Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde · nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti
Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2. Veekogude reostamine- inimesed viivad oma mitte biolagunevat prügi (plastikut, kilekotte jne.) järvedesse, merre või jõgedesse 3. Võõrliigid- kui rändama juhtunud röövkalad või loomtoidulised kalad satuvad
EKSOOTILINE LIHA SISSEJUHATUS Eksootilise liha Tarbimine Loomade ohustatus ja liha kahjulikkus Bushmeat crisis Jaanalinnuliha Känguruliha Lõviliha Alligaatoriliha EKSOOTILINE LIHA Pole üldises tarbimises väga levinud Eksootilisi loomi kütitakse nende liha ja kasuka pärast Paljud huvi pakkuvad liigid on väljasuremisele lähemale jõudmas Eksootiliste loomade hulka kuuluvad: Alligaator Krokodill Flamingo Gorilla Simpans Känguru Jaanalind Kasutatud materjal: Sebra jne.
Vee rauasisaldus peab olema sedavõrd väike, et veekogu põhja ei tekiks limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Oluline on, et vee lubjasisaldus ei oleks liialt suur: karbid ei talu väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti. Oluline on ka see, et veekogu ei sisaldaks liigselt setteid. Jämedad setted võivad kinni katta ebapärlikarpide elukohad 2. Hariliku ebapärlikarbi ohustatus Eestis 2.1 Seisund läbi ajaloo Varasematel sajanditel on eesti jõed olnud harilku ebapärlikarpide poolest väga rikkad. On teada, et 1694. aastal seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse spetsiaalse pärliinspektori, kes pidi koordineerima karpide püüki ning pidama arvet püütud karpide ning nendest leitud pärlite arvu üle. Hariliku ebapärlikarbi püük oli järelvalve all ka pärast Põhjasõda, mil Rootsi pidi loovutama Eesti territooriumi Vene keisririigile
.........................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis..................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
pole ja meil pesitsevad must-toonekured puudel. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jogede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Pesa ehitab ta kas võrasse või meelsamini võra alla, kui on võimalik. Ta eelistab rajada pesa väljasirutuvale oksale, mitte oksaharude vahele. Selleks sobivad kõige paremini tammed, haavad ja männid. Must-toonekurg ei pesitse kunagi puu ladvas nagu valge-toonekurg. 5 Liigi ohustatus ja kaitse (ja/või ohjamise) vajadus ning liiki ohustavad tegurid Peamisteks ohuteguriteks must-toonekure arvukusele on elupaikade hävimine, mida põhjustavad metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Lisaks must-toonekurele võivad vanas metsas elada veel kuni 400 ohustatud liiki ning teatud osa nendest liikidest leiavad turvalise elamisvõimaluse must-toonekure pesapaikade kaitseks rajatud püsielupaikades. Seega
harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega. Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Laanepüü Levik: Levinud on laanepüü Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud,
MUST -TOONEKURG Sisukord Linnuvälimus......................................................2 Toitumine............................................................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves
Harivesilik Triturus cristatus Laurenti · Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 14...15 (...18) cm. Emased on pikemad kui isased. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel (Hispaanias ja Portugalis) ja Skandinaavia põhjaosas. Eestis asub oma levila põhjapiiril, esineb rohkem vabariigi lõunaosas, saartelt pole leitud. · Arvukus · Harivesilik on piiratud levilaga liik, kes pole eriti arvukas · Ohustatus ja kaitse Harivesilikud taluvad halvasti saastunud veekogusid ja inimtekkelist maastikku. Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti · Elupaik ja -viis Elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, jõgede ja järvede kaldavööndid. Kevadel ja suve alguses elab veekogudes - metsajärvedes, jõesootides, tiikides, ka soodes ja rabades ja kraavides (eelistab suuri, sügavamaid (0,5...0,7 m) ja
Pruunkaru 8a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Tallinn 2009 Sisukord 1. Liiginimi lk 3. 2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa
Referaat MERIKAPSAS SISUKORD : 1. Sissejuhatus 2. Kirjeldus 3. Levik , elupaik 4. Toitumine 5. Areng 6. Ohustatus ja kaitse 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 9. Pildid · SISSEJUHATUS Merikapsas (Crambe maritima) on rannikutaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda nagu tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab
Viigerhüljes Robert kürsa 1 6a Sisukord 1 Sissejuhatus 2VÄLIMUS 3 LEVIK, ELUPAIK 4 TOITUMINE 5 SIGIMINE, ARENG 6 OHUSTATUS JA KAITSE 2 Sissejuhatus 3 VÄLIMUS Viigri pikkus on 120...180 cm, emased kuni 40 kg, isased kuni 100 kg harva kaaluvad NAD rohkem kui 100 kilogrammi. Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. 4 LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub
Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400. Eestis püüti tuur (Maria) viimati 1996 Muhus Vürkaia kalurite poolt. Ohtu tekitavad tegurid Ülepüüdmine Kehv elupaikade veekvaliteet Kuderänded jõgedes on paisudega takistatud Mõnesaja eri soost isendi kohtumise väike võimalus Tuura asustamine Eestis 15
TALLINNA LINNAHALL German Land 8A ASUKOHT VALMIMISAASTA JA ARHITEKTID Raine Karp Riina Altmäe 1980 HOONE FUNKTSIOONID ENNE JA NÜÜD Osalised olümpiamängud Konverensid Kontserdid Jäähall Kohvik Ööklubi Praamiteenus AJALUGU Projekteerimine Ehitus olümpiamängud KIRJELDUS Väljast Seest VÄÄRTUSED Linnaruumi kujundus Mereäärne hoone Kultuuri kujundus KRITEERIUMID Silmapaistvus Haruldus Ohustatus
Ohustatud loomaliik Amuuri tiiger Välimus ●Suurim kaslane ●Paks karvastik ●Olenevalt aastaajale värvus ●Kõhualt valge ●Tumepruunid triibud ●Väikesed kõrvad Elupaik ●Hiigelsuur territoorium ●Sõltuvalt söögist rändamine ●Kontrollib enda valdust ●Vajab jahedat ●Esineb Venemaal Kaug-Idas Liigi ohustatus ●1940.a alla 50 looma ●1986. a loendusel u.350 isendit ●Üle elanud 4 sõda, 2 revolutsiooni ja metsade maharaiumisi ●Salaküttimine Hiina viimiseks Kaitsmine ●Kontroll maanteedel autodele ●Loomade paigutamine loomaaedadesse Tänan kuulamast!
inimesed siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse kuhu võivad ka oma elu kaotada. Areng • Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on halllikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. Ohustatus • Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Viigerhüljes • Viigerhüles on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit.
Pelgulinna Gümnaasium Referaat kivisisalik Reet Silluste 7bk. Tallinn2005 sisukord 1.kivisisaliku kirjeldus 2.kivisisaliku elupaik 3.toitumine 4.sigimine 5.areng 6.siseehitus 7.meeleelundid 8.koht ökosüsteemis 9.ohustatus ja kaitse 1.kirjeldus Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. 2.elupaik
väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites, harvem koobastes Toitumine • Putuktoiduline Areng • Talve jooksul • Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniad, mis asuvad enamasti puuõõntes. • Juuni keskel sünnitab 1 poja • Suguküps 1-2 aastaselt Ohustatus • Kuulub II kategooriasse • Ohupõhjuseks- varjepaikade ning talvitumiskohtade vähesus ja putukatõrjes kasutatavad mürkmetallide olemasolu
Aafrika pügmeed Aafrika pügmeed ehk negrillod on Kesk-Aafrika rahvad. Aafrika pügmeed hõlmavad mitut erinevat rahvast. Pügmeede ühiseks tunnuseks on lühike kasv. Nende arv väheneb ja mitmed nende etnilised rühmad on väljasuremisohus. Eluviis Aafrika pügmeed ei ole paiksed. Nad elavad väikeste rühmadena ürgmetsades ning tegelevad põhiliselt küttimise ja korilusega. Jahil ei käi ainult mehed, vaid ka naised. Puuduvad sotsiaalne kihistumine ja sooga seotud tööjaotus. Ohustatus Aafrika pügmeede eluruumi on vähendanud vihmametsade raie ja aletegemine. Paikseks muutumine on lõhkunud nende ühiskonnakorraldust. Paiksed pügmeed on sõltuvad naabruskonna mittepügmeedest, kes kasutavad neid odava tööjõuna, mõnikord võtab selline sõltuvus lausa pärisorjuse kuju. Aafrika pügmeede seas levivad ka nakkushaigused ebahügieeniliste elutingimuste tõttu. Nissi Põhikool Referaat
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KORMORANID Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Veel infot Ohustatus Eestis üldiselt läbirändaja Rahvapärased nimed: Karbas , Kakerdaja, Järvekukk , Odami , Karpas , Oherdi Infoallikad http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHACAR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kormoran https://www.google.ee/search? q=kormoran&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=oQweU9vKO4WBhAeu oDwBw&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1920&bih=979
.............................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus ja kaitse......................................................................................................3 1.8. Territoorium................................................................................................................4 1.9. Meeled........................................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus......................................................................................................
napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine · Must-ninasarvik on taimtoiduline. · Ta sööb leherikkaid taimi, oksi, võsusid, ogalisi põõsaid ja vilju. · Must-ninasarvik aitab vähendada puittaimede hulka, jättes rohkem ruumi rohttaimedele, mis on toiduks teistele loomadele. Triinu Bergmann Ohustatus · Must ninasarvik on ohustatud liik, sest neid on läbi aegade kütitud nende sarvede pärast. · Alates aastast 1970 on nende arvukus vähenenud ligi 96%. Triinu Bergmann
.............3 Pikkus, kaal ja eluiga...............................................................................................4 Levik ja elupaik.......................................................................................................4 Eluviis ja toitumine..................................................................................................4 Sigimine ja areng.....................................................................................................5 Ohustatus ja kaitse...................................................................................................5 Kasutamine..............................................................................................................5 Lisad........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................7
- põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Nimetatud keskkonnaprobleemid on tekkinud ja kestavad aga järgmistel põhjustel: - aegunud, toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses; - elanike madal keskkonnateadlikkus; - keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus; - puudulik keskkonnakorraldus. Vaadeldes ja uurides Eesti keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjuseid,
Ta Välimus on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse Ohustatus ja kaitse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Kasutatud kirjandus: 1.http://bio.edu
haudepaari (Matsalus, Linnulahel). Arvukus suureneb eriti jõudsasti siseveekogudel. Praegu on LääneEesti hiidkolooniad veidi kahanenud ja üldine arvukus on stabiliseerunud 50...100 tuhande paari juures. ÖKOSÜSTEEM Kahjurnäriliste ja putukate hävitamise tõttu loetakse kasulike lindude hulka. Täiskasvanud lindudel olulisi vaenlasi pole, küll aga esineb pesade kahjustamist näiteks teiste kajakaliikide poolt. OHUSTATUS JA KAITSE Praegu ohustavaid tegureid peaaegu ei esine. Looduskaitse alla ei kuulu. VIDEO
vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli alguses, läbiränne kestab kuni mai lõpuni. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased meriskid lahkuvad meilt enamvähem septembri alguses. Ohustatus ja tähtsus • Meriskid on soodsas seisus ehk nad pole väljasuremis ohus. • Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitav teada • Meriski tavaline eluiga on 14 aastat. • Isastel meriskitel on huvitav komme koguneda nelja-viiekesi kokku ja sooritada huvitav rituaal, klõbistada nokka ja pea ettesirutades seda vangutada. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org http://bio.edu.ee http://www.looduspilt.ee http://entsyklopeedia.ee http://www.hlasek.com/ www.naturfoto.cz
mööda veepõhja. Pesitsemine ● Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. ● Aprilli lõpul muneb emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja peamiselt emalind. Poegade areng ● Pesast väljudes oskavad pojad hästi ujuda ja sukelduda. ● Peagi õpivad selgeks ka lendamise. Koht ökosüsteemis ● Väga huvitavate elukommetega lind. ● Märkimisväärset kasu ega kahju ei too kellelegi. Ohustatus ja kaitse ● Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Aitäh tähelepanu eest!
Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kokkuvõtte Merihumurit leidub tavaliselt mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Ta õitseb juunis ja juulis. Ta õied on ühesugulised vahel sinaka või roosaka varjundiga. Ta on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades. Paljuneb nii seemnetega kui ka
osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika. Arvukus Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng
Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk Mink http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/suur_vahk.jpg http://phillanoue.files.wordpress.com/2012/06/mink-in-the-marsh-sun-ng-01.jpg Viinamäetigu Karpkala
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse.
hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani. Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Ohustatus ja kaitse Haruldase liigina kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Lagrits_%28loom http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE.h
.................................................................................................7 Tallinn 2010 1.1.1.Eluviis..............................................................................................................................7 1.1.2.Tiinus ja poegimine.........................................................................................................8 1.1.3.Ohustatus ja kaitse...........................................................................................................8 1.1.4.Süstemaatiline kuuluvus:...............................................................................................10 1.2.Hallhülge üldiseloomustus....................................................................................................10 1.2.1.Eluviis....................................................................................
areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Pildid
Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu...
saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik. LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED Ohustatus Haruldus Teaduslik väärtus Looduskaitseline või esteetiline väärtus Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealaks Kaitsealade, hoiualade kaitse Hävitatud elupaikade taastamine Võõrliikide ohjamine Soodustavad programmid Võimalikult madal takson KATEGOORIAD
......................................................................................................................5 TOITUMINE..................................................................................................................6 Sigimine ja areng............................................................................................................7 TALVEUNI....................................................................................................................8 OHUSTATUS JA KAITSE........................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS
sööb enda liigi kaaslasi. Hundile on lammas heaks toiduks, inimestele aga toob hundi jahtimised talumehe lammaste peale kahju. Sigimine Jooksuaeg toimub hundil jaanuari ja veebruari vahel. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asutustihedusest ja tema positsioonist karjas Vaenlased Vaenlasi pajuvasikal ei ole. Ta on tippkiskja, seega teda ei ohusta ükski teine organism. LK 3 Ohustatus Hunte on Eestis liiga palju. Hunte võiks olla 50- 80, mis oleks piisav, et tasakaalustada haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust, kuid neid on aga üle 150-ne. LK 4 LK 5 LK 6 LK 7
Maria Rebeca Soomaa Põhja-nahkhiir(Eptesicus nilssonii) Referaat Tartu 2014 Sisukord 1 Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3 Liigi elupaigad……………………………………………………………………………….……..4 Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5 Liigi ohutegurid………………………………………………………………………….………….6 Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7 Peamised kohustused………………………………………………………………………...7
stock of the noble crayfish (Astacus astacus) inEstonia, 1999, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonna Ministeerium. Paaver, T., Hurt, M., Status and management of noble crayfish Astacus astacus in Estonia, 2009 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Paaver, T., Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis, 2009,Tartu,Eesti Maaülikool Veterinarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalakasvatuse osakond Hurt, M., Jõevähk, vähivaru seisund ja selle ohustatus, vähipüük. Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut kalakasvatuse osakond
varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. Välisvaade Sisevaade Sisevaade Välisvaade
teisele poole. Selle tulemusena on lestal silmad ainult keha ülemisel küljel. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Koht ökosüsteemis: Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult. On tähtis püügikala, eriti Lääne-Eesti saartel. Noored lestad on toiduks paljudele röövkaladele. Püüdmisel on alammõõt 21 cm. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini. Lühikokkuvõte: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm. Keskmise lesta kehamass on 0,5 kg. Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Ei kuulu kooduskaitse alla. Kasutatud Kirjandus: http://bio.edu.ee/ www.wikipedia.org
pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on
..7mm pikkused vastsed § Kulleste areng on kiire ja kestab veetempera-tuurist sõltuvalt 45...60 päeva § Moondunud noored konnad on u.1,6 cm pikkused, kasvades sügiseks 2...2,6 cm pikkuseks § Suguküpsuse saavutavad 3...4 aastaselt Levik § Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni § Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse § Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud § Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel Vaenlased § Rebased § Mägrad § Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud §
vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta niimoodi ringi liigub, ega siis vaenlased maga. Midagi huvitavat Ohustatus ja kaitse - Kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse. Liiginimi ladina keeles - Pteromys volans Kehamõõtmed - Tüvepikkus 23...25 cm Kehamass - 95...170 g Liikidest- Lendoravaid on kokku 36 eri liiki. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm, EE, 5 köide, lk:484, 1990,Tallinn,Valgus, http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm ENEKE, 2 köide, lk 236, 1983, Tallinn, Valgus
· Enamikul raagritsikatest isa pole. Lapsed sünnivad viljastamata munadest. · Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust kuni poole aastani. Toitumine: · Sööb enamasti vaarikalehti või tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida troopilistes paikades leidub kõvasti. · Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. · Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt- küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest. · Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud, sisalikud ning ämblikud on uimased. · Raagritsikat ei heiduta isegi jäseme kaotus. Ohu korral jätab ta jala ise maha. Äratulnud jalg või tundlaots taastub kiiresti
annaabi.ee 
