realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. 2) Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86) Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone. 3) Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see
Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1)riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2)riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab
riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1. riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamine seisneb individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õiguse rakendamise protsess:1). asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2). õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3)
7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon riigiorgan on oma funktsiooni teostamiseks varustatud vajaliku pädevusega riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, nad on riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks.
üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Tänapäeval esineb absoluutne monarhia küllaltki haruldase jäänukriigivormina mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit jt). Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis oli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline
kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Monarhias ei ole kodanikke on vaid monarhi alamad. Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse: riigipiiriga piiratud maismaa osa riigi territoriaal- ja siseveed õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes
7.Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon. 8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude
Valitsus vajab parlamendi usaldust. ·Sotsialistlik vabariik esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis, seadusandlik organ ja parlament on otseste valimistega valitud rahvaesindus ·Nõukogude vabariik tekkis 1917. a ning seda iseloomustas kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, valimised olid üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid olid nõukogude juures, riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan, ainuisikuline riigipea puudus, vorm lõppes 1991. liidu kokkukukkumisega ·Rahvademokraatilik vabariik tekkis Euroopa ja Aasia riikides, mis jäid peale II maailmasõda NSVL mõjutsooni, võis jääda osas vana riigiorganite süsteem, kuid võis olla ka ainuisikuline riigipea, peale sotsialistliku süsteemi lagunemist säilitasid antud vabariigi vormi Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. 1. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus
föderatsiooni astumisel) Suveräänne pole riik, kel pole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsi alusel ise kujundada oma tahet ega väljendada seda oma nimel vastuvõetud otsustes. Riigivõimu ülimuslikkus – riigi territooriumil pole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik ei jaga oma võimu kellegagi. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu; see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigipiiriga piiratud maismaa Territoriaal- ja siseveed Õhuruum nende kohal Maapõu nende all Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes Eesti riigipiir Riigipiiri seadus – „..katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda
õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine. Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu parlament. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas- seaduste ülimuslikkus. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on peamine erisus ühiskonnasuhetega. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest · Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras · Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus. 6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel
o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? 1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9
kooskolas õigusnormi nõuetega, täitab oma õigusike kohustusi, ei astu üle õiguslikest keeldudest kujutab subjekti õiguspärast käitumist, mis ei kutsu esile õiguslikke tagajärgi) 2) Õigusnormide kasutamine ( õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teotamises, annava subjektile mingid õigused, käituda teatud viisil) 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine teostavad pädevad riigiorganid, 13. Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Eeldused: 1) kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ima pädeva riigirogani aktita . 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vajakohaldada sanktsioone. 4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit. 2
ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe.
Kohus vaatab läbi asju kohtumenetluse käigus ja teeb otsuse tulenevalt seadustest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse. Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigi vara kasutamise üle. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigust loovate aktide põhiseaduslikkuse üle, täidab ka ombdusmani (õigusvahemehe) ülesandeid. Eesti Pank emiteerib Eesti raha ja kontrollib raha ringlust. Rahvas on põhiseadust loov võim e kõrgeima riigivõimu kandja, pole riigiorgan, on riigiorganite looja, riigivõimu allikas. Kõrgeimat võimu toestab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1. Riigikogu valimisega 2. Rahvahääletusega Kohalik omavalitsus ei ole riigi organ. KOV üksused on avalik-õiguslikud korporatsioonid, millel on avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide
) 3. Avalik võim (seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim) Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid (armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad – mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.) 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi TERRITOORIUM on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa 2) riigi territoriaal- ja siseveed 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.
nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid
võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena
nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu
4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi
· Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: · Sündmusteks toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje
Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid.
Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud).
elus (võimu jagamatust). Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. 1 Õiguse alused Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. See on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. 3.4 Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras (õigusaktide liigid)- 1) Põhiseadus 2) Tavalised seadused, mis on avaldatud riigiteatajas 3) Muud seaduslikult lubatud aktid (nt riigiprokuröri juhend) Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
