Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, ülemnõukogu, osanik, aktid, sole, õigussüsteem, korraldused, käskkirjad, käsiraha, nsvl, ensv, põhiseadus, õigusakt, õigussuhe, vangistus, eraõigus, totalitaarse, parlament, algatus, konstitutsiooni, akte, teatava, reguleeritud, osaühing, raamatupidamine, põhikiri, algkapital, väärteo, päevamäär, eerika, iseloomuga, tavaõigusProhvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid e. normatiiv aktid. (need on kohustuslikud kõigile seal viibival territooriumil. Suveräänsus tagatakse Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon Riigi piires ühtne õigussüsteem Erilised instutsioonid ja riigiametnikud Reiigikassa( ld. FISCUS) Riik ja rahvas Jaotatakse riigid 1. põhiseadsuslikeks- arvestatakse inimesega 2. diktatorlikud riigid. 1. Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused 2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks.
tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. 3. Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. kõik
rahvaesindus ·Nõukogude vabariik tekkis 1917. a ning seda iseloomustas kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, valimised olid üldised ja ühetaolised, täidesaatvad organid olid nõukogude juures, riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan, ainuisikuline riigipea puudus, vorm lõppes 1991. liidu kokkukukkumisega ·Rahvademokraatilik vabariik tekkis Euroopa ja Aasia riikides, mis jäid peale II maailmasõda NSVL mõjutsooni, võis jääda osas vana riigiorganite süsteem, kuid võis olla ka ainuisikuline riigipea, peale sotsialistliku süsteemi lagunemist säilitasid antud vabariigi vormi Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. 1. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid
Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid. Seadused, määrused, mis sisaldavad õigusnorme üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Õigusriik. Korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksikisikuid riigi eest, õigus soodustab vabadust. Võimuriik. Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes võimuga tagaplaanile, õigusele antakse nii palju ruumi, kui võim seda lubab Õigussuhe. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Kolm elementi: Sisu subjektiivne õigus
kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. 3.4 Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras (õigusaktide liigid)- 1) Põhiseadus 2) Tavalised seadused, mis on avaldatud riigiteatajas 3) Muud seaduslikult lubatud aktid (nt riigiprokuröri juhend) Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks;
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
o Õigusnormide kasutamine o Õigusnormide rakendamine Õigusnormi rakendamise staadiumid: o Tehiolude väljaselgitamine o Õigusnormi valik ja analüüs o Otsuse tegemine o Otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: o seaduslikkuse nõue o põhistatuse nõue o otstarbekohasuse nõue o õigluse nõue Õiguse rakendamise aktid 1: o Õiguse rakendamise akt peab andma vastused järgmistele küsimustele: Milline organ on akti välja andnud? Millal akt on välja antud? Kus akt on välja antud? Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud? Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub? Millise seaduse või muu üldakti alusel on see akt vastu võetud?
staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning
osalevad kollektiivid ja indiviidid, vahel ka kogu rahvas ning ta leiab väljenduse seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õigus ja majandus- majanduslikud suhted arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi ja seda ei saa muuta õiglusega, samas aga kui õigus kehtestab majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab ta majandusele mõju. Õigus võib ühte võid teist majandussuhet mõjutada kas aeglustavalt või soodustavalt. 1.Õigusnormid ja õigussüsteem Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, sots suhtlemise korrastamine. Individuaalne e kasuaalne reguleerimine- in käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära jne. Puudus: võttaiga kord vastu uus otsus ja rohkem tööd, üheste lahendite puudumine.
- Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused. 2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud. 3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused
Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared. Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle
kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga.
tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel aluel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse
normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) õigused ja paneb kohustused subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri? Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Antud subjekti käskkiri on individuaalne akt ja ei oma normaktiivset sisu. 8.Millal jõustub seadus? Millal jõustub määrus? Millal jõustub käskkiri?
Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne antidemokraatliku poliitise reziimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fasism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused.- Monarhiad iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia, seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus,
õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel aluel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond – Õigusteaduses on peatähelepanu
norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad
Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni)
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu
3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete
Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 29. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist sa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 31. Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 32. Kuidas iseloomustada romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et
Õigusinstituut s.o õigus allharu 8 Õigusaktid on õigust loov akt nt: SEADUS Õigusnorm 11.ÕIGUSSÜSTEEMIDE TÜÜBID Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Kohus loob õigust.AA ei erista era ja avaliku õigust. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus. Siin eristatakse era ja avaliku õigust aga see ei ole kodefikseeritud
doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel. Selles õigussüteemsi on põhirõhm pandudd õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis vastab õiguse ja moraali normidelja kindlustama ühiskonnas vastava korra. Sellesse perekonda kuulub ajaloolispoliitilise arengu töttu ja eesti õigussüsteem. Õigussüsteemi mõistet kasutataks eestis mitmes tähenduses: · Selle all mõeldakse seesmiselt ja kooskõlastatud ja vastastiku seotud ning sotsiaalset ühtset juriidiliste vahendite kogumit, mille abil riigi võim avaldab reguleerivat toimet ühiskonna suhetele, inimeste käitumisele. (õiguspere) · Õigussüsteemi alla mõeldaks ekitsamalt rahvuslikku õigust tema terviklikkuses ja ühtsuses ning nende liigitumist õigusharudeksja instituutideks.
Romaani-germaani õigusperekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õiguse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks on selles perekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Sellesse perekonda kuulub oma ajaloolis-poliitilise arengu mõjul ka Eesti õigussüsteem. Angloameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ning hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne antidemokraatliku poliitise reziimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fasism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused.- Monarhiad iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia, seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus,
ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Neid väljendusvorme nimetatakse õiguse allikaks: tavaõigus, kohtu- ja halduspretsedent, õigusteadus e juristide arvamus, leping, õigusakt Eesti õiguskorra õiguse allikaks on õigustloovad aktid. 2
õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid Õiguslikud tavad: Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus) Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad) Lepingud: Leping on vabatahtlik kokkulepepoolte vahel
Autonoomse meetodi tulemusena on õigussuhte subjektid võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool ehk subjektid on subordinatsioonisuhtes. 16.Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 17.Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, mille moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstituutidest ja õigusnormidest. Tavakäsitluses on see teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogum ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteem. 18.Mis on õigusperekond? Õigusperekond on õigussüsteemi rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil
kompetentsile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis, samuti tema funktsionidest ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide või õigustloovate aktide juriidiline jõud. Parlamendi poolt kehtestatud aktid on kõige kõrgema jõuga aktid – seadused, kõik muud õigusaktid peavad olema vastavuses nende seadustega ja põhiseadusega. Seadused võetakse vastu erilise protseduuri tulemusel. Selles protsessis eristatakse viit staadiumi: 1. Seaduse algatamine – riigikoguliikmed, vabariigi valitsus, president jne 2. Seaduse eelnõu arutamine – 1.-3. lugemine 3. Seaduse vastuvõtmine – hääletamise teel riigikogus poolthäälte enamusega, v.a. need
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2
annaabi.ee 
