (kui subjekti ei ole, siis ei ole ka õigussuhet) 4. Õigussuhte sisu (subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused – objekti suhtes) 5
järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja
Loodusõnnetus 8. Tooge näide teost, mis ei ole toiming? Vargus Tooge näide toimingust, mis ei ole tehing? Nt: maali maalimine, sest et tehing ise tähendab toimingut, millel on tahteavaldus, aga maali maalides ei ole meil otseselt eesmärgiks luua endale nt autoriõgusi, mis tekivad automaatselt (autor loob kunsti ja automaatselt tekivad autoriõigused) , valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime. § 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja. Kui loomadel oleks õigus- ja teovõime, omandaksid nad asja staatuse asemel isiku staatuse.Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada. Õigusvõime (lad k. caput) teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid asjadest. Füüsiline isik on inimene. Füüsilise isiku õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 3 võlasuhte tekkimise alus: 1. lepingust 2
Juriidiline afkt võib jaguneda ka sündmusteks. 108. Milline on kaasuste lahendamise metoodika? 109. Mis on õigusvõime? Võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. 110. Millal õigusvõime algab? Elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. 111. Miks on õigusvõime tähtis? Õigusvõime teeb asjast isiku.See on selleks, et eraldada asju isikutest. 112. Mis on surm? õigusvõime kaotus(ajusurm) 113. Mis on teovõime? Võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 114. Kes on piiratud teovõimega? alaealised, vaimuhaiged ja nõrgamõistuslikud ja isikud kellel on muu psüühikahäire. 115. Mis on vaimuhaiguse ja nõrgamõistuslikkuse erinevus? vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistuslikkus mitte. 116. Kes on hooldaja? abistaja. 117. Eestkostja? piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja, kes võib teha tema nimel kehtivaid tehinguid. 118
§ 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist. AGA! Kui vaid kuu aega on üürnik sees elanud, siis nii lühikese aja jooksul peaks üürileandja juba ammu kursis olema sellise suure veaga majas. Üürileandja peab üürnikut teavitama kõigest ette. Kaasus 2 AS X, kes on ostja ja on OÜ C, kes on müüja. 3. isik on füüsiline isik B, kelle kontrolli all on C. Sõlmivad lihtkirjaliku müügilepingu, millega C kohustub müüma X-le osaluse OÜ liinilaevade tarkvara arendamise äriühingust osa Y. Makse toimub viies osas. Hiljem sõlmivad notariaalse lepingu
......2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik?
registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik?
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse
auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto. 5. Kes on auto omanik ehk abstraktsiooni printsiip- auto on vallasasi. Kokkulepe oli, et Urmo saab auto omanikuks, kaasuses pole öeldud, et võtmed ehk siis valdus anti üle. Siin on Kaarle omanik. Kaarle ja Merlini vahel oli kokkulepe, valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime. § 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja. Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada. Õigusvõime teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid ajsadest. Füüsiline isik on inimene.õigusvõime algab elusalt sündimisega , samuti eostamisega. Õigusvõime tekkimine-juriidiline isik lisanudb? NB Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine Võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi Rikkumise tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib
mingit õigust teisele isikule kuuluvat kinnisvara käsutada ega seda kuidagi koormata. Millised on Tõnu ja Mihkli õigused antud olukorras? Üürileping - P peab tagasi raha nõuda maksta sest leping on tähtajaline - Tegemist on allüürilepingugga - Välja kolimiseks peab teatada kirjalikult - On õigus kohtusse pöörduda 2. A müüs B-le korteri Tartu kesklinnas. Kui B hakkas korterisse sisse kolima, selgus tema üllatuseks, et korteris elab üürnik C. B-l on küll veel alles tema vana korter Annelinnas, kuid see on juba müügis ning ka ostja on leitud. C keeldub kesklinna korterist välja kolimast. Mida ja kelle käest saab B nõuda? Müügi- + üürileping -korteriostuleping peab olema notariaalne - üürileping ei pea olema noariaalne - pidi olema kirjalik teade B üürinikule et peab välja kolida (erakorraline lõpetamine) -üürnik võib vaielda ja keelduda sest lepingu ülesütlemine ei ole korrektne
pastakas!!! Faktiline õigusallikas- õigusallikas pole, aga tegelikkuses on olemas..õigusallikaks ära nimeta!!! Kohtupraktika pole õigusallikas. - Mis on subjektiivne õigus? Subjektiivne õigus on isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja. Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevus. NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu pooltnt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament )! Kaasuste lahendamise skeem: 1. Tuleb välja kirjutada tekstis märgitud subjektid, täpselt nii nagu kirjas on! 2. Tuleb välja kirjutada õigussuhte objekt, NB! Objekte võib olla mitu 3. Tuleb teha subjektide kontroll
Vastutus tähistab õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist). Müügilepingu puhul erisätted rikkumise ja vastutuse osas. Garantiivastutuse ja süülise vastutuse eristamine müügilepingu näitel: Müüja vastutus müügilepingu alusel puudustega asja üleandmise korral. Süülise vastutuse puhul peab rikkumine olema rikkujale etteheidetav (tahtlus vs hooletus). Garantiivastutuse põhimõtte rakendamine tähendab lihtsustatult, et müüja vastutab ka
ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik?
tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud
mõttes - BGB tegelik võim: 1) füüsiline võimalus asja vahetult mõjutada 2) võimalust välistada teiste isikute mõju sellele o Valduse omandamine kokkuleppe teel. Piisab eeldusest, et senine valdaja ja omandaja on kokku leppinud valduse üleandmise suhtes õigustehingu. Nõutav on ka üleandja teovõime (omandaja mitte), esindamine on võimalik o Valduse lõppemine: tegeliku võimu kaotamine. Aiult ajutine lahutamine asjast ei tähenda valdusest loobumist. Ei nõua teovõimet. o Vabatahtlik o Mittevabatahtlik – asi läheb valdajal kaotsi, nt varguse, kotamise, unustamise ja mahajätmise tõttu. Kadumise puhul võimalik heauskne omandamine §8
tsiviilõiguses on nad koheldakse neid põhimõtteliselt võrdselt. 1.6.2 Tsiviilõiguse rakendamine Kohaldamine või elluviimine teiste sõnadega. Selle all tuleb mõelda tsiviilõiguse normides sisalduvate reeglite elluviimist või realiseerimist. Rakendamisel on oluline eristada kolme staadiumit: 1) tuleb leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile 2) selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada 3) välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1.6.3 Tsiviilõiguse tõlgendamine Seaduse mõtte välja selgitamine. Tõlgendada võib mitmel viisil: 1) grammatiline tõlgendamine kirjapandud normi sisu väljaselgitamine 2) süstemaatiline tõlgendamine normi tuleb tõlgendada koos teiste normide või teiste seadustega
(1) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (3) Miks lõiget kolm on vaja? Sest pärimisvõime, enne elusalt sündimist.?! Kes on surnud inimene? Surnud inimene on objekt. *Surnud inimene on objekt seaduse järgi. Aga nt kui kirstust varastatakse kullast sõrmust, kas on tegu vargusega? Sest varastada saab ainuklt omanikult, aga kui surnud on objekt, siis pole ju tegemist kuriteoga? § 8. Teovõime Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime on alates 18. aastasel isikul. Piiratud teovõime alaealised,vaimuhaiged (ravitav), nõrga mõistusega (ei ole ravitav), psüühika häirega. (§ 8 lõige 3) Täielikku teovõimetust ei ole! Piiratud teovõimega isikule määratakse eestkostja. Hooldaja on teovõimelistel isikutel (sotsiaaltöötaja). Eeskostja esindab, hooldaja ei esinda. Eeskostja võib minna panka ja teha seal toiminguid, hooldaja seda teha ei saa.
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
asutamine, juhtimine, lõpetamine. Võivad kehtida ka mingi teatud füüsiliste/juriidiliste isikute liigi suhtes, nt alaealised, AS-id, sihtasutused; kodanikud ja välismaalased. Tsiviilõiguse rakendamine Rakendamine on kohaldamine, elluviimine; neist reeglitest lähtumine, mis on ette nähtud. Rakendamine koosneb kolmest staadiumist: · Leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile. · Selgitada, kas faktilised asjaolud vastavad õigusnormi koosseisulistele tunnustele. · Õiguslik tagajärg kuidas faktilised asjaolud viia kokku õigusest tulenevate tagajärgedega. Tõlgendamine TSüS §3. Seaduse tõlgendamine Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga rääkima nagu talupoeg. Tõlgendamine teenib rakendamist. Tõlgendamise võimalusi:
annaabi.ee 
