Diapheromera femorata ehk raagritsikas. (0)

Diapheromera femorata ehk
raagritsikas.
Nimi:
Klass:
Õpetaja:
Kuupäev:
Raagritsikatest üldiselt:
· Kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi.
· Liigilt ritsikalised ehk pikatundlalised, sihktiivaliste
alamselts.
· On olemas mitut erinevat liiki raagritsikaid, tuntuimad neist
on: diapheromera femorata ning carausius morosus.
Iseloomulikud tunnused:
· Meenutavad taime lehti või oksakesi.
· Muudavad värvi ­ öösel tumedama värvusega,
päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun,
hall kui roheline)
· Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest,
elukohast ja vanusest.
· Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda.
Elupaik:
· On nähtud elutsemas enamasti Kesk-Aasias,
Indoneesias ja ka mujal.
· Armastavad elada siiski troopikamaades.
· On vihmametsade ja mussoonmetsade asukad.
· Raagritsikaid võib leida tihedatest põõsastest,
puude okstelt, rohust ja kõikjalt, mis on vähegi
värske ja roheline.
· Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust
kuni aastani, kuid esineb ka erandeid.
Pilte raagritsikatest:
Paljunemine:
· Paljunevad põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes
paljunevad nn neitsissigimise, mis tähendab, et järglaste
saamiseks pole vaja isaseid isendeid.
· Oma munad paigutab raagritsikas omapärasesse tünni
ning paneb kaane peale. Koorumise järel tõstab vastne
kaane üles. Ta ei erine millegi poolest oma emast, on
vaid jupp maad emast väiksem.
· Enamikul raagritsikatest isa pole. Lapsed sünnivad
viljastamata munadest.
· Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma
tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust
kuni poole aastani.
Toitumine:
· Sööb enamasti vaarikalehti või
tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida
troopilistes paikades leidub kõvasti.
· Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis
ikka ette jääb, see saab söödud ka.
Ohustatus ja kaitse:
· Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu
korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks.
· Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt-
küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest.
· Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud,
sisalikud ning ämblikud on uimased.
· Raagritsikat ei heiduta isegi jäseme kaotus. Ohu korral
jätab ta jala ise maha. Äratulnud jalg või tundlaots
taastub kiiresti. Tõsi, paraku mitte endistes mõõtmetes.
· Parema meelega kukutab raagritsikas end oksalt maha
või eritab terava lõhnaga haisu.
Koht looduses:
· Raagritsikas on toiduks üpriski paljudele
loomaliikidele. Enamasti söövad teda
erinevad linnud ja sisalikud, kuid vahepeal
isegi suured ämblikulaadsed.
Seos inimesega:
· Tänapäeval on üsna tavaline näha
raagritsikaid loomaaedades ning samuti
on ka üpris tavaliseks muutunud
raagritsikate koduloomastamine. Ja miks
ka mitte? Neid on ju üpriski kerge
hooldada ja nad on väga vaiksed
loomakesed
Huvitavaid fakte:
· Phamacia serratipes - 33 cm pikkune -
maailma kõige pikem ja peenem
raagritsikas.
· Puhkeolekus võib raagritsika panna kõige
ebaloomulikumasse asendisse. Näiteks
panna ta pea peale seisma, käänata
tagakeha ning jalgu suvalisse suunda.
Loomake jääb sellisesse poosi pikkadeks
tundideks.
Kasutatud kirjandus:
· Põhjanael nr. 7 / 1994.
· http://www.insektaarium.org/raagritsikate-kirjel
· http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loom
· http://www.google.ee