Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused: Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võlgnik, pankrotus, tööleping, süütegu, töötaja, tööandja, pädevus, võlausaldaja, kinnis, kuritegu, väärteo, vangistus, organid, osanausseadustikatav, süüteo, juhtorgan, pankrotimenetlus, asjaõigus, tsiviilõiguse, kinnisasi, piiritletud, asjast, omandis, reaalosa, algatuselamise, väärtegu, väärteoderahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt.
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel
inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on nimi, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Nende pädevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on ka nõukogu. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud OÜ põhikirjas. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi tätma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval) Vabariik riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president.Presidentaalne v president on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõneljuhul (USA) ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne v võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi
monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval) Vabariik riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president.Presidentaalne v president on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõneljuhul (USA) ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne v võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
ja need erinevad õigusharuti. Õigusrikkumisteks on ainult inimeste teod ja tegevusetus, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. 6. Õigusrikkumiste liigid. Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: ·kuriteod karmilt karistatav tegevus või tegevusetus, karistuseks rahatrahv või vangistus ·väärteod ehk haldusõigusrikkumised kergem süütegu, karistuseks rahatrahv või arest ·tsiviilõigusrikkumised lepinguliste kohustuste mittetäitmine, karistus lepinguline vastutamine (kahju hüvitamine) ·tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüütegu töölepingu rikkumine töötaja poolt, karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest
Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo motaliteedid. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud 1) Hädakaitse 2) Hädaseisund 3) Kurjategija kinnipidamine 4) Kuritegude matkimine 5) Kohustuste kollisioon 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7) Kannatanu nõusolek 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud kuritegu 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumiste liigid 1) Kuriteod on karistusseadustikus karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele
ees. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia). Piiratud- isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik-esinduslik, konstitutsiooniline-monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president. Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus)
t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: · omaabi · kohtulike nõuete esitamine 12. VÕLAÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 9) 1. Võlaõiguse mõiste. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib võlasuhete: · tekkimist · muutumist · lõppemist. 2. Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte. Lepingute siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda). Võlaõiguse üldpõhimõtted: · hea usu põhimõte · mõistlikkuse põhimõte · lepinguvabaduse põhimõte
Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territoriaalpoliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning
Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega. 5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus
põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt, on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega
oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. 3. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu v jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 4. Lepingu vormi nõuded Lepingu vormi valivad lepingupooled reeglina ise: suulise, kirjaliku või muu. Eestis võrdsustatakse lepingu kirjaliku vormiga ka elektrooniline vorm, välja arvatud juhud, mil seadusest tuleneb teisiti. Kui seaduses nõutakse lepingule kindlat vormi (näiteks kirjalikku), peavad pooled seda nõuet järgima - vastasel juhul ei loeta lepingut sõlmituks
2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ■ Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse eesmärgid ■ Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras
Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on ajaloos esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli põhimõtteliselt nõuandva pädevusega. Konstitutsionaalse monarhia puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitud president. Vabariiklik riigivõimu organisatsioon on maailmas läbi aegade kasutusel olnud. Antiikmaailmas esines vabariik kas aristokraatliku või demokraatliku vabariigi kujul.
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4
Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: · Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus
monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu (Hispaania cortes, Inglismaa parlament, Prantsusmaa generaalstaadid jne). Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub 2 parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus. Demokraatlikus vabariigis kuulus
õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? · Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikkee käitumisreegleid ehk õigusnorme. · Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed ( antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb
Inimene on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks (TsÜS § 8 lg 1, 2). 4. Juriidiline isik. Juriidilise isiku mõiste. Juriidilise isiku liigid (nimetada). Juriidilise isiku õigus- ja teovõime. Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest. 5. Eraõiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Eraõiguslik on loodud erahuvides, liigi kojta käiva seaduse alusel. Avalikõiguslik on loodud avalikkes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.(riik, kohalik omavalitsuse üksus)
Kommertspant on valduseta pandi liik. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või FIEst ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. 17. Mis on õiguste pantimine? 18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, omanik, võlgnik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 19. Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Toimub kas vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. Kui omanik ei ole nõus müüma, võib hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist
vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b
riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon. Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks. Riigiorganiteks on: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega
samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul ei ole tegemist pankrotisituatsiooniga
põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi
(näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.) Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust.
Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1
1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1
annaabi.ee 
