Kehra Keskkool Tallinna Linnahall Lühireferaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk1 Sisukord lk2 Tallinna Linnahall lk3 Pildid lk4-8 Kasutatud materjal lk9 2 Tallinna Linnahall Tallinna Linnahall asub Tallinna südames, mere ääres. Kiviviske kaugusel sellest on sadam ja vanalinn, mis on mõjutanud Linnahalli kui hoonet. 1980-1984 rajatud Linnahall asub 1 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnahall oli ainus Nõukogude Liidu ajal kerkinud mereäärne avalik objekt, mille pärast omab ta nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhieesmärgiks
............... 17 Maaülikooli metsamaja........................................................................................... 17 Uusfunktsionalism (1960-1980.a.)............................................................................ 19 Kadrioru kohvik...................................................................................................... 19 Postmodernism.......................................................................................................... 21 Tallinna Linnahall.................................................................................................... 21 Kaasaja arhitektuur (avalik hoone)............................................................................23 Hiinalinna lasteaed Lotte........................................................................................ 23 Kaasaja arhitektuur (erahoone)................................................................................. 26 Tartu kortermaja Siili 6............
Hoone on rajatud vaiadele , selleks kasutati 1100 palki, ja raudbetoonplaadile. Lihahall on kaetud terrasiitkrohviga ja seda kaunistavad toskaana poolsambad kõigist neljast küljest, simsid ja karniis. Kõrge saaliga ühekorruseline terrasiitkrohvi ja toskaana poolsammastega turuhoone on väheesinev esindustraditsionalistliku turuhoone näide. Linnapea Aleksander Tõnissoni sõnul ei olnud sellist turuhoonet isegi Soomes ja see võis võistelda ka Riia turukaubamajaga. Pärast Tallinna ülemlinnapeaks nimetamist lubas Aleksander Tõnisson ka sinna viie aasta jooksul uue turuhoone ehitada. Pärast Vanemuise vana teatrihoone lammutamist on Tartu turuhoonet mõnikord teatriks peetud. 2008. aastal paigaldati turuhoone ette AS-i Tartu Turg tellimusel Mati Karmini skulptuur pronkssiga, mille alusel on Indrek Hirve luuletus. Stalinistlik arhitektuur Stalinistlik arhitektuur on Nõukogude Liidust alguse saanud arhitektuuriliik, mis sai
fassaadiskulptuurid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Tartu pangamaja arhitektuuri lähtekohad on seotud tallinnas asuva Kunstihoone ja Eesti Panga majaga Estonia puiesteel. Need olid esimesed esindustraditsionalismile iseloomulike tunnustega avalikud ehitised, mis valmisid pärast Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret. Kumbk nimetatud hoonetest ei kõnetanud rahvast. Kunstihoonel olid algselt puudu klassikalised skulptuurid ning Tallinna pangahoone puudused hüvitati Munga 18 hoonel, kui Konstantin Pätsil oli selgem visioon esindustradisionalistlikust hoonest. Munga 18 sai endale kõrge punastest kividest kelpkatuse, sümmeetrilise esifassaadi ja uhke sissepääsu ning nendele lisaks siis säilis ka see, mis Tallinna pangahoonelgi oli – kuubiline maht, pronksfiguurid jne. Hoone interjööri, tuulekoda pidi
. Arhitektide poolt oli selle probleemi lahenduseks välja mõeldud nii öelda ,,riputatud" varikatus. Selle kinnitused ja valgustid ning madala paemüüriga ülejäänud tänavast veidi eraldatud peausteni juhtiv tee pidi antud kitsakohta parandama. Säilinud fotode järgi võime eeldada, et Saksa teatri interjöör jälgis suuresti Soome juugendi mõju. Aasta hiljem valmis Tallinna vanalinna Nikolai Thamm noorema poolt projekteeritud tollane Tallinna Aadilkogu Seltsi seltsimaja, praegune Nukuteater. Nikolai Thamm noorem oli Tallinna üks viljakamaid arhitekte. Aastal 1907 jäeti endise Tallinna Teatri saaliosa taastamata sinna tekkis tänavast müüriga eraldatud hoov . Hoonet kaunistavad juugendfrontoonid ja akendevahelised ornamentliseenid.
Armas Lindgren: Tartu Vanemuine - geomeetriline juugend, selge, pole mänguline. Hoone hävis sõjas, oli küll taastamiskõlbulik, kuid tollesed võimud otsutasid hävitada selle. Herman Gesellius + Eliel Saarinen + Armas Lindgren: Lutheri vabriku tööliste klubi 1905 - fassaadil on näha juugendit aga ka soome rahvusliku romantilist juugendit. Eliel Saarinen: Krediidipanga maja Pärnu mnt1912 - Omapärane katusekuju, ornamendid. Aleksei Bubõr + Nikolai Vassiljev (Peterburi): Tallinna Saksa Teater 1906-10 Osad mõisaid võib nimetada osaliselt juugendisse kuuluvaks- eestile omane geomeetriline juugend - Jäneda mõis 1915 Rohkem juugendlik on Otto Wildau Taagepera mõis 1907-12 Iseloomulik: kindluse arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. - Juugenduks Tartus Kastani tn Raudbetoon Video - Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega
Hundertwasseri elu ja looming U u r i mi s t ö ö ku n s t i a j a l o o s t S isukord Sissejuhatus.................................................................................3 Hundertwasseri biograafia............................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10 Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10 Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa ( 1993-1997)...........................11 Hundertwasserhaus ,Viin (1977-1986).........................
Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt majanduslikust aspektist hinnates oli seal kõige rohkem vahendeid Euroopas vallanud suundadega kaasa minna. Püstitati renessanslike raekodasid, gildihooneid, haiglaid ja vaekodasid. Kõige ilmekamalt kirjeldab ajastut vast Tallinna vanalinn, kus hooned on pikad ja kitsad ning tihedalt üksteise vastu nagu nt ,,Kolm õde" Pikal tänaval. Eestile kindlasti üks iseloomulikemaid elamutüüpe on rehielamu, mis kuulub oma olemuselt samuti sellesse ajastusse. [15] Joonis 2.2Väinjärve mõis 7 BAROKK Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest
Kõik kommentaarid