edasikaebamise loa puududes püsivaks. Kõige tavalisemateks pretsedentotsusteks peetakse siiski vaid kõrgemate kohtute otsuseid. Keskne pretsedentjuhtumeid puudutav probleem seondub nende siduvusega, mis võib olla õiguslik (kohtunik on kohustatud seda järgima) või tegelik (kui alama astme kohtus ei järgita pretsedentotsust, siis see otsus tõenäoliselt muudetakse kõrgemas astmes, s.t siduvus on juhendav). TsKMS: Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. KrMK: Kriminaalmenetlusõiguse allikad on muuhulgas Riigikohtu lahendid küsimustes, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Seega on Eestis Riigikohtu otsustel teatud õiguslik siduvus. Nii saab kõrgem kohus osaliselt normiandja rolli. Kohtunik ei tohi otsustada asja ainult pretsedentjuhtumitele tuginedes
dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi:
25. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnorm on sama reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi võrminõudeid: loogiline struktuur, sümbolid, normikeel. Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi tähistatakse teminiga säte. Säte peab vastama grammatika- ja loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ja grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. 26
õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister.
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu,
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otsese
(tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid) Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus.
õiguslike tagajärgede vahel. (võlgniku viivitamisel õigus kreeditoril valida nõudeõiguse või lepingust ülesseütlemise vahel) Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu) Tõlgendamise ese on õiguse tekst; normide keel. Tõlgendamise võtted: süstemaatiline, loogiline, teleoloogiline .Kui erinevad õt-d ei lase on kooskõlastada, pole tegu konkurentsi, vaid vastuoluga. Erinorm ületab üldise normi ja uus norm ületab vana normi. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Elulised asjaolud ütlusena saavad õigusliku tähenduse tänu sellele õigusnormile, mille abil toimub otsustamine. Õigusnorm valitakse välja, arvestades ütlusi
korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Vabariigi Presidendi otsused ametiisikute nimetamise ja vabastamise kohta jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Vabariigi presidendi muud õigusaktid, Riigikogu otsused ja vabariigi valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1. Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2. Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine
9. Objektiivne õigus - Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks. Kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu: 10.1 Grammatiline lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10.3 Objektiiv-teleoloogiline tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem
normiprogramm tõlgendamise tulemusel saavutatud korrastatud ja korrastav mastaap ehk määr. Normi sisu ei ole väärtusjurisprudentsi jaoks ette antud, tekst on vaid alguspunkt. Esiteks tuleb teha enesele asi selgeks ning siis teha õiglane lahendus. Millisel viisil on kõige õigem ühel juhul seaduse abil ja sellega tugevalt sidudes ning teisel juhul seaduse abil sellega nõrgal seotud olles jõuda õigusele kõige õigema otsuseni. Seaduses sisalduv norm vajab selgitamist ja tõlgendamist. Normi tõlgendamise protsess peab olema korrastatud, mitte suvaline. Tõlgendamist käsitatakse kui paragrahvi väänamist, millel on mittejuristide seas negatiivne tähendus loetakse sättest see välja, mida vaja. Paragrahvi ei tohi väänata nii nagu juhtub tuleb tabada tegelikkust ja selles sisalduvaid fakte. Normi sisu ja struktuur oleneb sellest, mis eesmärki ta täidab. Õigustkaitsvad ja regulatiivsed normid on erineva struktuuriga
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu m�
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................................................
Tegevusetus võib olla ametialane lohakus, mis väljendub teatud ametite juures. Tegu ja tegevusetus on paralleelne mõiste, nad mõlemad omavad tagajärgi. Teoga liituvad sellised mõisted nagu õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime kaasasündinud õigus. Teovõime osalione teovõime alatest 7-st eluaastast (nt. Perekondlik lahutus) Täielik teovõime alates 18-st eluaastast. Vaimsete hälvete korral ei saabugi täielikku teovõimet. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 31. Riigikohtu ülesanded ja osa EV õigusloomes: Riigikohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ning mõttega.
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
Teema 4. Põhimõisted: 80 TEEMA V. ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE 81 § 1. Tõlgendamise mõiste 81 § 2.Tõlgendamise viisid ja võtted 81 P.1. Grammatiline tõlgendamine 81 P.2.Loogiline, sh teleoloogiline tõlgendamine 82 2.1. Loogiline tõlgendamine 82 2.2.Teleoloogiline tõlgendamine 83 P.3. Süstemaatiline tõlgendamine 83 P.4. Ajalooline tõlgendamine 84 P.5. Tõlgendamine ulatuse järgi 85 § 3
ühenduste ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped; teised rahvusvahelised kokkulepped, kus Liit on osapooleks. Samuti on allikad õigusloomeaktid ja Liidu institutsioonide otsused, ka Euroopa Kohtu otsused (siduvad osapooltele, liikmesriikide kohtutele). Euroopa õigus tunnistab pretsedendiõigust, niivõrd kui need määravad kindlaks või rakendavad Euroopa õiguse printsiipe või näevad osapooli puudutavate seadussätete tõlgendamist ette. Ka õiguse üldprintsiibid, mis tulenevad liikmesriikide seadustest, rahvusvahelistest kokkulepetest. Eelkõige mõeldakse siin administratiivõiguslikke õigustloovaid akte administratiivõiguses, nt EN poolt loodud Euroopa inimõiguste konventsioon kui õiguse üldprintsiip. Euroopa õigust ei tohi transformeerida siseriiklikku õigusesse ega ratifitseerida. Siseriiklikud organid peavad modifitseerima seadusi, mis pole kooskõlas EL asutamislepinguga.
Põhiseaduse §-le 65. § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning
liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel. I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. 10 Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks.
põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus unitaarriiklus. Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus need puudutavad riigi kesta (väljapoolesuunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud). Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted. II Teooriate paljusus 1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik) Põhiprintsiibid on: 1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik,
2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II 1. Seletavad: määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise
Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. Tänapäeval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinud seaduste kommenteerimine või kommentaaride avaldamine juriidilistes väljaannetes. Ka Riigikohus on
Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis normi mõista ajalooline seadusandja. On seotud õigusliku kontinuiteediga. On nii juriidiliste materjalidega tutvumine kui ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused. Teleoloogiline on ajalooline tõlgendamine sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkidega ja põhiideede teadasaamisega. Objektiivn-teleoloogiline on tahtetõlgendamine. Tähtis on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja peab küsima, millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte. On kaks tõlgendamiskriteeriumit: esimene nendest on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga (neid ei saa muuta), teised nendest on õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. 5
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõi
korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Vabariigi Presidendi otsused ametiisikute nimetamise ja vabastamise kohta jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Vabariigi presidendi muud õigusaktid, Riigikogu otsused ja vabariigi valitsuse määrused, samuti muud õigusaktid jõustuvad "RT-s" avaldamise päeval, kui aktis ei ole öeldud teisiti. Välislepingud jõustuvad nendes lepingutes sätestatud korras. Riigikohtu lahendid jõustuvad kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1) Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2) Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Seaduse kehtivuse lõppemine
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras
valimisi. Muu seaduseelnõu rahvahääletust ei määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. (Rahvahääletuse võib määrata Riigikogu valimiste päevale või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevale). 29. Kas RK juhatusel on õigus tagastada ilmselgelt põhiseadusvastane rahvahääletuse korraldamise seaduse eelnõu algatajale juhtivkomisjoni määramata ja eelnõu menetlusse võtmata? Ei. 30. õiguskantsleri ja Riigikohtu roll rahvahääletusele pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013 · Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest. · Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on o
?? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga
seadus. Ülesanded §65 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
