50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari Õunapuu
Õppematerjali autor
ATLANDI TUUR Acipenser sturio Koostaja:Jannes Niine ELUPAIK · Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. · Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. · Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. VÄLIMUS · Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke poiset.
vahele. Pesa jääb valvama isane kes iga paari minuti tagant teeb pesa kohal tiiru värske vee sisse viimiseks ja röövlite lähenemise märkamiseks. Noored sägad ujuvad vilkalt ringi ja esialgu söövad vaid ussikesi ja putukaid. Sägad kasvavad päris kiiresti, olles 1 aastaselt umbes 25 sentimeetri pikkused ja 3 aastaselt juba 75 sentimeetri pikkused. Sel ajal saab säga suguküpseks. Kõige rohkem kalu kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse. Seal on viis kalaliiki: atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas. Kuigi harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas, on ta Eestis haruldaseks muutunund. Teda võib (Eestis) leida Narva, Piusa ja Ahja jõgedes. Väga vähe võib neid leiduda ka mõnedes Põhja- Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin,
Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha. I kategooria sammal: Roheline hiidkupa on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid